3 10 5 4 107,81 2,19 0,27 -4,47 10 -3 4 10 5 6 108,95 1,05 0,29 -4,48 10 -5 5 10 5 8 110,10 -0,10 0,33 -4,45 10 -7 6 10 5 10 111,29 -1,29 0,40 -4,37 10 -10 4. Graafikud U1 = f (QK ) U = f (QK ) P = f (QK ) Q = f (QK ) 5. Aktiiv- ja reaktiivvõimsuskao ning pingekao valemid. Aktiivvõimsuskao valem S2 P2 + Q2 P = R = R U2 U2 Reaktiivvõimsuskao valem S2 P2 + Q2 Q = X = X U2 U2
Liini pinge sõltuvus kompensaatori reaktiivvõimsusest 115 110 105 U2(Qk) U2, kV 100 95 90 85 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 Qk, Mvar Joonis 4. Liini pinge sõltuvus kompensaatori reaktiivvõimsusest Pingekao sõltuvus kompensaatori reaktiivvõimsusest 18 16 14 12 10 ΔU, kV 8 ∆U(Qk) 6 4 2 0 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 Qk, Mvar Joonis 5. Pingekao sõltuvus kompensaatori reaktiivvõimsusest
Graafikud Liinipinge sõltuvus aktiiv- ja reaktiivvõimsusest 115 110 105 U2(P) U2, kV 100 U2(Q) 95 90 85 0 5 10 15 20 25 30 35 PT, MW Joonis 4. Liinipinge sõltuvus aktiiv- ja reaktiivvõimsusest Pingekao sõltuvus reaktiiv- ja aktiivvõimsusest 18 16 14 12 10 ∆U(P) ∆U. kV 8 ∆U(Q) 6 4 2 0 0 5 10 15 20 25 30 35 PT, MW Joonis 5. Pingekao sõltuvus reaktiiv- ja aktiivvõimsusest
või viht; T - trummel ja kaabli pikkus pakendis (m) 9. Mida tähendab kaablite tähistussüsteemis täht G või X? · Kaablite tähistussüsteemi tähed G või X tähendavad märgistatud kaitsesoone olemasolu: G - kollarohelisesoonega; X - kollarohelise sooneta. 10. Mida põhjustab valgusvõrgu koormus ja millest see sõltub? · Valgustusvõrgu koormus põhjustab seda toitvas trafos pingekao. Viimane sõltub trafo võimsusest, koormatusest ja koormuse võimsustegurist cos . 11. Milline on juhitsiku paigaldusviis B1 ja B2? · B1 - isoleerjuhtmed puitseinal paiknevas torus. · B2 - mitmesooneline kaabel puitseinal paiknevas torus. 12. Milliseid liine nimetatakse jaotusliinideks? · Liine, mis peajaotusseadmest väljuvad nimetatakse jaotusliinideks. 13. Milleks kaitselüliteid kasutatakse, kuidas ta rakendub?
...............................................................................46 2.2. JUHTMETE JA KAABLITE RISTLÕIGETE VALIK ÖKONOOMSE VOOLUTIHEDUSE JÄRGI......................................47 2.3. RISTLÕIGETE VALIK ÖKONOOMSETE INTERVALLIDE MEETODIL .........................................................................................49 2.4. RISTLÕIGETE VALIK JAOTUSVÕRGUS LUBATUD PINGEKAO JÄRGI ...............................................................................50 2.5. RISTLÕIGETE KONTROLL KUUMENEMISELE............................51 2.6. MUUD PIIRANGUD JUHTMETE VALIKUL ..................................52 2.7. JUHTMERISTLÕIGETE VALIKUST SULETUD VÕRKUDES ......55 3. REAKTIIVVÕIMSUSE KOMPENSEERIMISSEADMETE VALIK ....56 3.1. REAKTIIVVÕIMSUSTE BILANSS ....................................................56 3.2
Takistuskadude mtmiseks kasutatakse arvesteid, mis omavad vaid voolu mhiseid, mis integreerivad voolu ruudu le aja. Need on ruutampertunni arvestid. Juhtivuskadude mtmiseks kasutatakse ruutvolttunni arvesteid, mis integreerivad pinge ruudu le aja. Tavaliselt arvutuste lihtsuse tttu neid ei kasutata. Ruutvolttunni arvestid paigaldatakse uuritava seadme ette, ruutampertunni arvestid uuritava seadme taha. 2.9. Pinge kaod Elektrivarustusssteemi elemendi elektriline koormus kutsub temas esile pingekao: U = U - U 1 2 U1 - pinge sisendis U2 - pinge vljundis U arvutus on vajalik pinge kikumise mramiseks vrreldes nimipingega Pingekadu suhtelistes hikutes See peab olema 5% piires. Pingekao leidmine aseskeemi jrgi suhtelistes hikutes Upk - pingekao pikikomponent Urk - pingekao ristikomponent Tavaliselt on ristikomponent nii vike, et selle vib jtta arvestamata. Sellisel juhul: Upk I2R Urk
