maokoldeid, kuid puududes täielikult suurtel aladel. Levila põhjaosas määravad maokollete paiknemise sobivad talvitumistingimused. Maokolletes võib rästikute asustustihedus ulatuda 90 maoni hektaril, kuid sagedamini pole üle 3-8 mao 100 hektari kohta. Rästikud on tavaliselt paiksed ja elavad kogu elu ühel ja samal kohal, paigutuses ümber maksimaalselt 60-100m raadiuses. Rästikud talvituvad allpool läbikülmuvat pinnasekihti, 40cm kuni 2m sügavusel. Temperatuur ei tohi talvituskohtades langeda alla 2-4 kraadi. Rästikute kehatemperatuur kõigub looduses 9-31 kraadini. Optimaalne temperatuur on isastel ligi 25 kraadi, tiinetel emastel 28 kraadi. 37 kraadist kõrgemal saabub rästikutel soojakangestus ja nad hukkuvad. Seega mõjutab rästikute populatsiooni suhteliselt palju temperatuur. Rästik kuulub Eestis looduskaitse alla. Arvukust vähendab inimtegevusest
Rattad on nihutatud nii, et esiratta jälg satuks tagarataste vahele. Tihendavat effekti saab tõsta rehvi rõhu tõstmisega- mida suurem rehvirõhk, seda suurem on kontaktsurve pinnasele ja seda suurem tihendamisvõime. 51. Tapp- rullide ehitus, töötsükli iseloomustus. 1 tappidega valts ees, kummiratastega baasmasin, elektrisüsteem, niisutussüsteem, mootor koos toitesüsteemiga, kabiin, juhtimissüsteem. Tapprull tihendab pinnasekihti allosast ülespoole. Max tihendatav kihi paksus tihedas olekus on 15 cm. Peale seda kui tapprull on oma tihendamisvõime ammendanud ei tungi rulli tapid enam tihendatavasse pinnasekihti rohkem kui 3-5 cm ehk rull tõuseb tihendatava rulli pinnasele. Pärast rulli 2,3 esimest läbikut võiks pinnast veidike kobestada ja lisada rullile täiendavat koormust. Sama rulli läbikute arvu juures tiheneb õhem kiht rohkem kui paksem. 52
töötamist. Võimaluse korral tuleb buldooseritega paaris töötada. Sel juhul liiguvad 0,4- 0,5- meetrilise vahekaugusega buldooserid teineteisega paralleelselt. 3.3.1 Buldoseri kaevikuviisiline töötamine Kaevikuviisiline töötamine seisneb selles, et pinnas lõigatakse lahti ja teisaldatakse buldooserihõlma laiuselt kohe täies sügavuses või joonelt mitme lõikekihi sügavuselt (olenevalt sellest, kui paksu pinnasekihti suudavad masinad täiendis tihendada). Edasi lõigatakse lahti ja teisaldatakse ka järgnevad ribad, jättes kaevikute vahele ajutised 0,5-0,8 m laiused tervikud, mis märgatavalt vähendavad pinnasekadusid. 3.3.2 Ühesuunalisel pinnase teisaldamisel Ühesuunalisel pinnase teisaldamisel 35-45m kaugusele tuleb buldooser tagasi viia tagurpidikäiguga. Kui tagasisõidu pikkus on üle 45 m, tuleb buldooser töökäigu lõpul ümber pöörata ja tagasisõiduks edasikäike kasutada
suurused on sagedus ja amplituud. 32. Pinnase tihendamine pneumorullidega. Rulli massi mehhaanilise suurendamisele saab pneumorulli tihendavat efekti täiendavalt tõsta rehvirõhu tõstmisega - mida suurem on rulli rehvirõhk, seda suurem on rehvi kontaktsurve pinnasele ja seda suurem on ka rulli tihendamisvõime. 33. Pinnase tihendamine tapp-rullidega Tapp-rulle on efektiivne kasutada siduvate pinnaste tihendamiseks. Tapprull tihendab pinnasekihti selle allosast ülespoole.Tapprull võib tekitada nelja tihendusjõudu: staatiline koormus, ümberpaigutamine, dünaamiline impulss ja vibratsioon. 34.Pinnase tihendamisvõimalused vibrorulliga Vibrorull võib olla sile või tappvaltsiga. Silevaltsiga vibrorullid tekitavad kolme tüüpi tihendatavat jõudu: staatiline koormus, dünaamiline impulss ja vibratsioon. Tappvaltsiga vibrorullid tekitavad lisaks neile ka ümberpaigutatud jõudu. 35.Kaevikutes pinnaste tihendamine.
