augustil 1992 Võrus, madalaim 43,5º C 17. jaanuaril 1940 Jõgeval. Eestis on neli aastaaega. Nagu teisteski põhjamaades, on ööpäevase valge aja pikkus suvel ja talvel väga erinev. Piki suvepäev kestab 18 tundi ja 10-40 minutit, lühim talvepäev kõigest 6 tundi ja 2-39 minutit. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni. Taimekasvuperioodi pikkus Eestis on 180-195 päeva, külmavaba periood 110-190 päeva. Eesti ilmastik on ka üpris pilvine kõige pilvisem aeg aastas on hilissügis november-detsember, selgeim periood hiliskevad mai-juuni. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 80-83%, see on maksimumis talvekuudel ja väikseim maikuus. Kliima merelisuse tõttu on Eesti taevas pilves üle poole päevadest ning sademete hulk ulatub maa kaguosas 750 millimeetrini aastas. Keskmine sademete summa varieerub 550-800 mm. Kõige vähem sajab rannikuvööndis, kus kõige kuivem aeg aastast on kevad ja suve esimene pool
Jõgevas, aga on suurim 73mm ja väikseim 29mm. Vilsandis sajab rohkem. Sise-Eesti kliimavaldkonda iseloomustavad Jõgeva meteoroloogiajaama andmed. Sisemaal kujuneb tavaliselt mandrilisem kliima. Suved on soojad, päiksepaistelised ja kuivad, esineb suur temperatuurikõikumine. Lumikate on talvel paks, kuna sulailmu on harva. Läänemerelist kliimavaldkonda iseloomustab Vilsandi meteoroloogia ja hüdroloogiajaam.Võrreldes mandrilisema kliimaga, on merelisem kliima pehmem, pilvisem, tuulisem,õhutemperatuuri erinevused on aasta jooksul väiksemad kui sisemaal.
b) Atlandi ookeani mõju kliimale (soe Põhja- Atlandi hoovus, selle mõju, läänetuuled, tsüklonid) Läänetuuled toovad hoovuselt niiskemat ja soojemat õhku. Talved on niiskemad ja pehmemad, suved on niiskemad ja pilvisemad. c) Kliima kohalikud erinevused, mis tulenevad Läänemere mõjust ja pinnamoest Rannikul kevad hilisem ja sügis pikem, tuulisem ja päikselisem; sisemaal on kevad varasem ja sügis lühem, pilvisem ja nõrgemad tuuled d) Kõrgustikel sademeid rohkem ja lumikate paksem. 2. Läänemere keskmine ja suurim sügavus, keskmine soolsus. Keskmine sügavus 55m. Suurim sügavus 459m. paljudes kohtades on erinev, aga keskmine on umbes 6-8promilli 3. Läänemere veebilanss, peab teadma, mis on peamised vee juurdetuleku ja millised ära mineku allikad, mahtusid peast ei pea teadma) Läänemerest läheb põhjamerre palju rohkem vett kui põhjamerest tuleb läänemerre.
Tuule kiirus m/s kuude lõikes Joonis 4. Tuule kiirus m/s Joonis 5. Pilvisus pallides kuude lõikes Joonis 5. Pilvisus pallides Nii Võrus kui ka Virtsus on kõige tuulisemad sügis- ja talvekuud. Virtsus on tuulisem , kuid selgem ilm. Võrus on tuule kiirus väiksem, kuid pilvisus suurem. 7.Kokkuvõte Sise-Eesti kliimavaldkonda iseloomustavad Võru ilmajaama andmed, sest Võrus on tuul väiksem, ilm pilvisem, suvel soojem ja talvel külmem. Läänemerelist kliimavaldkonda iseloomustavad Virtsu ilmajaama andmed, sest Virtsus on tuul tugevam, pilvisus väiksem, suvel jahedam ja talvel soojem.
