ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Enne 13.saj. keskpaika kirja pandud muusika on kõik mõeldud laulmiseks. Ühehäälse laulu saateks mängiti unisoonis või improviseeriti. Pillimuusikat kasutati ka tantsu saateks. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Puhkpillidest kasutati erinevaid (plokk)flööte Väga levinud oli topelthuulikuga salmei (sellest arenes pommer ja hiljem oboe). Eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad
ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Enne 13.saj. keskpaika kirja pandud muusika on kõik mõeldud laulmiseks. Ühehäälse laulu saateks mängiti pilli ilmselt unisoonis või improviseeriti. Pillimuusikat kasutati ka tantsu saateks. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Puhkpillidest kasutati erinevaid (plokk)flööte Väga levinud oli topelthuulikuga šalmei (sellest arenes pommer ja hiljem oboe). Eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad
Hilisrenessanss Istrumentaalmuusika 16. sajandil · Kuni 16. saj. muusika seotud tekstiga · See ei tähenda, et ainult lauldi · Sama muusikat kanti ette ka pillidega, ei kirjutatud eriti ekstra pillimuusikat · Varasemad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika seaded. · Lisati pillipäraseid kaunistusi · Ansamblimuusika kõrval hakkas tekkima ka soolorepertuaar · Tabulatuur omapärane praktiline noodikiri, kus mitte noodid vaid pigem mänguvõtted · Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon · Toccata Pillid: · Klahvpillid: orel · Erinevat tüüpi klavessiinid · Klavikord
tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Plokkflööte, salmei, trompeti ja trombooni eelkäijad, krummhorn, näppekeelpille, poogenkeelpillid, harf, fiidel, lautot, psalteerium, rebekk, Simbel e. dulcimer, symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra, burdoon, raamtrummi, puusatrumme, tamburiini, kellad.
) · 1117 saj. tegutsesid rändmuusikud ehk skomorohhid (lõbusad pool klounid, rändnäitlejad, eriti populaarsed 15 saj. peale Venemaa vabanemist) · mängiti keelpille (gusli, gudokk, domra, balalaika), puhkpille (viled, sarvepillid), löökpille, lõõtspille ja kitarri · kirikulaul 1117 saj. professionaalmuusika tähtis osa · kirikus lauldi üle 5 saj. voolava meloodiaga kirikulaulu, esitajad olid mehed, pillimuusikat kirikus ei kasutatud · 16 saj. kujunes välja mitmehäälsus, aitasid kaasa mitmehäälse rahvalaulu ja pillide levik uusaeg (17 saj. tänapäev) · 17 saj. tekkis uus stiil, tippvormiks kujunes koorikontsert, esitasid segakoorid · kontsertides väljendusid 18 saj. klassikalise ooperi ja instrumentaalmuusika saavutused · 17 saj. 2 poolel tekkis uus laululiik kant (3 häälne salmilaul, esialgu vaimuliku tekstiga, hiljem ilmaliku)
teosed, mis kasvasid välja Jumalateenistusest. Missatähendab jumalateenistust. On kindlatest osadest koosnev ja traditsioonilise ladina keelse tekstiga kooriteos. Reekviemleina missa, kirjtatakse kellegi surma mälestuseks. Passioonon ulatuslik kooriteos, mille sisuks on Kristuse kannatuse ja ristilöömise lugu. 7) Instrumentaalmuusika ja tähtsamad pillid! Vastus: 16.sajandil hakkasid välja kujunema esimesed pilli muusika zanrid. Kuni selle ajani pillimuusikat kirja ei pandud, see oli peamiselt improvisatsiooniline. Peamiselt mängiti tantsumuusikat ja saadeti laule. Ka kõik renessansiaja noodid olid alati koos laulutekstidega. Esimesed kirjapandud pillilood olid tantsud, neid mängiti ka seltskonnamuusikaks.Väga levinud oli ansamblimuusika. Tavalisemad pillid olid: orel, klavessiin,lauto,viiul, vioola,tromboon. 8) Nimeta kaks kuulsamat heliloojate koolkonda ja kaks heliloojat! Vastus: Madalmaade koolkond ja Rooma koolkond
