Perifeersed äravoolualad (vesi jõuab maailmamerre), sise-äravoolualad (ühendus maailmamerega puudub) 4.Kuidas jaotub vesi maal? 97% soolane, 3% magevett ja sellest mageveest on 78%pinnavesi ja 22% põhjavesi 5.kirjelda maa veebilanssi Sademed=auramine+jõgede äravool 6.millistes maapiirkondades on kõige suurem aurumine? Soojade hoovuste mõjualad (sahara kõrb, kaspia mere vesikond, kesk austraalia kõrbealad) 7.iseloomusta veetemperatuuri erinevatel laiustel Veetemp on kõrgem pinnasekihis, ekvaatori juures. Allpool hakkab langema ja poolustel. 8.millest on tingitud maailmamere erinev soolsus. Erinevast auramisest, mida suurem auramine, seda suurem soolsus. 9.kuidas sõltub liikide mitmekesisus vee soolsusest? Too näiteid! Mida suurem soolsus, seda suurem liikide mitmekesisus. N: läänemeri liigivaene, põhja ja lõuna ameerika läänerannik liigirikas. 10.kuidas mõjutab lainetus järk- ja kulutusrannikuid ning laugrannikuid?
Spetsiaalse pinnaspuhastusseadme ülesandeks on tagada reovee puhastus oma krundist väljumata, põhjustamata reostust või lubamatuid keskkonnamõjutusi (põhjavesi, veekogud). Tavaliselt kasutatakse kolmekambrilist septikut. Pinnaspuhastus imbumismeetodil on tavaliselt parim lahendus heitvee looduslikuks puhastumiseks. Filtratsioonimoodulist (imendumisajast) sõltub, kas antud asukohas on imbumismeetod rakendatav. Imb-süsteemis toimub reovee puhastumine killustikukihis ja seda ümbritsevas pinnasekihis. Pinnaspuhastus filtreerimismeetodil võetakse kasutusele juhul kui pinnase imendumisvõime on piiratud kas põhjavee kõrge taseme või suure tiheduse (savisisalduse või muude põhjuste) tõttu. Sel juhul reovesi filtreerub ja puhastub liivafiltris, kust see imbub dreenitorudesse ja juhitakse nende kaudu immutusväljakult ära. Lisaks rajatakse imb- või filtreerimisväljak. [1] Paljud kohad ei ole sobilikud traditsiooniliste süsteemide jaoks ning tuleb kaaluda
( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 59) On teadlasi, kes kinnitavad, et Marsil pole kunagi leidunud vett rohkem kui seda on praegu. Teised väidavad jällegi, et kunagi olid Marsil suured ookeanid. Madala raskuskiirenduse tõttu 9 hakkasid ookeanid aurustuma. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 60) Viimasel ajal on mõned nõukogude bioloogid jõudnud järeldusele, et elu võib tekkida maismaal niiskes pinnasekihis. See kiht oleks kaitseks erinevate kiirte eest. Primitiivse organismi liikumise ja toiduotsimise võimalused on väga väikesed, kuid mitte võimatud. Kuigi keskmised Marsi kliima näitajad on karmid, võib leiduda kohti, kus võib olla keskmisest soodsam kliima. Antarktikas leidub ju üksikuid eluoaase, kus elutsevad erinevad taimed ja mitmesugused loomad ning ka linnud. (Ü.-I. Veltman ,,Marss" 1968: 60) Teadlaste arvates võisid kaks 30 aastat tagasi Marssi külastanud NASA kosmosesondi
pinnasele varem mõjunud pinge ja ´gz on käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. ´gz saab arvutada pinnase mahukaalu abil. ´p saab määrata kompressioonikatse andmetest (vt lisa p 2.3.6.) kui kõvera murdepunktile vastava pinge. Pinnasele varem mõjunud pinge ´p (eeltihene-mispinge) või ületihenemisteguri Rc usaldusväärsest määramisest sõltub vundamendi vajumi prognoosi vastavus tegelikkusele. Mingis pinnasekihis on enne vundamendi ehitamist pinge ´gz. Normaalselt tihenenud pinnasel ´gz = ´p ja igasugusel pinge suurenemisel vundamendist tuleneva koormuse mõjul toimub pinnase poorsuse vähenemine (ja seega ka vajumine) kopmressioonikõvera järsema osa järgi. Sellisel juhul tuleb arvutustes kasutada kompressiooniindeksit cc2 = e2 / log 2. Ületihenenud pinnase puhul, juhul kui vundamendi koormusest tingitud