tõukevoolude tekkimist (N: lühisrootoriga asünkroonmootor). induktiivtakistusest. I käiv = K I n K käivitusvoolu kordsus.3) 12. Juhtmete ja kaablite ristlõigete määramine lubatud pingekao alusel: I max 1) X0; I sn 2) U r = U lub - U a Antud tingimust kasutatakse siis kui liin on ettenähtud mitme elektritarviti või ühe mitmemootorilise elektritarviti toitmiseks
juhtmestikku. Väljas peab pikendusjuhtme lahti ühendama ja ära viima kohe, kui seda enam ei kasutata. Pikendusjuhtmed tuleb hoida kohas, kus need ei rikneks ega lapsed saaks nendega mängida. 11 2. ELEKTRIPAIGALDISTE OTSTARVE, ÜLDÜLESEHITUS JA TOIDE 2.1 MAKSIMAALKOORMUS JA KOORMUSTE ERIAEGSUS Maksimaalkoormust on vaja arvestada selleks, et paigaldis võidaks välja ehitada majandusliku ning töökindlana, tagades seejuures kuumenemise ja pingekao jäämise lubatavatesse piiridesse. Paigaldise või selle osade maksimaalkoormuse määramisel võidakse arvestada osakoormuste eriaegsust (koormuste tasandumist). 2.2 JUHISTIKUSÜSTEEMID Juhistikusüsteemi valikul tuleb määrata: · tööjuhtide süsteem, · juhistiku ja seadmete maandamisviisid. TÖÖJUHTIDE SÜSTEEMID Tööjuht elektriahela juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Vahelduvvooluahelates on tööjuhtideks faasijuhid
probleeme lühisvoolude juures, mis ületavad kriitilist I´; Mõlemas astmes on kaitselülitid, rakendustunnusjoonte lõikumine ja kattumine on tõenäoline, ning selektiivsuse tingimus ei ole täidetud lühisvoolude osas, mis ületavad kriitilist I´, kindluse mõttes võib kõrgemas astmes kasutada selektiivset kaitselülitit. 11.JUHTMETE JA KAABLITE AKTIIV- JA INDUKTIIVTAKISTUS 12. JUHTMETE JA KAABLITE RISTLÕIKE MÄÄRAMINE LUBATUD PINGEKAO ALUSEL 13. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMISE VAJADUS 14.KOMPENSEERIMISSEADMETE PAIGALDUS (induviduaal-, grupiline ning tsentraliseeritud kompenseerimisviis) Induviduaalkompenseerimise puhul paikneb kompenseerimis seade tarbija vahetus läheduses või selle klemmidel. Grupilise kompenseerimise puhul paigutatakse kompenseerimisseade võrgu sõlmedesse (nt. Grupikilpidesse). Tsentraliseeritud kompenseerimisue puhul paigutatakse kompenseerimisseade alajaama madalpige lattidele. 15
sagedust sagedus langeb. 51. Kuidas reguleeritakse põhiliselt pinget ning kui suur on pinge koduses elektrivõrgus? · Pingelisa muutmine: · generaatorite reguleerimisega elektrijaamade generaatorite pinged on tavaliselt ilma aktiivvõimsust piiramata reguleeritavad piirides ± 5% · trafode ülekandesuhete muutmisega kasutades kas pingevabalt või koormatavalt reguleeritavaid trafosid. · Pingekao reguleerimine võrgu elementide takistuste või koormuste muutmise teel. · Koduses majapidamises on pinge 230V. 52. Kuidas juhitakse energiasüsteemi ning milliste ülesannetega seal igapäevaselt tegeletakse? · Energiasüsteemi juhtimine (operatiivdispetsijuhtimine, dispetserjuhtimine, operatiivjuhtimine) toimub tsentraliseeritult vastava juhtimiskeskuse poolt, millele võivad alluda hierarhilise skeemi kohaselt väiksemate piirkondade ja linnade
