Kõige sügavam koht ulatub 5500m. 6.Soolsus Soolsus on seal 30-33%. See on 2% madalam maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on küllaltki keskimine. Vaikse ookeaniga on ühendus hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anador. 7.Vee temperatur ja jääolud Beringi merel on valdavalt külm kliima. Veepinna kihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Suurema osa aastast on Beringi meres ajujääs. 8.Vee liikumine Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7m. 9.Rannikud Beringi merd ümbritseb läänest Kamtsatka poolsaar. Selle ääreskulgeb põhjapoolt Korjaki mägismaa ja lõuna poolt Kesk-Kamtsatka mäestik. Lõunast ümbritseb Beringi merd Aleuutide saarestik ja idast Alaska. 10.Rannikuriigid Beringi merd ümbritseb läänest Venemaa ja idast USA. 11.Keskonnaprobleemid Kõige suurem probleem on ülekalastamine,sest üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest.
Beringi mere põhjaosas sajab aastas keskmiselt 500-1000 mm ,lõuna pool aga 1000-2000 mm, mis tähendab ,et sademeid on rohkem kui aurab ja merevesi on magedam 6.JÄÄTUMINE JA VEE TEMPERATUUR Beringi merel on valdavalt külm kliima - ta on osa Arktikast. Veepinnakihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Talvel on peaaegu terve Beringi meri kaetud püsi- ja ajujääga.Globaalne soojenemine on seda mõjutama hakanud. 7.VEE LIIKUMINE Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7 m. 8.RANNIKURIIGID Beringi merd ümbritseb läänest Venemaa ja idast USA, nende kahe riigi vahel on Beringi meri ära jaotatud. Tähtsaimad sadamad seal on Providenija (Venemaa) ja Nome (USA). 9.KESKONNAPROBLEEMID Beringi meri on ise üks suur ökosüsteem, Üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Nimelt üks suur probleem on ülekalastamine. Ka Venemaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Tais,
küllaltki palju jõevett, mis ei ole nii soolane. Kuna meri on osa Arktikast, on seal ikka enamjaolt külm kliima. Suvel on pealmistes veekihtides 5-10 kraadi. Kahjuks on selle mere jäätumist hakanud mõjutama globaalne kliimasoojenemine. Pealmiselt on vesi Beringi meres ikkagi ajujääs (Ajujää ehk triivjää on veekogude jääkate mis on jagunenud osadeks ning triivinud tekkekohast eemale). Beringi merest saab alguse külm Kuriili hoovus, ning pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Tõuse ja mõõnu ei tohiks olla, kui on siis väiksed. Rannikualad on küllaltki tasased, natuke on ikka mäestikke ka ning enamjaolt on alad madalad. Nagu enne öeldud, siis ümbritseb Beringi merd osake Venemaast ning osake USA-st. Tähtsamateks sadamateks on Providenija (, Venemaal) ning Nome (USA). Kuna Beringi meri on üks suur ökosüsteem, siis üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Nimelt üks suur probleem on
a keskel. HNLC tingimused esinevad eeskätt Vaikes ookeani ekvatoriaalses ja sub-arktilises piikonnas. 3. Veetemperatuur Temperatuur langeb sügavuse suurenedes. Termokliini olemasolust ja selle sügavusest sõltub toiteainete ringlus Igal vetikaliigil on välja kujunenud oma temperatuuri optimum, kus läbi viia max fotosünteesi. 4. Hoovused Hoovuseid tekitavad tuuled, vee tiheduse erinevused, looded e tõusud ja mõõnad. Püsivad hoovused: passaat-tuulte poolt tekitatud pinnahoovused: · Põhja-passaathoovus · Lõunapassaathoovus · nende vahel ekvatoriaalne hoovus Perioodilised hoovused: mussoon-tuulte poolt tekitatud. · Pinnahoovused; · Süvavee-hoovused (näit. India ookeanis: talvel maalt mere suunas, suvel merelt maale). Upwellingud tekivad kohtades, kus kohtuvad erinevad hoovused. 7 5. Raku füsioloogiline seisund
aurumine väiksem, sest õhuniiskus on kõrge - Ka põhjapoolkera põhjapoolsematel aladel ning arktilistel alades on soolsus väiksem, põhjuseks: 1. Veerohkete jõgede suur hulk 2. Liustike sulaveed Hoovused - Ookeanide ja merede pindmise veekihi horisontaaset liikumist nimetatakse hoovusteks - Liikumiskiirus 1-8 km tunnis Hoovused jagunevad 1. Pinnahoovused - Triivhoovused - Tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul, jätkavad liikumist ka siis kui väljuvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi - Näiteks Atlandi ookeanis: Põhjapassaathoovus, Golfi hoovus (põhjaosas liigub edasi läänetuulte mõju all) - Need on soojad hoovused - Äravooluhoovused
sellepärast, et · ekvatoriaalalad saavad rohkem soojust kui polaaralad, seal vesi paisub (soojuspaisumine on ~8cm) ja gravitatsioon ajab laiali polaaralade poole. Samas pöörlemise tõttu viib graviattsioon natuke lääne poole; · passaat tuuled (trades) puhuvad ekvaatori suunas, tegelt natuke läände; · parasvöötmes läänetuuled; · polaaraladel idatuuled; · Goriolise efekt. Joonis 9. Peamised pinnahoovused maailmas. 4 Joonis 10. Ekvatoriaalne upwelling Upwelling- ehk tõusikvool, ka uhkvool. Vee kerkimine sügavamatest kihtidest pindmistesse. Harilikult kaasneb tõusikvoolu tekkega veepinna temperatuuri järsk langus.