Gregooriuse laul jäi alumiseks, väheliikuvaks hääleks. 14. Kes olid Leoninus ja Perotinus? Nad olid esimesed teadaolevad heliloojad – organumite kirjutajad. 15. Kirjelda motetti 13. sajandil kasvas organumist välja uus muusikaliik - motett. Ka siin on aluseks enamasti gregooriuse laul. Ülemised hääled on aga uute sõnadega, iga hääl erineva tekstiga ning isegi iga hääl erinevas keeles. Kõlaks nagu mitu laulu üheaegselt (polüfoonia). 16. Milleks kasutati pillimuusikat enne 13. sajandit? (vt õ lk 36) Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti peamiselt laulu saateks. Seltskondades võidi ka lauluviise pillidel mängida, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit praktiliselt ei olnud. 17. Nimeta kolm keskaegset pilli (va löökpillid) Harf, rebekk, lauto / või siis: fiidel, psalteerium, rataslüüra, torupill, šalmei
Mitmesuguseid pille mängiti nii laulu kui ka tantsude saateks ja neid kasutati ka kirikumuusikas. Pillide kohta keskajal annab ettekujutust omaaegne kujutav kunst. 11. Iseloomusta motetti, millal kujunes ja miks kirik sellesse taunivalt suhtus? Kujunes 13. sajandil. Lisaks mitmehäälsusele on seal mitu paralleelselt kõlavat teksti. See muutus kiriku jaoks liiga keeruliseks ja sellest sai seltskonnalaul. 12. Mis iseloomustab pillimuusikat keskajal? Pille mängiti väljaspool kirikut laulude saateks. Traditsiooniline pillimuusika liik oli tantsumuusika, aga seltskondades võidi ka lauluviise pillidel mängida. 13. sajandist kasutati neid mitmehäälses kirikumuusikas. Esimesed teated orelist on 9. ja 10. sajandist. Kasutati ka mitmesuguseid keelpille. 13. Nimeta vähemalt 4 keskajale iseloomulikku pilli. Fiidel, rebekk, portatiiv, positiiv. 14. Miks teame keskaja ilmalikust vähem kui vaimulikust?
Venemaa vabanes magadi itkest 15.sajandil. Rahvapillid Mängiti lihtsa ehitusega keelpille, puhkpille ja löökpille (gusli, gudok, domra, balalaika, puhkpillidest viled ja sarved, algelise löökpillid). Kirikumuusika teke ja areng 988.aastal 10.sajandil võttis Kiievi vürst Vladimir vastu ristiusu. Tuli bütsandsimuusika see mõjutas ka kitarrimuusikat. Vene kirikulauljad oli 11.-17.sajandil professionaalse.5 sajandit lauldi ühehäälselt. Laulsid ainult mehed. Pillimuusikat vene kirikus ei kasutatud. 16.saj kujunes välja mitmehäälsus. Eeskuju võeti vene rahvalauludest, mis oli pool polüfooniline. Uusaeg Uueaja alguses keelati ära rändmuusikute tegevus ning sellel ajal skomorihhe polnudki. Mitmehäälsus . Uue aja algul oli kirikulaul kolmehäälne. Peahääleks oli bariton. Keskmine mehe hääl. 17.sajandil tekkis uus stiil see oli partiiline laul. Tipptulemuseks kujunes koorikontsert. Mõnikord oli 48 häält. Ehitus oli klassikaline. 18
musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Kunagi varem ei olnud igapäevane muusikaharrastus olnud nii laiaulatuslik. Balletitaolise etenduse pantomiimi ajal ei laulnud koor nüüd enam ühe pilli - aulose - saatel, vaid teda saatis terve eri pillidest koosnev orkester, mida juhatati kõmavate jalalöökidega. Kindlasti oli siin ka juba mitmehäälsuse elemente. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama ka kontserte, kus laulu ja pillimuusikat esitati ilma tantsu ja näitlemiseta. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam tooni andma sissetoodud orjad (peamiselt hellenistlikelt aladelt). Muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esmakordselt Pythagoras, kelle arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust.
musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Kunagi varem ei olnud igapäevane muusikaharrastus olnud nii laiaulatuslik. Balletitaolise etenduse pantomiimi ajal ei laulnud koor nüüd enam ühe pilli - aulose - saatel, vaid teda saatis terve eri pillidest koosnev orkester, mida juhatati kõmavate jalalöökidega. Kindlasti oli siin ka juba mitmehäälsuse elemente. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama ka kontserte, kus laulu ja pillimuusikat esitati ilma tantsu ja näitlemiseta. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam tooni andma sissetoodud orjad (peamiselt hellenistlikelt aladelt). Muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esmakordselt Pythagoras, kelle arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust.