9. Veetaseme kontroll (N ja P väljakande reguleerimine) 19. Millised on kuivendusviisid ja millistes tingimustes on nad kasutatavad? Kuivendusviisid jaotatakse kahte gruppi vastavalt nende iseloomule ja mõju ulatusele: 1) hüdromelioratiivsed kuivendusviisid 2) agromelioratiivsed kuivendusviisid. Alaliselt ja pikemaaegselt liigniiskete alade kuivendamiseks kasutatakse hüdromelioratiivseid kuivendusviise. Need võimaldavad veereziimi reguleerida soovitava tüsedusega pinnasekihis. Rasketes pinnastes võib lisaks hüdromelioratiivsetele kuivendusviisidele kasutada ka agromelioratiivseid võtteid. Need aitavad sel juhul kõrvaldada liigvett künnikihist. Agromelioratiivseid kuivendusviise omaette saab kasutada ainult ajutiselt liigniiskete alade kuivendamisel. Nende mõjuulatus piirdub tavaliselt künnikihiga. Hüdromelioratiivsed kuivendusviisid on: 1) kraavkuivendus e. kraavitus, 2) drenaaz, 3) vertikaalkuivendus, 4) polderkuivendus, 5) kolmatsioon
2. Vett vastuvõtvas veekogus või -juhtmes (suublas) on nii kõrge veeseis, et vajaliku sügavusega drenaazi ehitamine ei ole võimalik. 3. Kuivendamisega taotletakse peamiselt pinnavee äravoolu kiirendamist. 4. Kuivendus on mõeldud ajutise abinõuna. 5. Maa ekstensiivne kasutamine (metsamaad, looduslikud rohumaad) ei õigusta drenaazi ehitamist. Kraavide kasutamine on otstarbekas: Turvasmuldade eelkuivendamisel, kivistes pinnastes (pealmises, 1 m tüseduses pinnasekihis on üle 30cm läbimõõduga kive vähemalt 2% pinnase mahust),heinamaade kuivendamisel, väga suure rauasisaldusega pinnastes, kus Fe++ sisaldus põhjavees on üle 14 mg/l, aladel, kus paas on maapinnale lähemal kui 1m; seal, kus suubla kõrge veetase ei võimalda kasutada drenaazi; kui kuivendusega taotletakse pinnavee kiiret ärajuhtimist. Sobivate geoloogiliste tingimuste korral (näiteks õhuke turvas jämedal liival, kus kraavide vahekaugus kujuneb suureks)
siis kogupinge kasvab seal suuruseni h + h1w ja rõhk poorivees on hw + h1w. Efektiivpinge järelikult ei muutu. Kui teise anumasse vee asemel lisada näiteks terasplaat, mille mass on võrdne lisavee massiga esimeses anumas, siis kogupinge on sama kui esimeses anumas. Poorivee rõhk plaadi lisamisest ei muutu ja järelikult teises anumas on efektiivpinge anuma põhjal h' + mplaat. Joonisel 3.15 on esitatud kogu-, neutraal- ja efektiivpinge jaotus pinnasekihis, juhul kui -u hk z pinnasevee tase u Joonis 3.15 Kogupinge , efektiivpinge ja pooriveesurve u kapillaartõusu hk korral pinnasevee tase asub maapinnast sügavusel h ja kapillaartõus ulatub maapinnani. Pinnase poorid on järelikult täielikult veega küllastunud. Kapillaartõusu tsoonis ripub vesi meniski küljes ning temas on tõmbepinged. Seega on rõhk poorivees negatiivne
2.3.2. Kraavkuivendus Maa kuivendamine kraavidega on Eestis olnud kasutusel aastasadu. (Märkus: põllumajandusmaal on see praeguseks ajaks valdavalt asendunud drenaažiga). Kraavitus on ainuvalitsev metsamaade kuivendamisel, kus selle esmaseks ülesandeks on tagada pinnavee kiire äravool. Kraavide kasutamine põllumajanduslikul maal on otstarbekas: Turvasmuldade eelkuivendamisel, kivistes pinnastes (pealmises, 1 m tüseduses pinnasekihis on üle 30 cm läbimõõduga kive vähemalt 2% pinnase mahust), heinamaade kuivendamisel, väga suure rauasisaldusega pinnastes, kus Fe++ sisaldus põhjavees on üle 14 mg/l, aladel, kus paas on maapinnale lähemal kui 1 m; seal, kus suubla kõrge veetase ei võimalda kasutada drenaaži; kui kuivendusega taotletakse pinnavee kiiret ärajuhtimist. sobivate geoloogiliste tingimuste korral (näiteks õhuke turvas jämedal liival, kus kraavide vahekaugus kujuneb suureks)
Poorivee rõhk plaadi lisamisest ei muutu ja järelikult teises anumas on efektiivpinge anuma põhjal h' + mplaat. Joonisel 3.15 -u hk z p in n a s e v e e t a s e u J o o n i s 3 . 1 5 K o g u p i n g e , e f e k t i iv p i n g e ja p o o r iv e e s u rv e u k a p illa a rtõ u s u h k k o rra l on esitatud kogu-, neutraal- ja efektiivpinge jaotus pinnasekihis, juhul kui pinnasevee tase asub maapinnast sügavusel h ja kapillaartõus ulatub maapinnani. Pinnase poorid on järelikult täielikult veega küllastunud. Kapillaartõusu tsoonis ripub vesi meniski küljes ning temas on tõmbepinged. Seega on rõhk poorivees negatiivne (pinnasemehaanikas loetakse tõmbepingeid kokkuleppeliselt negatiivseteks) ja võrdub w(h - z). Maapinnal, kus pinged pinnaseskeletile üle antakse, on poorivee rõhk - wh. Kuna kogupinge on
annaabi.ee 