11 Beringi 96 86 36 12 La Pérouse 94 43 27 13 Torrese 74 150 7,4 * Kõige kitsamas kohas (Nevelski väinas) Vaikse ookeani lahed Nr. Nimetus Pindala, tuh. km² Suurim sügavus, m 1 Alaska 384 4929 Suurimad pinnahoovused: 1) Kuro-Sivo hoovus soe 2) Kuriili hoovus külm 3) Kalifornia hoovus külm 2. Atlandi ookean: . Oma suuruselt teisel kohal pärast Vaikset ookeani. Tema pindala on ligikaudu 91,7 milj. km² ehk ligi 25 % Maailmamerest. Põhjast lõunasse on pikkuseks 15 tuhat km, suurimaks laiuseks 6 tuhat km, kõige kitsamas kohas 2,8 tuhat km. Sügavus enamjaolt 3400 5300 m, suurim mõõdetud sügavus 8742 m. Põhjast piirab Atlandi ookeani kaks suurt saart Island ja
aurumisele, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavate mõjul. 7.Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres. Soojad pinnahoovused kannavad päikese soojust troopikast väga kaugele, nii viib troopiline Golfi hoovus sooja vett Põhja-Atlandi hoovusesse, mis hoiab Norra arktilise ranniku jäävabana ka talvel. Kui kliimamuutuse tagajärjel rikutakse ookeanihoovuste suunda, võivad Londoni talved muutuda sama külmaks ja jäiseks kui Kanadas Labradori poolsaarel. Golfi hoovuse tõttu on Labradoriga samal laiuskraadidel olevate Briti saarte kliima palju soojem. Hoovuse suuna
, . Ookeani konveier Soojus vabaneb atmosfääri Soe pinna- hoovus Külm soola- ne süva- hoovus Soojus vabaneb atmosfääri Ookeani pinnahoovused Pinnahoovused voolavad horisontaalselt kuni 400 m sügavuses vees. Liikumapanevaks jõuks on peamiselt tuul. Maa pöörlemisest tingitud Coriolisi jõud paneb põhjapoolkeral hoovused liikuma valdavalt päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva. Ka Golfi hoovus on peamiselt tuulest tekitatud. Tema jätk Newfoundlandi saare juures kirdesse pöörduv ja hiljem Gröönimaad väisav Põhja-Atlandi hoovus on globaalse termohaliinse tsirkulatsiooni osa. Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus
sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustikesulavate mõjul. 7. Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres. Soojad pinnahoovused kannavad päikese soojust troopikast väga kaugele, nii viib troopiline Golfi hoovus sooja vett Põhja-Atlandi hoovusesse, mis hoiab Norra arktilise ranniku jäävabana ka talvel. Kui kliimamuutuse tagajärjel rikutakse ookeanihoovuste suunda, võivad Londoni talved muutuda sama külmaks ja jäiseks kui Kanadas Labradori poolsaarel. Golfi hoovuse tõttu on Labradoriga samal laiuskraadidel olevate Briti saarte kliima palju soojem. Hoovuse suuna
Keskmised kiirused ülemkihis on umbes 15 m/s ja keskkihis 5 m/s. Madalkihis vesi liidub aeglaselt põhjast lõuna. Tähtsaimat rolli vee hüdroloogilise struktuuri kujunemisel erinevates Vahemere basseinides mängib veevahetue iseloom väinades. Gibraltari väina sügavusest tingituna isoleerub Vahemere külma aatlandi vee juurdevool. Aatlandi vett hõlmab ülemkiht 150-180m, mille kiirus on 20-30 sm/s. Vahemere vaheveed liiguvad väina merepõhja osas aeglaselt – 10-15 sm/s. Pinnahoovused moodustuvad Vahemere lääne- ja idaosas ning ringhoovused meredes vastupäeva kulgedes (kiirus kuni 0.3, Gibraltari väinas kuni 1,25 m/s). Sitsiilia väin on tähtis veevahetusele lääne ja ida mere osade vahel, mille sügavus on vähem kui 400-500 m ülevoolude peal. See jätab välja lääne ja keskbasseini süvavee vahetuse. Väina tsooni ülemkihis liigub aatlandi vesi itta ning madalkihis levandi vesi liigub läände. Ortanto väin seob Aadria ja Jooni merd. Sügavus on 780 m
..35 ‰. Üsnagi stabiilne, sisemeredes kõigub seoses jõevete sisenemisega. Hapnikusisaldus: pinnakiht hästi aereeritud, taimede fotosünteetiline aktiivsus oluline. Põhjakihtides hapnikudefitsiit või anaeroobsed tingimused. Apvelling (upwelling) – süvavee kerge, mere külma, rohkesti biogeene sisaldava süvavee kerkimine pinnale. Apvellingut põhjustavad : 1. kestev samasuunaline tuul, mis puhub pinnakihi vett rannikust eemale; 2. rannikust eemale voolavad pinnahoovused; 3. pinnahoovuste lahknemine või erisuguste omadustega veemasside segunemine. Mõned apvellingute bioomile iseloomulikud küljed: 1. Biogeenide ja organismide suur kontsentratsioon. 2. Kolossaalsed kalade (ja ka lindude) populatsioonid iseloomustavad mitte ainult suurt produktiivsust, vaid ka lühikesi toiduahelaid. 3. Mere rikkustele vastukaaluks on maismaal apvellingu alade kõrval levinud enamasti kõrbed, sest tekkivad tuuled kuivatavad pinnast. 4
annaabi.ee 
