(acquired immunodeficiency syndrome).Teadlased isoleerisid HI-viiruse 1983. aastal. HI- viiruse päritolu on teadmata, kuid arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt edasi USAsse. Viirus on inimesele levinud tõenäoliselt ahvidelt. HI-viirus koosneb kahest viiruse geneetilist infot säilitavast RNA-molekulist, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidkihist, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud. Kapsiidi valkudest osa on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad tal kinnituda peremeesraku pinnale. Viiruse peamisteks peremeesrakkudeks on inimese immuunsüsteemi CD4-rakud . CD4- rakke on kõige rohkem lümfisõlmedes ja ringlevas veres. Lisaks peremeesraku pinnal
2) Topoisomeraase 3) DNA reparatsioonivalke 4) Polüsahhariidide sünteesiga seotud ensüüme Mimiviirust eristab parasiitsetest rakusisestest mikroobidest vaid ribosoomide puudumine Mimiviirus on oma suuruselt võrreldav bakterirakuga Gripiviirus Pinnavalgud hemaglutiniin (H) ja neuraminidaas (N) muteeruvad kiiresti Hemaglutiniin – seostumise raku retseptoritega ja viiruse rakku sisenemine Gripiviiruse genoom koosneb 8-st Neuraminidaas – viiruse nakatunud erinevast RNA segmendist, mis pakitakse rakust vabanemine ja edasikandumine valkkesta viiruse assambleerimisel
Kaks serotüüpi struktuuri muutlikkus Väliskeskkonnas-vähe Hingamisteede A ja B. ja massiliseim levik vastupidavad; toatemp- patoloogias Äge Tähis püsivad 4 tundi olulisemad hingamisteede H1N1(seagripp)- seropüübid haigus, mis pinnavalgud A,B,C,D,E kahjustab ka H-hemaglutiniin Väliskeskkonnas- alumisi -Kinnitumine raku vähevastupidajad hingamis teid. pinnale ja Kuumutamisel- *Lastel- sisenemine kergesti alumiste
teistest retroviirustest. Viirused saavad hakkama nii lihtsa ehitusega seetõttu, et nad on rakusisesed parasiidid. Paljunemiseks vajvad nad mõne raku olemasolu, kasutades selle ensüümide masinavärki enese taastootmiseks. HIV koosneb kahest RNA-molekulist, mis sisaldavad viiruse geneetilist infot, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidsest välisümbrisest, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud (vt joonis 1). Joonis 1. HI-viiruse ehitus. 4 Kapsiidi koostisesse kuuluvad mitmed erinevad valgud. Osa neist valkudest on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad sel kinnituda peremeesraku pinnale. HIVi peamisteks
Kui leukotsüüdid on tugevalt aktiveerunud võivad nad suurendada koekahjustusi ja pikendada põletiku, sest leukotsüütide produkti, mis hävitavad mikroobe ja nekrootilist kude võivad olla need samad mis vigastavad ka normaalset kude. Veresoone endoteel normaalses, mitteaktiveeritud olekus ei seo tsirkuleerivaid rakke ega takista nende läbipääsu. Põletiku korral on endoteel aktiveeritud ja võib siduda leukotsüüte. Leukotsüütide adhesiooni vahendavad leukotsüütide pinnavalgud mida kutsutakse intergriinideks. TNF ja IL-1 kutsuvad esile integriinide jaoks endoteliaalsete ligandite ekspressiooni. Peamiselt VCAM-1 VLA-1 integriini jaoks ja lCAM-1 Mac-1 ja LFA-1 integriini jaoks. Tsütokiinid suurendavad/indutseerivad ligandite ekspressiooni integriinide jaoks. Leukotsüütide värbamisest ja migrastioonist arusaamine molekulaarsel tasemel on võimaldanud leida mitmeid potentsiaalseid terapeutilisi sihtmärke kahjuliku põletiku kontrollimiseks
