=/q Emj. dimensioon langeb kokku potensiaali dimensiooniga, mistottu neid moodetakse samades ühikutes. Elektrostaatiliste ja korvaljoudude poolt tehtav töö ahela mingil osal 1-2 avaldub: A12 = q·12 + q(1 - 2) Suurust,mis on vordne elektrostaatiliste ja korvaljoudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nimetatakse pingeks ehk pingelanguks antud ahelaosal 1-2 . U12 = A/q = (1 -2)+ 12 Suletud ahelas on elektrostaatiliste joudude töö vordne nulliga,seega A = q· Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas vordeline pingega U12 ja pöördvordeline takistusega R12 I=U12/R12=(1-2+12)/R12 Kui ahelaosa ei sisalda vooluallikaid,siis IR12 = U12 = 1 - 2 s.t
Emj. dimensioon langeb kokku potensiaali dimensiooniga, mistõttu neid mõõdetakse samades ühikutes. Elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt tehtav töö ahela mingil osal 1-2 avaldub: A 12=q 12 +q (1-2) (2) Suurust, mis on võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nimetatakse pingeks ehk pingelanguks antud ahelaosal 1-2. U 12= A/q=( 1- 2) + 12 (3) Suletud ahelas on elektrostaatiliste jõudude töö võrdne nulliga, seega A=q (4) Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas võrdeline pingega
ühiklaengu kohta tuleva kōrvaljōudude tööga,nimetatakse elektromotoorjōuks ε (emj.). Ak ε= q Emj. dimensioon langeb kokku potensiaali dimensiooniga, mistōttu neid mōōdetakse samades ühikutes. Elektrostaatiliste ja kōrvaljōudude poolt tehtav töö ahela mingil osal 1-2 avaldub: A 12=q ∙ ε 12 +q (φ1−φ2) Suurust,mis on vōrdne elektrostaatiliste ja kōrvaljōudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nimetatakse pingeks ehk pingelanguks antud ahelaosal 1-2 . A U 12= =( φ1 −φ2 ) + ε 12 q Suletud ahelas on elektrostaatiliste jōudude töö vōrdne nulliga,seega A=q ∙ ε Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas vōrdeline pingega U12 ja pöördvōrdeline takistusega R12 U 12 φ1−φ2 +ε 12 I= = R 12 R 12 Kui ahelaosa ei sisalda vooluallikaid,siis IR12=U 12=φ1−φ 2 s.t. pinge ühtib potensiaalide vahega.
eritakistus suurusjärgus 10-8*m. Raua eritakistus on sellest umbes 10 korda suurem. Dielektrikutel on eritakistus väga suur. Näiteks klaasil on see 109-1012*m. 5. TAKISTITE JADA- JA RÖÖPÜHENDUS Jadaühenduse juhul on kõiki takisteid läbiva voolu tugevus I. Potentsiaalide erinevuse takistite otstel saame avaldada Ohmi seaduse kaudu. , , , kus R1, R2, R3 on takistite takistused. Suurused U1, U2 ja U3 nimetatakse ka pingelanguks vastavalt takistustel R1, R2 ja R3. Pingelang kõigil kolmel takistusel kokku tuleb: U= U1+U2+U3=I(R1+R2+R3). Saime Ohmi seaduse kogu vooluringi kohta, kusjuures R=R1+R2+R3 on kolme jadalülituses oleva takisti kogutakistus. Jadaühenduses on takistite kogutaksitus võrdne üksikute takstite takistuste summaga. Rööpühenduse koguvool I jaguneb vooluringis kolme harru I1, I2 ja I3, nii et I=I1+I2+I3. Kõigil takistitel on üks ja seesama pingelang U
q Emj. dimensioon langeb kokku potensiaali dimensiooniga, mistõttu neid mõõdetakse samades ühikutes. Elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt tehtav töö ahela mingil osal 1-2 avaldub: A 12=q × 12 +q ( 1-2 ) (7) Suurust,mis on võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nimetatakse pingeks ehk pingelanguks antud ahelaosal 1-2. A U 12= = ( - ) + (8) q 12 1 2 12 Suletud ahelas on elektrostaatiliste jõudude töö võrdne nulliga, seega A=q × (9) Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas võrdeline pingega U12 ja pöördvõrdeline takistusega R12