Kuidas saada hakkama elus? Kõiki meid ootab ees tulevik, kahtlemata nii see on. Nii mind kui ka kõiki teisi. Mõnedel on tulevik helgem, mõnedel pilvisem, kuid ometi ootab see meid kõiki. See sõna on juba omamoodi hirmutav eriti siis, kui seda pidevalt meelde tuletatakse. Tegelikult pole vaja ju seda meelde tuletada, noored teavad seda isegi, et kunagi peavad nad kasvama suureks ning alustama elu omaette. Kuid millest oleneb see, kuidas ma tulevikus hakkama saan? Mida on selleks õnneks vaja, et olla edukas ja elada muretut elu? Olen täiesti veendunud, et tulevikku mõjutab oluliselt inimese haridus
Joonis 5. Pilvisus pallides kuude lõikes Võrdle tuulekiirusi kuude lõikes. Millised kuud on tuulisemad? Kõige tuulisemad kuud on jaanuar , november ja detsember. Talvel on kõige tuulisem ja suvel on kõige väiksem tuulisus .Ristnas on palju tuulisem kui Jõgevas. Talvel seal on 5 m/s ning suvel 3,5 m/s Võrdle pilvisust kuude lõikes. Leia seoseid pilvisuse ja tuulekiiruse vahel. Kõige pilvisem on samuti jaanuaris ,novemberis ja detsembris . Pilvisuse ajal on rohkem suuremaid tuulekiirusi. 7.Kokkuvõte Sise-Eesti kliimavaldkonda iseloomustavad Jõgeva ilmajaama andmed, sest seal on suvel kõrgemad temperatuurid , talvel on madalamad ning aasta keskmine temperatuur kõigub rohkem ja on madalam . Peale selle on Jõgevas vähem pilvisust ning tuule kiirus on väiksem . Läänemerelist kliimavaldkonda iseloomustavad Ristna ilmajaama andmed, sest seal on
Tavaliselt (kitsamas mõttes) mõistetakse insolatsiooni all horisontaalsele pinnaühikule (cm 2) langevat otsekiirguse voogu 1 minutis. 13. mida mõistetakse hajukiirgusena? Hajukiirgus on selline kiirgus, mis esineb ka siis kui päike ei paista ning hajukiirguses on lühema lainepikkusega kiirguse osatähtsus suurem kui otsekiirguses. 14. kuidas sõltub hajuskiirgus pilvisusest? Mida pilvisem on taevas seda suurem on hajukiirguse roll, väiksemad aineosakesed hajutavad lühemalainelist kiirgust rohkem kui pikemalainelist. 15. mida mõistetakse summaarse kiirgusena? Otsene kiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus 16. milliste tegurite järgi arvutatakse summaarse kiirguse kuu- ja aastasummad? Kiirgusvoog, kiirgusvootihedus, intensiivsus 17. millised on summaarse kiirguse territoriaalse jaotuse olulisemad seaduspärasused talvel? 18
Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetide vaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkonna paksust lugeda 1000km. 2.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid: nähtav valgus, ultraviolett kiirgus, infrapuna kiirgus 3.Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikese hulk Päikese kõrgus horisondil mida kõrgemal on päike, seda suurem on päikesekiirguse hulk Pilvisus mida pilvisem, seda vähem jõuab maapinnale Aluspinna omadused mida tumedam on pind, seda suurem on neeldumis% 4.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 5.Selgita kiirgusbilansi olemust
Sügisel ja talvel on tuul tugevam kui kevadel ja suvel. Tuule kiirus on suurim detsembris, väikseim juulis, sisemaal ka augustis. Eesti paikneb niiske kliima vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse auramise. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 8083%. Suurem on see talvekuudel ja väikseim mais, keskmiselt vaid 70%. Rannikualadel on õhuniiskus suurem kui sisemaal, eriti soojal poolaastal. Aasta keskmine üldpilvisus on Eestis ligikaudu 7 palli. Kõige pilvisem on ilm novembris ja detsembris (89 palli), kõige selgem aga mais-juunis (56 palli). Rannikuvööndis on pilvisus märgatavalt väiksem kui sisemaal. Viimase 45 aasta andmed näitavad, et kogu Eesti alal on madalpilvisus suurenenud varakevadel 1,2 kuni 3,2 palli. Sademete keskmine aastasumma varieerub 550800 mm piires. Kõige vähem sademeid langeb harilikult rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel.
