tegureid. Näiteks võlli treimisel saab mõõta võlli läbimõõtu, mitte raadiust. Sellepärast tuleb ka joonisel anda võlli läbimõõt. Projekteerimine Joonised sisaldavad eseme ühte või mitut kujutist. Kujutist saadakse esemest projekteerimise teel tasapinnale. Projektsioonide saamise viisid Tsentraalprojektsioon Tsentraalprojektsiooni meetodil saadud piltkujutis. Kaldprojektsioon Kaldprojektsiooni meetodil saadud piltkujutis. Ristprojektsioon Ristprojektsioon ühel ekraanil Kujutised ja kujutiste liigid · Joonisel esinevaid kujutisi võib nende sisu järgi liigitada vaadeteks, ristlõigeteks ja lõigeteks. Vaade ·Vaade on kujutis vaatleja poolt paistvatest eseme pinnaosadest. Mitme vaatega kujutist saame ühest esemest? Põhilised vaated. a - põhilised vaate suunad; b - põhiliste vaadete paigaldus;
17. Näide inimese tuumata rakust. · Punane vererakk 18. Mitu kromosoomi on inimesel ja simpansil? · Inimesel on 46 kromosoomi · Simpansil on 48 komosoomi 19. Millest koosneb kromosoom? · Kromosoom koosneb valkudest ja DNAst. 20. Mis on homoloogiline kromosoom? · liigi kromosoomikomlekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus 21. Mitu paari homoloogilisi kromosoome on inimesel? · 23 paari 22. Mis on karüogramm? · organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel 23. Mis on rakumembraan? · õhuke kiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse 24. Kirjelda rakumembraani ehitust. · Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. 25. Miks rakumembraan oluline on? · See kaitseb rakku 26. Mis on pasiivne ja aktiivne transport? · Aktiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani milleks vajatakse täiendavat energiat
elutegevust. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja lõpuks rakk hukkub. Kromosoomid koosnevad nukleosoomsest fibrillist (DNA kompleksis valkudega) ja nende arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu (inimesel 46). Homoloogilised (paaris) kromosoomid sisaldavad samu pärilikkuse tunnuseid moodustuvaid geene. Enamikul organismides on sugurakkudes 2 korda vähem kromosoome kui keharakkudes. Karüogramm on organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel. Rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas paiknev tsütoskelett. See koosneb niitjatest valkudest, moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikku rakuorganelle. On raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Vastavalt valguniidistike läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid
Alleel- geeni esinemisvorm Sugukromosoomid- kromosoom, mis on eri sugupooltel erinev Autosoomid- kromosoom, mis on kõikidel isenditel samasugune Haploidne- kaks korda vähenenud Diploidne- kahekordne Genotüüp- raku kogu geneetiline informatsioon Homosügoot- identne alleel, mis määrab kindla tunnuse Heterosügoot- ühe geeni erinev alleel Karüogramm- isiku ühe raku täielikult järjestatud kromosoomistiku piltkujutis Karüotüüp- raku kromosoomistik Tsütogeneetika- geneetika valdkond, mis uurib kromosoome 6. Geeni mõiste DNA üks lõik, mis määrab ühe valgu või RNA täpse struktuuri. 7. Replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni mõiste, toimumise koht, aeg ja tähtsus. Mõiste Koht Aeg Tähtsus Tuum, Rakkude ainus
kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene; o erandi moodustuvad mehe sugukromosoomid (X ja Y), mis on erineva suurusega ja sisaldavaid erinevaid tunnuseid määravaid geene; o igas muna- ja seemnerakus on 23 kromosoomi (igast paarist üks kromosoom); o inimese kromosoome uuritakse mikropreparaadis, mis on valmistatud jagunevatest rakkudest; o karüogramm organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel mitoosi mikrofotost; o mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes; o eukarüootsete rakkud kromosoomides on DNA seotud valkudega histoonidega; o histoonid kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida; o DNA + histoonid = nukleosoomne fibrill;
Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks loetakse 17. sajandi keskpaika (Hook), · 1665.a leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi. Edasine areng seondub eelkõige mikroskoobi täiustamisega. Võttis kasutusele mõiste ,,rakk"-cell-tühjus. · 17.saj teisel poolel tegeles ka Anton van Leeuwenhoek mikroskoopide valmistamisega ja tema oli esimene, kes on joonistanud ja kirjeldanud baktereid. · 1826.a. avastas loomade embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · 1838.a. jõudis taimede kudede ehitust uurinud Matthias Schleiden järelduseni, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · 1839.a. leidis Theodor Schwann, kes oli tegelenud loomakudede uurimisega, et ka loomad on rakulise ehitusega ja sõnastas rakuteooria põhiteesi, mille kohaselt nii taimed, kui ka loomad on rakulise ehitusega !...