Kõige madalam temperatuur, kus on veel näidatud laboritingimustes bakteri viburiga liikumist on -10 oC. Kasutati suhkrulahust, et vesi ei külmuks. Ka keemiliste reaktsioonide kiirus alaneb temperatuuri langedes. Psührofiilid põhjustavad jahutatud toiduainete riknemist ja mõningaid taimehaigusi. Pseudomonas syringae on psührofiilne taimepatogeen, mille arengut soodustab jahe ilm ja niiskus. Põhjustab taimedel varaseid külmakahjustusi. P. syringae rakkude pinnavalgud soodustavad jääkristallide teket taime pinnal ja see tekitab pinnavigastusi. Vigastuste kaudu saavad taime tungida teised patogeenid, näiteks seened. Psührofiilide valgud peavad suutma jahedas töötada, ei tohi olla liiga jäigad. Valgu teevad jäigaks beeta-lehed struktuuris, alfa-heeliksid võimaldavad suuremat liikuvust valgu osade vahel. Psührofiilide valkudes on rohkem alfa-heelikseid ja vähem beeta-lehti. Ka on neil
1-0.15 µm. Mükoplasma raku ruumala on ca 5% soolekepikese omast. Nanobakterid, kelle suurus on 0.05-0.2 µm (50-200 nm). Arvatakse, et nad võivad olla kristallisatsioonitsentriteks kivimite moodustumisel. Arvatakse ka, et nad võivad osaleda mineraalide muundumistes. Nanobaktereid on leitud ka neerudes ja uriinis. Kuna neil on kaltsifitseerunud kest, siis võivad nad põhjustada neerukivide teket ja võibolla ka teisi haigusi. Nanobakterite pinnavalgud võivad indutseerida mineraalide ladestumise nende pinnale ja algatada kivi tekke. Võivad põhjustada ka soolade ladestumist liigestes, sapipõies, eesnäärmes jne. ning veresoonte epiteeli kaltsifitseerumist (trombid). IV 24. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Oska nimetada vähemalt kümme tunnust kummastki rühmast. Ehituslikud: 1) raku kuju, 2) Agregatsioon (kogumite moodustamine),
Teine pool on viiruslikud. Kui on tegu bakteriaalsega, tuleb kohe teha AB ravi, muidu võib haigus üle minna reumaks ja glomerulonefriidiks. Sarlakid (põhjustaja S. pyogenes). Algavad ägeda farüngiidi pildiga. Keelele ilmub vaarikapunane katt ja 7. haiguspäeval ilmub nahale lööve, mis on tingitud S. pyogenese erütrogeensest toksiinist, mida kodeeritakse faagi genoomis. Nekrotiseeriv fastsiit. S. pyogenes on tuntud ka nn lihasööja bakterina, kuna tema rakkude pinnavalgud ja eksotoksiinid toimivad superantigeenidena. Nende vastu moodustuvad antikehad ja see indutseerib nahaaluse koe kahjustuse (inimene hakkab ise oma nahaalust kudet lagundama). Esmalt ilmub kerge punetus ja turse. Siis nahatemperatuur tõuseb, nahk muutub lillaks, siniseks, tekivad kollase sisuga villid. Edasi tekib 4-5 päeva jooksul nahaaluse koe nekroos. Haigust iseloomustab ka väga tugev valu väikese haava korral. Glomerulonefriit
Biokeemiline aktiivsus madal, lõhustavad süsivesikutest glükoosi ja maltoosi ilma gaasi tekketa. Reservuaariks vaid inimene, koloniseerib limaskesti, asümptomaatiliselt ka nina-neelu. Infektsioon levib piisknakkusen, vajalik kestvam kontakt. Virulentus ja patogenees Pilid. Kinnituvad epiteelirakkude mikrohattudel olevatele retseptoritele > adhesioon > invasioon. Kihn. Väldib fagotsütoosi. A,B,C,Y ja W135 serovariandid põhjustavad enamuse juhtudest. Pinnavalgud (outer membrane protein) > 20 serotüüpi Endotoksiinid. Mõned tüved produtseerivad lipooligosahhariide. Sissetungiväratiks on nasofaarünks, siin ta koloniseerib pilide abil limaskesta, põhjustades farüngiidi. Nakatumiskohalt levivad meningokokid hematogeensel teel, tekitades bakterieemiad. Kõige sagedama bakterieemia komplikatsioonina esineb meningiit. Kliiniline pilt Meningiit. Ravita suremus ca 100%, võimalikud epideemiad. Meningokokktseemia
annaabi.ee 
