ARKi teooriaeksamiks kordamine Mõisted Sõiduauto on auto, kus on juhile kuni kaheksa istekohta Manööver on ümberpõige js igasugune pööre Registrimass koosneb - tühimassist, sõitjate massist ja veosemassit. Ristmik on samatasandil teedega niidustuv ala. Kattega - kruustee suhtes, Kruusatee - pinnastee suhtes. Sõidurajal võib olla mitu sõidurada (Rajal - rada) Tee koosesisu kuulub: ülekäigurajad ja jalgrattateed, eraldusriba ja eraldussaared, teepeenrad ja kõnniteed. Eraldusriba on haljas-, tõkke- või muu riba, mis pole mõeldud sõidukitele liiklemiseks. Autorong koosneb pukseeritavast seadme ühendist või auto ja poolhaagise ühendist. (Pukseeritava seadme ühend pole autorong!) Mootorsõiduk - sõiduk, mille valmistajakiirus on üle 6km/h. Pärisuund ehk kõrval tee.
Seinamärk KK Puittara Sõrestikmast Metalltara Valguspost Tõusuastmetega välistrepp Raudtee Segamets Heinamaa põõsastega kask 12 0,15 Pinnastee kuusk 10 0,15 Jalgrada Lehtpuu harvik liivikul Heinamaa soostunud Km. post Kindlustatud nõlv Kattega tee äärekiviga A Tehniline reeper Tehn.5 15,12 Kasvuhooned
p5hiv5rgu punkt
Reeper 1
t•
r' Kattega tee, maantee,
k5nnitee
M55distusv5rgu punkt Kattega tee aarekiviga,
tanav
Tehniline reeper s I ,t Pinnastee
Koordinaatv5rgu rist lI Raudtee, trammitee
I
Kivist eluhoone 2f
ületa 50 cm3 ja valmistajakiirus ei ületa 45 km/h. · Parkimise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. · Peatee all mõistetakse liiklusmärgiga «Peatee» tähistatud teed kogu selle ulatuses. Ristmikul on sama tähendus ka liiklusmärgiga «Ristumine kõrvalteega» tähistatud teel ristuva või suubuva tee suhtes, kattega teel kruusatee või pinnastee suhtes ja kruusateel pinnastee suhtes. Kruusa- või pinnastee kattega lõik enne suubumist kattega teele ei muuda neid kattega teeks (vt. ülejärgmist lehte!). · Peatumise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Termin ei hõlma seismajäämist koos liiklusvooluga või reguleerija või liikluskorraldusvahendi nõudel. MÖÖDASÕIT
sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 ja valmistajakiirus ei ületa 45 km/h. (29) Parkimise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. (30) Peatee all mõistetakse liiklusmärgiga «Peatee» tähistatud teed kogu selle ulatuses. Ristmikul on sama tähendus ka liiklusmärgiga «Ristumine kõrvalteega» tähistatud teel ristuva või suubuva tee suhtes, kattega teel kruusatee või pinnastee suhtes ja kruusateel pinnastee suhtes. Kruusa- või pinnastee kattega lõik enne suubumist kattega teele ei muuda neid kattega teeks. (31) Peatumise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Termin ei hõlma seismajäämist koos liiklusvooluga või reguleerija või liikluskorraldusvahendi nõudel. (32) Piiratud juhtimisõiguse all mõistetakse isiku õigust juhtida mootorsõidukit «Liiklusseaduse» §-s 23
"D" kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse teed. Juht peab andma teed parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites igale liiklejale. Samuti peab juht andma teed ka sõiduteelt ära sõites jalakäijale ja jalgratturile kõnniteel või teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile, kes on jalgrattateel või teepeenral. Pinnastee MANÖÖVRID Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab teed andma ümberreastuvale naaberrea juhile. Kõrvuti sõitvate juhtide vastastikusel reavahetamisel peab juht andma teed temast paremal olevale juhile. Kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas määruses mujal määratud, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile. Seda nn. "parema käe reeglit" tuleb rakendada ka
13 14 200 2 14 15 210 2 9 16 480 2 16 17 180 2 17 18 260 2 Asfalttee: 0,75*100000= 75000 Kogumaksumus (eek) 304 420.- Kruusatee: 0,69*75000= 51750 Pinnastee: 3,55*50000= 177500 Asfalttee: 0,32+0,25+0,18= 0,75 Kruusatee: 0,27+0,42= 0,69 Pinnastee: Kogupikkus (m) 4990 0,21+0,20+0,32+0,20+0,25+0,26+0,18+ 0,48+0,25+0,18+0,22+0,25+0,55= 3,55-
Metsateed – Teeseadusest tulevad normid – Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid Metsatee liigid Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne). Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest. Pinnastee on tee, millel puudub pealiskiht ja mis on pikaajaliselt väljakujunenud liikumistee looduslikul pinnasel. Metsateede järgud Kruusateed ja pinnasteed jaotatakse järkudeks järgmiste tunnuste alusel: I järgu metsatee on aastaringses kasutuses olev tee, mida kasutatakse metsamaterjali väljaveoks nii vahetult teega seotud metsaosadest kui ka kaugematest piirkondadest, samuti teisteks metsakasutuse viisideks. Aastane metsamaterjali väljaveokoormus on vähemalt 20 000 tm.