26. Mis on teljevaba kaksvaade? kui joonisel kujutatavate 2 vaate vahele ei ole tõmmatud telge. Võib kasutada juhul, kui kujutatava objekti kaugus ekraanidest ei ole oluline nt tehniliste jooniste puhul kasutatatkse seda. 27. Milles seisneb aksonomeetria meetodi olemus? * aksonomeetria meetod (obj. seotakse ristteljetsikuga, kusjuures konstrueeritakse esialgu teljestiku rist või kaldprojektsioon, mille baasil tuletatakse objekti kujutis objekti koordinaatide abil.) saadakse piltkujutis objektist. 28. Mis on sirgjoone põhi, esi ja külgjälg? sirge lõikepunkt vastava ekraaniga. 29. Tuletada valitud sirge a jäljed P(P';P") ja E(E';E"). 30. Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks? kui sirge ei ole paralleelne ega asetse ühelgi ekraanidest. 31. Missugust sirget nimetatakse 1) horisontaaliks, 2) frontaaliks ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel?
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Karotinoid taimeraku kromoplastides esinev Kontrollgrupp uurimisobjektide võrdlusrühm, pigment, mis annab taime vastavatele osadele mille suhtes muudetavaid katsetingimusi ei kollase või punase värvuse. kohaldata. Karüogramm organismi ühe raku kromosoomide Koodon mRNA molekuli kolm järjestikust piltkujutis, mis on saanud nende rühmitamise teel nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohapple valgu mitoosi mikrofotost. molekulis. Karüokinees rakujagunemise (mitoosi või Koorion (kõldkest) loodet ümbritsev välimine meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. lootekest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimesel. Karüoplasma rakutuuma poolvedel sisu
teket. Kapsiid - viiruse genoomi ümbritsev valguline kate. Karikloode (gastrula) - enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Karnivoor (kiskja) - loomtoiduline loom Karotinoid - taimeraku kromoplastides esinev pigment, mis annab taime vastavatele osadele kollase või punase värvuse. Karüogramm - organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saanud nende rühmitamise teel mitoosi mikrofotost. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisu. Kasvav populatsioon - populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. Kasvufaktor - rakkude jagunemist ja diferentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained; selles õpikus: taimehormoon (nt. auksiin, giberelliin, tsütokiniin, etüleen).
Kohati (eriti mingi mõiste esmakordsetel mainimisetel) kasutatakse mingi tegevuse, nime või abistava võtte kirjeldamist nii, et selle tegevusega seotud nime algustäheks on SUURTÄHT, näiteks Tarbijateljestik, Ülariba, Käsurida jne. Arvulise suuruse või omaduse sisestamise näidetes on sisestamised kujutatud poolpaksus rasvase kirjaga, näiteks: 3.14286 ↵ – lõppu on paigutatud sõrmise [ Enter ] piltkujutis (tähis) või on see arvsuurus paigutatud look- { } –sulgudesse: {3.14187} ↵ kui aga mingi sisestamine vajab täpsustamist, siis lisatakse ka selgitus looksulgudesse, näiteks: {kursor joonte lõikepunkti lähedal} ↵ ÜLESANNE I Pinnatükk 5 sisestamist näitava tähise ↵ asemel võib, ja sageli on soovitatavamgi, kasutada hiire vasakpoolse nupu tähist ┐
annaabi.ee 