piisavalt suured ja sügavad. Paigaldamisel kollektor uputatakse ja kinnitatakse raskustega veekogu põhja. Antud tehnoloogilist lahendust saab kasutada, kui hoone on ehitatud veekogu lähedale. Energiakaev Maapinna sügavamas aluskihis asub peaaegu konstantse temperatuuriga aastaringne geotermiline energiaallikas. Energiakaevudeks nimetatakse vertikaalseid või kaldu puurauke, millesse paigaldatud torustiku kaudu ammutatakse pinnasekihti salvestunud päikeseenergiat hoonete ja tarbevee kütmiseks. Puuraugu läbimõõt on enamasti 50 -160 mm. Väikesema läbimõõduga puuraukudesse (50 – 100 mm), mida kasutatakse otseaurustumisega soojuspumpade korral, paigaldatakse 15 – 30 m sügavusele väikese läbimõõduga vasktorud. Plasttorustikuga energiakaevud vajavad 15 suurema läbimõõduga (100 -160 mm) ja sügavusega (100 -200 m) puurkaeve. Kui
Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale. Põhjaveeks nimetataksegi maakoore kivimite ja setete boorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Maapinna boorsetes kivimiskihtides liigub vesi suhteliselt vabalt ja sellised kihte nim vett kandvateks. Vett kandvad kivimid on nt liiv, liivakivi, lõhenenud lubjakivi jne. Vett kandvad kihid asenduvad vett pidavate kihtidega. Tuntuim on savi. Vesi liigub pinnases seni kuni kohtab vett pidavat pinnasekihti ja jääb sellele pidama. Sageli asetsevad mitu vettpidavat kihti üksteise all ja nii kujunevad eri sügavusel põhjavee kihid. Kahe vett pidava kihi vahel liikuv vesi on tihti surve all. Seda nim surveliseks põhjaveeks. Kui vesi satub maapõues nõgusalt lasuvate vettpidavate kihtide vahele ja sealt voolab vett pidevalt juurde, satub põhjavesi suure surve alla. Sel juhl nim seda arteesiaveeks. Tavaliselt on põhjavesi jahe
seotud talastiku või põranda kaudu. Üksikvaiale mõjuv arvutuskoormus peab jääma väiksemaks vaia arvutuskandevõimest. Arvutuskandevõime tuleb määrata ettevaatlikumalt, kui vaiagrupi ja vaiavälja puhul.Suure hulga vaiade puhul võib arvestada, et mõne juhuslikult nõrgema vaia koormuskantakse keskmisest suurema kandevõimega vaiale. Üksikvaia puhul peaks arvestama kõige väiksema võimaliku kandevõimega. Vajumise kontroll ei ole vajalik, kui vai on löödud tugevasse pinnasekihti (kõva savi või tihe liiv ehk kruus, kalju). Peamiselt hõõrdele töötava vaia puhul võib tekkida vajadus vaia pea vajumise prognoosimiseks. Kõige usaldusväärsemalt saab seda teha, kui on kasutada staatilise proovikoormamise andmed.Arvestada tuleb ainult, et vaia vajumine vundamendis kestab tunduvalt kauem, kui lühiajalisel proovikoormamisel ja on seepärast suurem, kui proovikoormamisel sama koormuse juures mõõdetud vajum