Elektromotoorjõud. Selleks, et hoida juhi otstel püsivat pinget on vaja mingeid teisi jõude, mis ei ole enam elektrostaatilised vaid kõrvalised jõud. Koht, kus kõrvalised jõud tomuvad on vooluallikas. Elektromotoorjõud on kõrvaljõudude poolt tehtud töö positiivsete laengute transportimiseks elektriväljas. ε=A/q [V]. Suurust, mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivsete laengute ümberpaigutamisel tehtud tööga nim. pingelanguks e. pingeks U. U= φ1- φ2+epsilon12 =∆ φ+espilon. 11. OHMI SEADUS Vastavalt Ohmi seadusele mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R. Elektrivool on korrapärane suunatud liikumine, mille suund ühtib positiivsete laengute liikumise suunaga. Liikuma on võimalik panna vabu laengukandjaid elektrivälja mõjul (juhi sees tekitatud elektriväli). Voolu jaoks on vaja, et elektriväli püsiks
Viimasest vabanemiseks kautatakse voolutiheduse mõistet. Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus: Elektrivoolu iseloomustavateks suurusteks on voolutugevus ja pinge (täpsemalt: pingelang). Vooluallikat iseloomustavateks suurusteks on elektromotoorjõud ja sisetakistus Kui laengukandjate ruumtihedus on ja liikumiskiirus võime voolutiheduse avaldada vektorina Pingeks e. pingelanguks vooluga juthtme kahe punkti vahel nimetatakse tööd, mida tuleb teha ühikulise (1 C) laengu viimiseks ühest punktist teise. Pingelang võrdub elektrivälja potentsiaalide vahega juhtmelõigu otste vahel. 66 Vooluring koosneb vooluallikast, tarbijast (tarbijatest) ning ühendusjuhtmetest. Elektrostaatikas õppisime, et tasakaaluolekus on juhi kõik punktid sama potentsiaaliga
ja tekitavad seal n-juhtivusega tsooni sellega kaasneva potentsiaalibarjääriga. Seda olukorda kasutatakse Schotky dioodides, kus metalliks on kuld ja pooljuhiks p-pooljuht. Ülalkirjeldatud olukorrad on kujutatud joonisel 4.15. Schotky siiret kasutatakse kaasajal laialdaselt mitmeks otstarbeks nn. Schottky dioodides. Võrreldes teiste siiretega on tema eripäraks väiksem avanemispinge nii, et pärisuuna pingelanguks kujuneb 0,2...0,7 V. Samuti on väike siirde mahtuvus ja vastusuunatakistuse taastumiskestus. Lubatavad vastupinged on väiksemad ja vastuvool suurem kui p-n-siirdel. ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.27 JOONIS 4.15 5. POOLJUHTDIOODID 5.1. Pooljuhtdioodide liigid Poojuhtdioodid on pooljuhtseadised, mille põhiosaks on pooljuhtkristalli tekitatud
Järelikult saame kolmest viimasest valemist IR 1 2 . (13.1) Ohmi seadus üldkujul. Voolutugevus mingis vooluringi lõigus saadakse lõigus sisalduva summaarse elektromotoorjõu ja lõigu otstele rakendatud potentsiaalide vahe summa jagamisel lõigu kogutakistusega. Lõiku läbiva voolutugevuse I korrutist selle lõigu summaarse takistusega R nimetatakse pingelanguks sellel lõigul. Siis võib valemi (13.1) kirjutada ka kujul U 1 2 , (13.2) pingelang vooluringi lõigul võrdub lõigus sisalduvate vooluallikate summaarse elektromotoorjõu ja lõigu alg- ja lõpp-punkti potentsiaalide vahe summaga. Elektrostaatilisel juhul, vt. peatükk 10, võrdub pinge potentsiaalide vahega. Üldjuhul erinevad nad elektromotoorjõu võrra. Kui meil on tegu suletud vooluringiga, s.t
U 2 = R2I 2 + s 2 - k c , (5.33) M12 = k c I, M M12 = M s + Js. Valem (5.33) näitab, et ergutusvoo tekitamiseks peab ergutusmähisele olema rakendatud pinge. Pinge asemel kasutatakse harilikult püsimagneteid. Vastavalt Faraday'i seadusele jaguneb ankrupinge U2 ankrumähise pingelanguks R2I2, endainduktsiooni elektromotoorjõuks s2 = sL2I2 ja vastuelektromotoorjõuks E2 = kc. Alalisvoolumootori tunnusjooned. Mootori mehaanilise karakteristiku avaldamiseks tuleb avaldist (5.33) teisendada järgmiselt: R2Ms R2J L LJ U2 = + s + 2 sMs + 2 s 2 + kc . (5.34) kc kc kc kc Jagades valemi (5
annaabi.ee 
