ei näe enam kunagi oma vanemaid ega väikest venda. Ta kuulis juba lähenevaid meeste samme. Pisarad veeresid üha kiiremini tema näol. Üks meestest haaras ta käest ning käskis tal seista. Gerli rebis ennast lahti ja üritas põgeneda, kuid komistas, õnnetult vastu äärekivi. Mõlemad mehed aitasid ta püsti ning eestlane ütles: ,,Tüdruk, mis sa jooksed nagu hull, me tahtsime sulle vaid sinu rahakoti tagasi anda, mille sa ennist maha pillasid." Nüüd muutus Gerli nägu tulipunaseks ja ta pomises kohmetult, et ta on saarelt pärit ja esimest korda linnas. Gerli sai aru, et pealinn pole vist päris tema jaoks.
Näiteks, reedel pubis kella 2 ajal olid kõik inimesed mõnusalt meeldivad ja nendega oli huvitav pläkutada. No muidugi see kellaaeg tingis ka selle, sest selleks ajaks oli enamikel mõnusas koguses alkohoolset kraami kõrist alla kallatud. Kahjuks teatud hulk joobes inimesi muutub vägivaldseks, riskialtiks ja vaimselt tasakaalutuks. Nii nägin ma ka Krooksu WC-järjekorras mehi, kellel oli mingi arusaamatus, millesse ma ei suutunud ega tahtnudki süübida. Igatahes suust pillasid nad erinevaid roppusi üksteisele ja kui noormeeste pilgud oleks tapnud, poleks neid kumbagi. Õnneks midagi hullu ei juhtunud, kuna pubipersonal viskas nad välja. Samuti alkohol annab põhjust suitsiidimõtetele ja julgustab ka neid ellu viima. Mõnikord, kui paha tuju või elu mingil perioodil on väga halvasti läinud, haaratakse käsi kohe pudeli järgi ja arvatakse, et alkohol uputab mured. Hetkeks muidugi küll, aga samas
Vanem Edda Völuspaa (nägijatari kuulutus) ,,Tean puha sust, Odin! Kuhu pillasid silma: põhjatult kuulsasse Miimri kaevu.'' Odinil on üks silm, sest ta kukutas oma ühe silma Miimri kaevu ning vastutasuks sai ta omaenda tarkused, mida keegi teine ei teadnud. Thrymri lugu ,,Kas lubad sa Freyja, linnurüüd laenuks, et saaksin ehk tuua oma vasara tagasi?'' Odini võsult Thorilt varastati vasar, aaside kodumaal. ,,Mina jah varjan Hloorridi vasarat, ta maa alla maetud on kaheksa miili; ei koju sealt kanna teda nüüd keegi, seni kui Freyjat ma naiseks ei saa
Värtnas kukkub vette. Võõrastütar on meeleheitel. Ta läheb tuppa emale õnnetusest rääkima.Ema on selleks ajaks juba toas tagasi. Võõrastütar: Oh, kallis ema! Minuga juhtus õnnetus. Ma olin peaaegu ketramise lõpetanud kui minu värtnas sai mustaks ja ma läksin seda kaevu juurde pesema. See kukkus kogemata vette ja ma ei saa seda enam kuidagi kätte. Mida ma nüüd teen (nutab)? Võõrasema: Mis mure see on (muigab)? Kui värtna kaevu pillasid, siis mine ja too ta sealt ka välja! Võõrastütar lähebkaevu juurde, paneb simad kinni ja hüpab. II VAATUS Võõrastütar istub lillelisel aasal ja hoiab silmad kinni.Taustal kõlavad lindude hääled ja vaikne rahulik muusika. Eemal seisab ahi täis leivapätse.Järsku rahulik muusika asendub väga rütmilise lauluga.Ahju seest hüppavad leivapätsid ja hakkavad tantsima. Kui muusika lõpeb istuvad leivapätsid ahju peale.