Veetase pärast pumpamist h2 h1 Joonis 3.3 Filtratsoonimooduli määramine proovipumpamisega täielikust kaevust (vettpidava kihini ulatuvast). uuritava ala geoloogilist ehitust, esmajoones kas on tegemist ühtlase vi kihilise pinnasega, survelise vi surveta veega, kas läheduses asub veekogu jne. Lihtsaimal juhul, kui puurauk läbib tervikuna uuritavat enam-vähem ühtlast pinnasekihti, saab filtratsioonimooduli arvutada valemiga 2,303Q k= 2 2 log r1 (3.5) ( h 1 - h 2 ) r2 3.1.3 Empiirilised seosed k määramiseks Ligikaudselt saab filtratsioonikoefitsiendi suuruse määrata ilma otseste katseteta
juures (m3/tunnis) veetase puuraukudes jääb püsivaks. Kui nüüd määrata depressioonilehtri kuju veetaseme mõõtmisega vaatluspuuraukudes saab vajalikud andmed veejuhtivuse määramiseks. Sobiva arvutusmeetodi valikuks peab teadma uuritava ala geoloogilist ehitust, esmajoones kas on tegemist ühtlase vi kihilise pinnasega, survelise vi surveta veega, kas läheduses asub veekogu jne. Lihtsaimal juhul, kui puurauk läbib tervikuna uuritavat enam-vähem ühtlast pinnasekihti, saab filtratsioonimooduli arvutada valemiga 2,303Q k= log r1 (3.5) (h1 - h 2) 2 2 r2 19. Z.T Bieniawski meetod. Bieniawski maapõue klassifikatsioon (RMR) Maapõue klassifikatsioon on välja töötatud Lõuna Aafrika Vabariigis eelmise sajandi 70-nendatel aastatel. Ta põhineb ideel, et kivimi lõhede ja pragude süsteem ning hüdrogeoloogilised ja hüdroloogilised tingimused
pindpinevusjõud on suurem kui raskusjõud. Termostabiilsus: Nii õhu kui ka vee temperatuur muutuvad, õhu temperatuuri muutumine on sagedasem ja suuremates ulatustes kui vee oma. Maailmamere ja selle osade veetemperatuur: Maailmameri saab rohkem soojust Päikesest kui maismaa, aga kui vee soojusmahtuvus on suurem kui maismaa oma, siis vesi soojeneb ja jahutab aeglasem, kui maismaa. Päikesekiirgus soojendab ainult mitme meetrit paksusega pinnasekihti. Soojust edastatakse alla vee pideva segamise käigus. Veetemperatuur muutub sügavuse suurenemisega alguses järsult ja pärast aeglaselt. Kuna ookeanide nõod on täidetud polaäralades tekkinud veega, sügavustes alades on veetemperatuur üsna ühtlane. Sügavusel üle 3-4 tuhat meetrit on veetemperatuur +2°С kuni 0°С. Pinnakihi veetemperatuur sõltub koha geograafilisest laiusest ja muutub ekvaatorist pooluse suunas madalamaks
Kui nüüd määrata depressioonilehtri kuju veetaseme mõõtmisega vaatluspuuraukudes saab vajalikud andmed veejuhtivuse määramiseks. Sobiva arvutusmeetodi valikuks peab teadma uuritava ala geoloogilist ehitust, esmajoones kas on tegemist ühtlase vi kihilise pinnasega, survelise vi surveta veega, kas läheduses asub veekogu jne. Lihtsaimal juhul, kui puurauk läbib tervikuna uuritavat enam-vähem ühtlast pinnasekihti, saab filtratsioonimooduli arvutada valemiga 2,303Q k= log r1 (3.5) (h12 - h 22) r2 3.1.3 Empiirilised seosed k määramiseks
annaabi.ee 
