JÄÄ- JA KÜLMAKÕRBED Jää- ja kõlmakõrbes tegelevad inimesed elustiku ja ammuste aegade kliima uurimisega. Kõige pingsamalt uuritakse Krilli e. hiigelvähki. Krilli uurimise põhjus on see, et kuigi, ta elab vaid kolme aastaseks on ta pärit 25 miljoni aasta tagusest ajast, mil Antarktika mannes Lõuna- Ameerika mandrist erandus. Krilli uurimisega on võimalik vaadata kogu mere ökosüsteemi, planktoneid, pingviine, hülgeid, albatrosse, vaalu. Antarktikas on ligikaudu 40 teadusjaama 26 riigist. Antarktikas tegelevad inimesed ka turisminusega, seal ei ole tolli ja sinna saab ilma viisata
Suurlinnas ei ole kasulik liikuda autoga, bussid viivad peaaegu igale tänavale ja mõistliku hinna eest. Samuti on väga kallis käia väljas söömas, kohvikutes ja restoranides on toidu omahind ainult murdosa neile makstavast rahast. Ise süüa tehes tead täpselt, milliste omadustega ained on toidu sees ja kuidas see elustiiliga kokku läheb. Raskel ajal tuleb kasutada ratsionaalset mõtlemist veelgi pingsamalt, kui muidu. Järeldada võib, et tarbimine on inimestel loomuses, et saaks elu mugavamaks ja meelepärasemaks teha ning arvatavasti see ei muutu niipea. Samas on vaja loogilist ja ratsionaalset mõtlemist, et saada hakkama elus ükskõik, mis ajal.
Tallinna Tehnikaülikool Mis on õigem: Kas kohaneda oma ajastu pahedega või alustada nende vastu võitlust? Essee Tallinn 2012 Sisukord: Eesmärk: Eesmärk on panna inimesi mõtlema, millise eluviisiga nad praegusel ajastul on harjunud toimetama. Võtta vaatluse alla oma pahede intensiivsuse ning hetkeolukorra. Panna inimesi oma ning inimkonna tuleviku peale pingsamalt mõtlema. Põhisõnum: Hetkeolukord pahede vaatevinklist pole kõige hullem, kuid alati saab paremini. Igaüks peab oma vigadest ise aru saama ning seejärel nende parandamiseks midagi ette võtma. Maailma parandamiseks peab esialgu ennast käsile võtma, seejärel mõelda suuremas plaanis. Essee Mis on õigem: Kas kohaneda oma ajastu pahedega või alustada nende vastu võitlust?
Tegelaskond A.Gailiti romaanis Ekke Moor Romaanis Ekke Moor on A.Gailit kujutanud tegelasi väga kirevalt. Ei ole ühtegi täiesti igavat tegelast. Kõigil on oma head ja vead, huvitavad ja vähem huvitavad pooled. August Gailit on kujutanud tegelaste iseloomusid väga erinevalt. Kui hakata pingsamalt mõtlema, siis võib leida Gailiti tegelaste hulgas sarnasusi ka tänapäeva ühiskonnas. Kui hakata mõtisklema just romaani peategelaste üle, siis ainuõige inimene, kellest esimesena rääkima hakata, on Ekke Moor ise. Peategelast on autor kujutanud mitte täiesti positiivse tegelasena. Ta on välja toonud palju häirivad ning negatiivseid omadusi, mis teevad Ekke ainult kirevamaks inimeseks. Näiteks võib tuua kohe raamatu alguses oleva kirjelduse, kus Gailit
X1= X*0,95 m(suhkur)=10,67 g m(keeduklaas)=129,23 g m(klaas+kissell)=326,45 g m(kissell)=197,22 g tiitritud kissell 1=7,5 ml tiitritud kissell 2=6,5 ml Esimene tiitrimine: X=(1*(20,12+0,035*7,5)*12,5)/10*7,5=3,40% X1=3,40*0,95=3,23% inverteerunud sahharoosi sisaldus kissellis Y=(3,23*197,22)/10,67=59,70% Teine tiitrimine: X=(1*(20,12+0,035*6,5)*12,5)/10*6,5=3,91% X1=3,91*0,95=3,71% Y=(3,71*197,22)/10,67=68,57% Järeldused: Teine tiitrimine oli kindlasti täpsem, jälgisime pingsamalt kogu protsessi ja toimisime rahulikumalt. Esimesel tiitrimisel tulid sisse inimlikud vead ja väike kiirustamine, kuid teisel tiitrimisel üritasime oma vigu parandada. Järelduse tegemisel võtan kasutusele teise tiitrimise tulemused. Kisselli keetmisel allus inversioonile ca 68,57% võetud sahharoosist. Invertsuhkru sisaldus oli kissellis 3,91% ning inverteerunud sahharoosi sisaldus kissellis oli 3,71%.