oma aga väheneb. Aine takistuse temperatuurisõltuvust näitab tema takistuse temperatuuritegur. 7. Juhtmete ristlõike valik Juhtmete ja kaablite ülesandeks on elektroonika seadistes elektrivoolu juhtimine, seetõttu valmistatakse nad tavaliselt vasest, harvemini alumiiniumist. Juhtmete ristlõike valilkul lähtutakse kahest tingimusest: a) lubatud vooli järgi (ehk soojenemise järgi) Q=I 2Rt ->t0C; Il=Ia(Il-lubatud vool käsiraamatutes; Ia-arvutuslik vool K.s ja Ohmi järgi) b) lubatud pingekao järgi: ∆Ul>=∆Ua, kus ∆Ul on lubatud pingekadu toiteliinis. 8. Kirchhoffi seadused Kirchhoffi I sedaus: mingi sõlme juurde viidud voolutugevuste summa on võrdne äraviidud voolutugevuste summaga. Kehtib sõlmede kohta (voolu seadus) Kirchhoffi II seadus: mistahes suletud vooluringis allikate emj-de algebraline summa võrdub takistite pingelangude algebralise summaga selles vooluringis. ΣE=ΣIR 9. Ühe allikaga lineaarahelate arvutus Arvutustes kasutatakse Ohmi ja Kirccoffi I seadust
Joonis 4.27. Oksad 6 20 kV paljasjuhtmetes Joonisel 4.26 ja 4.27 olevad probleemid tuleks elektrikatkestuste vältimiseks kiiresti likvideerida. Joonis 4.28. Keskpingeõhuliini tõenäoline lülitite seisukord lüliti tüübi ja isolatsiooni järgi Probleemseid õhuliinilüliteid väga palju pole (joonis 4.28), kuid kindlasti tuleks need lähiaastatel likvideerida. 4.4. Madalpingeliinide ja mastide olukord Joonis 4.29. Liitumispunkti pingekadu Joonisel 4.29 esitatud pingekao põhjused on pikad liinid, väike juhtme ristlõige ja suur koormus. Joonis 4.30. Madalpingeliinil oluline hulk juhtmekiudusid katkenud Joonis 4.31. Madalpingeliinil 1...5 ohtlikku puud visangu kohta Joonisel 4.30 näha olevad probleemsed punktid tuleks lähiaastatel parandada, välja vahetada ja joonisel 4.31 näha olevad ohtlikud puud maha võtta. Joonis 4.32. Oksad 0,4 1 kV liini juhtmetes 1452/65535 2,2 % Joonis 4.33
staatilistest väärtustest. Agrgaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand: Mm- töötamiskestusele. Valitud mootori käivitus- ja maksimaalmoment peavad olema suuremad koormusgraafiku Mt= Md=J(d/dt)+(/2)(dJ/dt) Kogu võrrandit on vaja kasutada ainult sel juhul, kui süsteemi vastavatest momentidest. Arvesse võib võtta ka võimaliku momendi vähenemise pingekao. elektrimootortöömasin inertsimoment sõltub pöördenurgast . Sellised on vänt-kepsmehhanismiga masinad. 37. Mootori võimsuse valimine vaheajaliseks talitluseks. Mootori valiku metoodika vaheajaliseks Kui inertsimoment on püsiv suurus, siis muutub valem lihtsamaks: Mm- Mt= Md=J(d/dt). Kui elektriajamis on talitluseks on analoogne lühiajaliseks talitluse mootori valikuga. Soojuskaod ei muutu kogu mootori
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 20 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 3. JUHTMETE JA PIKSEKAITSETROSSIDE ARVUTUS 3.1 ÜLDPÕHIMÕTTED Juhtmete ristlõige määratakse reeglina elektrivõrgu projekteerimise raames kas ökonoomse voolutiheduse järgi, ökonoomsete intervallide meetodil või lubatava pingekao alusel (jaotusvõrkudes). 110 kV ja kõrgema pingega liinide juhtmed tuleb kontrollida koroona tingi- muse järgi − see määrab juhtmete lõhestamise vajaduse ja lõhisjuhtme osa- juhtmete arvu ja paigutuse. Mehaanilised tingimused määravad ristlõike kui elektriliste arvutuste alusel leitud ristlõige ei taga piisava mehaanilise tugevuse: • väga väikeste elektriliste koormuste korral;
annaabi.ee 