suve ja talve vahel suurtes piirides. Päev on kõige lühem talvisel pööripäeval: Põhja-Eestis Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Lõuna-Eestis Valgas 6 tundi 39 minutit. Suvisel pööripäeval on päeva pikkus vastavalt 18 tundi 40 minutit ja 18 tundi 10 min. Aastane päikesepaiste kestus Eestis kõigub 1600 ja 1900 tunni vahel, kusjuures rannikul ja saartel on see suurem ja kõrgustikel väiksem. Üldpilvisus on aasta keskmisena 7 palli 10 palli skaalal. Kõige pilvisem on novembrisdetsembris (89 palli), kõige selgem aga mais juunis (56 palli). Rannikuvööndis on pilvisus selgelt väiksem kui sisemaal (http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/, 2010) Aasta keskmine tuule kiirus on Eesti siseosades alla 4 m/s, avamere rannikul aga üle 6 m/s. Veelgi suuremad erinevused esinevad tormituulte sageduses. Kui sisemaal esineb tormituult (kiirusega üle 15 m/s) harva, vaid mõni kord aastas, siis avamere rannikul ja
Eestis on päikeseenergiat küll vähem, aga seda kompenseerib keskmisest madalam õhutemperatuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust. Eesti eripäraks on see, et talvekuudel langeb päikesepaneelide tootlikkus oluliselt ehk perioodil märtsist kuni oktoobrini toodavad päikesepaneelid 90% kogu aastasest energia kogusest. Saksamaa keskpaigas on 1kW päikesepaneeli tootlikkus aastas 910 kWh. Saaremaal toodab näiteks 1kW süsteem võrku 910 kWh ning Lõuna-Eestis, kus ilm pilvisem 880 kWh aastas. [21] Tabel1 Mono- ja polükristall päikesepaneelide tootlikkus Eestis Allikas: (http://www.taastuvenergia.ee/paikeseenergia-eestis.html) 18 2.2. Päikesepaneelide suunamine Eesti oludes Eestis on optimaalne päikesepaneelide asetus suunaga lõunasse (±15°) ja 40/35-45 kraadise nurga alla maapinna suhtes. [22]
Fotoautotroofid – saabad energia päikeselt Kemoautotroofid – kasutavad keemilise energia allikaid 4 PARi globaalne kättesaadavus varieerub Eesti – 0.84 Ekvaatoril – 2.1 PARi intensiivsus varieerub kuni 2 korda!! Samal laiuskraadil: maismaal 1.68 (kõrbes) vees 2.1 Liivatormide tõttu on atmosfäär kõrbete kohal veidi udune ja seetõttu ja pilvisem, sest pilve moodustamiseks on vaja tolmukübe, mille ümber moodustub tilk. Mida madalamal on päike, seda vähem energiat pinnaühiku kohta maale jõuab. Kui palju on PARi langenud? PARi aastane jaotus Hollandis ja ekvatoriaal-Aafrikas Ekvaatoril tolm hägustab atmosfääri. Eestis on taimed vähesege valgusega kohastunud – harjunud pika puhkeperioodiga. Fotosünteesi efektiivsus
Väike töökiirus ei taga jõulist vibreerimist, liiga suur aga tolmustab mulla. Mulla kamakad ja mättad murenevad ning nendes olevad juured ja risoomid jäävad mulla pinnale kuivama. Kultivaatorile lisatud libisti või varbrulli muudab töö nullilähedaseks, sest nii kaetakse umbrohujuured uuesti mullaga. Seepärast on targem kultivaatori järele paigutada kerge pulk- või piiäke. Kuivade ilmade korral kaotavad risoomid eluvõime 6-8 päevaga, kui aga ilm on pilvisem, siis kulub selleks 12-14 päeva. Selle asemel, et kuivanud risoomid ära põletada, tuleks neist teha kompost. Kuid ettevaatust. Paljudele taimedele (eriti teraviljadele) on orasheina risoomide laguproduktid toksilised. Mida kuivem, tuulisem ja päikesepaistelisem on ilm, seda mõjuvamad on orasheina tõrjel mullaharimisvõtted. Pikk vahe külvist tärkamiseni on kahjulik: suureneb oht, et umbrohud suruvad kultuurtaime alla. Sageli nähakse orasheina väljaäestamisega palju vaeva
annaabi.ee 