10 KOKKUVÕTE Kokkuvõtvalt võib öelda, et aastatega on olukord teenindussfääris tunduvalt paranenud, ent arenguruumi on veel palju. Kohati pööratakse tähelepanu siseklientidele ja nende paremale teenindamisele, ent enamjaolt toimub see väiksemates ettevõtetes, sest suurtes ollakse kindlad, et küll leiame uued töötajad, kui vanad olijad lahkuvad. Ka suurettevõtele tuleks selgeks teha siseklientide ja kasumi seos. Selle uurimistöö tulemusena jälgib töö autor palju pingsamalt ja teadlikumalt teenindust erinevates ettevõtetes. Tänu teenindusfilosoofia õppeainele on silmaring oluliselt avardunud ning kui tuleks ise olla täiskohaga klienditeenindaja siis teaks kohe, mida mitte teha või kuidas käituda. Samuti tekib nüüd ka tõrge mõnesse ettevõttesse minnes, kui oled seal saanud negatiivse kogemuse ja nüüd ka adud, et see pole õige. 11 VIIDATUD ALLIKAD Kogu uurimistöös on kasutatud teenindusfilosoofia õppematerjale mõtete
(pumbad), valgustus, majapidamise seadmed jne. Kuna viimastel aastakümnetel on tarbimine kasvav, paneb see suurema koormuse ka energia tootjatele. Energiaturu tarbijate vajaduste rahuldamiseks otsitakse pingsalt lahendusi erinevate tootmisvõimaluste leidmiseks ja laiendamiseks – põlevkivi, taastuvenergia (tuulegeneraatorid, päikesepaneelid) ja ka tuumaenergia. Nendest viimase ehk tuumaenergia otstarbekusest Eestile on hakatud pingsamalt rääkima viimasel aastakümnel. Kus Eesti ja ka maailma energiaturul on olnud muutused ja üha laialdasemalt on alustatud taastuvenergia kasutuselevõttu. Tuumaenergia tootmisel on saadava energia hulk suur, ent peamised probleemid tekivad jääkproduktide ja keskkonnasaate näol. 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG Eesti elektrisektoris on toimunud viimasel kümnendil suured muutused: valminud on merekaabel Estlink, edukalt on töösse rakendatud uued keevkihtkatlad Narva Elektrijaamades,
on täieliku manipulaatori ning üldiselt ebameeldiva inimesega. Temaga kaasas käiv kurjakuulutav muusika ning lilla valgus olid selle ennustajateks. Olenevalt olukorrast, inimesest ning emotsioonidest valitsevad laval vaheldumisi erinevad ning omavahel kontrastsed auditiivsed ning visuaalsed elemendid. Neid elemente teadlikult jälgimata ei saa ilmselt vaataja aru, et igal varjul, helil ning muusikapalal on etenduses oma tähendus, oma osa mängida. Pingsamalt jälgides on aga mõista, et näiteks teatud karakterite lavale tulekul heli muutub, valgus pimeneb või läheb vastupidi heledamaks. Samuti on oluline see, kuidas ja kuhu valgus on suunatud. Näitleja monoloogi ajal on tihti ta ise valguse keskmes, teised tema ümber jäävad samal ajal varju. Heaks näiteks seejuures on Thea Elvstedi monoloog, mil ta rääkis Eilert Lovborgist ja endast. Sel hetkel istus Hedda Tesman diivanil, mille peale enamasti valgus oli suunatud
Süzee sündmused tekstis esitatud järjekorras Faabula sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras Lugu sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse. 23. Nimetage loo jutustamise piiranguid draamas. 1) Järgnevuse printsiip: segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis. 2) Kontsentratsiooni printsiip: ajamaht on piiratud, vahetult esitatavad sündmused tuleb hoolega välja valida. Draama kulgeb üldjuhul dünaamilisemalt ja pingsamalt kui eepika. 3) Lavatehnilised võimalused ja ajastu moraalinormid: määravad vahetult näidatava (vägivaldsed sündmused jäävad enamasti lava taha). 24. Millised on loo esitamise tasandid teatris? 1) Kujutatud (vahetu) tegevus. 2) Jutustatud (vahendatud) tegevus. 3) Varjatud tegevus (mis toimuks parajasti lava taga). 25. Defineerige mõisted kollision, konflikt, intriig, tegevus.
· Faabula sündmused on ajalis-põhjuslikus järjekorras · Lugu sündmused, mida fiktsionaalses maailmas jutustatakse. Loo esitamispiirangud: · Järgnevuse printsiip segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis. Hea on vaadata lineaarselt kulgevat lavastust. · Kontsentratsiooni printsiip piiratud ajamaht. Vahetult esitatav sündmused tuleb hoolega välja valida. Draama kulgeb üldiselt dünaamiliselt ja pingsamalt kui eepika. · Lavatehnilised võimalused, ajastu moraalinormid määravad vahetult näidatava Loo esitamistasandid, mille kaudu antakse meile edasi tegevust: · Kujutatud tegevus see, mida vahetult näidatakse · Jutustatud tegevus jutustaja ehk vahendaja jutustab sündmustiku ümber · Varjatud tegevus mis toimub parajasti lava taga, nt Treplevi enesetapp - püssipauk kostis lava tagant. Konflikti tasemed:
annaabi.ee 