Visked juhuslikud. Visatud lootuses, et ehk läheb vastasele pihta. Veeriku Kooli teine mäng oli üks pingelisemaid kogu turniiri jooksul, kuid peale pikka mängu pidid leppima kaotusega. Mart Reiniku Kooli taktika Meeskonnal oli väga hea kapten. Tegi väga vähe vigu, viskas kõvasti ja täpselt ning juhtis mängu väga meisterlikult. Kunstigümnaasiumi taktika Kõik meeskonna liikmed mängisid oma mängu ning koostöö oli väike. Paljud head võimalused magati maha, kuna pillasid viskamisel palli maha või jäid rünnakuga liiga hiljaks. Mängijad olid ise rahulikud ning leppisid oma tulemustega. Oli aru saada, et eelnev treening taktika koha pealt on olnud nõrk. Platsil kindlat ründajat silma ei paistnud – ründas see, kes palli kätte sai. 18 18 Raatuse Gümnaasiumi taktika Välja paistsid kaks põhiründajat, kes tegid suurepärast tööd. Mängiti kindlapeale, vähe
Ketser ruttab õnnetuspaika, reageerides sündmusele suurelt.) KETSER: Eest ära! Ma olen arst! PROUA BEYER: Mis siis nüüd? BELINSKI: Ma teadsin, et see nii läheb! STANKEVITS: Pole midagi, Belinski... (Belinski üritab põgeneda. Stankevits, püüdes teda tagasi hoida, rebib teda mantlitaskut pidi, mis käriseb. Paar münti ja üks väike sulenuga kukuvad põrandale. Belinski seda ei märka, lahkub koperdades.) STANKEVITS: Oota... Sa pillasid oma... (Stankevits hakkab maast münte üles korjama, kui proua Beyer, kes on juhtunut uurima suundumas, põrkab talle otsa, tõlgendades mehe poosi anuva palvena.) Proua Beyer... POLEVOI: (Tsaadajevile) Aga te olete kindlasti Kukolniki näidendit lugenud? TSAADAJEV: Ei ole... ma hakkasin seda lugema, aga õige pea läks nagu igavaks, ja ma olin ikka veel pealkirja juures.
Ta viskles oma köitmeis; tugev jahmatuse- ja valukramp virildas ta nägu, aga ühtki ohet ei tulnud ta suust. Ainult pea ajas ta selga, pööras seda paremale ja vasakule, nagu härg, kui kiil teda kintsu pealt hammustab. Esimesele hoobile järgnes teine hoop, siis kolmas, neljas ja nii lõpmatult edasi. Ei seisatanud ratas ega lakanud hoopide sadu. Varsti hakkas verd tulema; seda nähti tuhande nirena küüraka tumedailt õlgadelt alla nirisevat ja peened piitsapiud pillasid seda läbi õhu vingudes tilkadena rahva sekka. Quasimodo sai tagasi oma esialgse ükskõiksuse. Vähemalt näis see nõnda olevat. Esialgu oli ta hääletult ja ilma suurema välise pingutuseta oma köidikuid puruks tõmmata katsunud. Ta silmis nähti tulukest süttivat, nähti, kuidas ta lihased pingulduvad, liikmed vinna tõmbuvad ja rihmad ning sidemed järele venivad. See oli võimas, hirmuäratav, meeleheitlik pingutus, kuid prevo-tee vanad piinariistad pidasid vastu
" Aga et pr. Malmberg ei osanud oletada, kes see keegi võis olla, siis ei uskunud ta ka seda, et purunenud tass oli ilma kõrvata. Sellepärast hakkas ta põrandalt teiste tükkide seast otsima tassi kõrva, millises tegevuses teda ka Ramilda ja Indrek toetasid. Ja kui ta seda sealt ometi ei leidnud, ütles ta lõpuks: ,,Tähendab, keegi pidi ta ikkagi ära murdma ja kõrvale toimetama." ,,Keegi tingimata," kinnitas Ramilda. ,,Aga jumal tänatud, et sa ka tassi enda maha pillasid: saime tast ometi lahti. Nüüd lähme toome uue asemele ja siis tahan ma näha, kas tassidel seisavad kõrvad küljes või mitte. Meil kodus olid vanaema kohvitassid ja neil ei puudunud ainustki kõrva, aga siin ei seisa paari päevagi. Tassidega peab oskama õrnalt ümber käia! Peab oskama! Aga inimesed ei oska. Minu mees õppis kümme aastat, aga suri ära, enne kui oskas õrnalt ümber käia. Niisugused on need mehed