projekteerimisnormides klass II-M · III järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide projekteerimisnormides klass III-M Metsatee liigid · Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne).tsementbetoonkate, mustkate jne). · Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest. · Pinnastee on tee, millel puudub pealiskiht ja mis on pikaajaliselt väljakujunenud liikumistee looduslikul pinnasel. Tänavate liigitus · jaotustänav linnaosasisest liiklust võimaldav magistraaltänav, mis ühendab juurdepääse põhitänavatega. · kõrvaltänav mittekeskne elamuala tänav (juurdepääs), mis võib olla ühendatud jaotustänavaga. · põhitänav magistraaltänav linna eri osade vaheliseks · põhitänav magistraaltänav linna eri osade vaheliseks liikluseks
· Kohalik maantee, Põhimaantee, Tugimaantee, Kõrvalmaantee, Ramp ja ühendustee · Kohalik tee· Eratee· Metsatee· Tänav· Jalgtee ja jalgrattatee· Talitee Metsatee liigid: · Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne). · Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest. · Pinnastee on tee, millel puudub pealiskiht ja mis on pikaajaliselt väljakujunenud liikumistee looduslikul pinnasel. Tänavate liigitus: · jaotustänav linnaosasisest liiklust võimaldav magistraaltänav, mis ühendab juurdepääse põhitänavatega. · kõrvaltänav mittekeskne elamuala tänav (juurdepääs), mis võib olla ühendatud jaotustänavaga. · põhitänav magistraaltänav linna eri osade vaheliseks liikluseks · radiaaltänav radiaalse või ring-radiaalse kujuga
10. Deterioration 10. Kahjustus, halvenemine, lagunemine 11. Detour 11. Ümbersõit 12. Devert 12. Kõrvale juhtima 13. Digger 13. Ekskavaator 14. Dimension 14. Mõõt 15. Dipped beam 15. Lähituli, pooltuli 16. Dipper 16. Kopp 17. Dirt road 17. Pinnastee 18. District engineer 18. Teedevalitsuse juhataja 19. Downgrade 19. Langus 20. Dragging 20. Hööveldamine, sahkamine 21. Drain pipe 21. Drenaazitoru 22. Elevated approach 22. Ramp 23. Emissions 23. Heitgaasid 24. Endurance 24. Vastupidavus 25. Engineering supervision 25
Libisevate hulka kuuluvad reed, lohistid ja kõik veesõidukid. Metsatranspordi jagame veel: 1)mehhaniseeritud, 2) hobu- ja 3) ratsionaliseeritud metsatranspordiks. Viimase hulka kuuluvad jääteed, puitrööbasteed, kitsarööpmelised teed hobuveol ja materjalide vedu spetsiaalselt valmistatud puidu renne mööda. 30. Pinnasteed puiduveol ja nende ehitus. Pinnasteed ühendavad ladusid suuremate teedega. Eestis asuvast metsateede võrgust moodustavad pinnasteed suure osa. Pinnastee ehitus: Esmalt viiakse läbi kändude juurimine. Järgnevalt ehitatakse teekraavid sügavusega 0,8... 1,2 m, põhja laiusega 0,4 m. Kraavidest kaevatud muld läheb teetammi rajamiseks. Peale väljakaevatud pinnase kuivamist tasandatakse teetamm, milleks kasutatakse buldooserit. Liiklus avatakse alles peale teetammi külmumist. Kevadel suletakse liiklus teede lagunemise ajaks. Liikluse käigus tekkinud sügavad rööpad täidetakse kruusa või liivaga.
Peatun teepeenral ja lülitan sisse ohutuled. Pidurdan kohe tugevalt ja peatun sõidutee ääres. Kuidas käituda, kui sõites sisselülitatud kaugtuledega ilmub ootamatult metsloom teel nähtavale? Vähendama kiirust. Vajadusel kaugtuled ümber lülitama lähituledeks. Sisselülitatud kaugtuledega kiirust vähendamata edasi sõitma. Missugune tee on ristmikul peatee? Asjakohase liiklusmärgiga tähistatud tee lõikuva tee suhtes. Kattega tee kruusatee või pinnastee suhtes. Kruusatee pinnastee suhtes. Millised vead muudavad möödasõidu ka hea nähtavusega sirgetel teedel ohtlikuks? Kaugust vastutuleva sõidukini hinnatakse tegelikust suuremaks. Möödasõidutee pikkust hinnatakse tegelikust väiksemaks. Möödasõidutee pikkust hinnatakse tegelikust suuremaks. Möödasõitu ei tohi alustada, kui... ...minu kiirus ei ole möödasõidetavast oluliselt suurem. ...mina ei ole kindel, et saan ohutult tagasi reastuda. ...nähtavus on halb või piiratud.
annaabi.ee 