arensesid sanrid. Neid esitati amfiteatris. Tragöödias on liitunud sõnaline kunst, muusika, näitlemine, tants ja isegi arhitektuur. Tuntumad tragöödiate autorid: Aischylos, Sophekles, Euripides ja komöödia Aristophanes. Rooma impeeriumi muusika lähtus vana-kreeka muusika pärandist ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Rooma hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust kui kasvatuslikust küljest, pillimäng ja laulmine oli levinud ka lihtrahva hulgas. Pillimuusikat kanti ette suurte koosseisudega. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) 24.01.07 Juba rooma keisri riigi ajal hakkas levima kristlus ehk ristiusk. Kristlus tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainu jumalasse. Keskaja elu suunas kristlik kirik, mis mõjutas ka kunsti. Peamiseks vaimuvaraks olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katetraale
rahvalauludest kuulub uuemate riimiliste laulude kihistusse. Koosmängu hakati Eestis samuti laiemalt harrastama uuema muusika leviku tõttu. Varasemal ajal mängiti kokku vaid torupilli ja viiulit või kahte viiulit. 19. ja 20. sajandil oli levinud viiuli ja kandle koosmäng, vahel lisandus lõõtspill. Mitme viisipilli koosmängimine mõjutas ka muusikalist mõtlemist senisest olulisemaks muutusid täpsed helikõrgused, nendel põhinevad kooskõlad ja kindel vorm. Uuemat pillimuusikat iseloomustab suurem heliulatus, mitmekesisemad rütmid, pikem kindla vormiga meloodia ning funktsionaal-harmooniline mõtlemine (n-ö kolme-duuri lood). Heliulatus laienes, kui kasutusele tulid suurema heliulatusega pillid (viiul, uuem kannel, lõõtspill). Uuemale instrumentaalsele rahvamuusikale on omane funktsionaal-harmooniline mõtlemine, üsna lai meloodia ulatus, lisaks ühehäälsusele ka mitmehäälsus, kvadraatsed (ruutjad) liht- ja liitvormid. Uute, nn
-19.sajand Helikeel-funktsionaalharmoonia, perioodiliselt liigendatud meloodia, eelistatult homofooniline, sonaat(sümfoonia, kontsert),lauluvormid, rondo, eelistatult ilmalik, tantsulis laululine põhiloomus, menuett sonaaditsüklis, aadel ja kodanlus eristuvad aegamisi. 18. sajand valgustussajand. Vahetus kuulajaskond ja muusika põhitellija. Õukonna asemel kõrgkodanlaste muusikaühingud Valitses instrumentaalmuusika (väga palju kirjutati pillimuusikat) Vaimulik muusika tagaplaanil Uued zanrid ja vormid (kõige valitsevam oli sümfoonia). Inimtunnete vahetu jäljendamine (loomulikkus, tagasi looduse juurde-läks moodi) Lihtsad ja korrapäraselt liigendatud meloodiad Heakõlaline harmoonia Karakterite kontrastid ühe vormiosa sees Klassikaline sonaadivorm koosneb reeglina kolmest lõigust: I. Ekspositsioon, töötlus, repriis.
keerdpulkadega raam. Keeli on kolm-neli. Mängides toetatakse pilli alumine ots püstloodis või veidi kaldu põlvedele. Poognaks on hobusesabajõhvidega vibu. Hiiu kandle kõla on kerge ja õhuline, tuletab meelde viiulit, kuid pill pole kõlalt nii puhas. PillimuusikaVanemale pillimuusikale on omane valdavalt ühehäälne mõtlemine, pillide võimalustele vastav kitsas heliulatus, üsna rahulik rütm ja lühikeste vormiosade varieeriv kordamine. Uuemat pillimuusikat iseloomustab suurem heliulatus, mitmekesisemad rütmid, pikem kindla vormiga meloodia ning funktsionaal- harmooniline mõtlemine (n-ö kolme-duuri lood). Heliulatus laienes, kui kasutusele tulid suurema heliulatusega pillid (viiul, uuem kannel, lõõtspill). Mitmehäälne mõtlemine arenes eelkõige niisuguste pillidega, millel sai tekitada korraga mitut häält (torupill, kannel, viiul). "Kolme-duuri lood" levisid 18.19
annaabi.ee 
