küsitluse ära täidaksid. Hiljem tegime ka interneti küsitluse, kus vastas üle 60 õpilase. Vaatasime ka mida peab jälgima arvuti kasutamisel ja kuidas mõjub arvuti kasutamine tervisele. Pideva õpitegevuse käigus, ei tohiks ekraani jälgimise kestus ületada: · 1.-3. klassini 15 minutit; · 4.-7. klassini 25 minutit; · 8.-12. Klassini 30 minutit. Arvutiga töötamisel peab õppija: · Teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet. · Peab töötama õiges kehaasendis · Vähemalt 30 minuti järel tehakse töötamispaus umbes 3-4 minutiks. Kui ka telekat vaadata, siis on soovitatav pärast tunnist vaatamist puhata oma silmi, ning teha vahelduseks midagi muud. Tulemused Küsitlustest selgus, et 8A klassis kasutatakse arvutit kõige vähem, ning 8B klassis kasutatakse arvutit kõige rohkem.
· Vaata ninaotsale, seejärel suuna pilk kaugusesse. Tee seda 4-5 korda · Vaata ninaotsale, seejärel suuna pilk kaugusesse. Tee seda 4-5 korda · Vaata ninaotsale, seejärel suuna pilk kaugusesse. Tee seda 4-5 korda. 17. Tööohutus. 3 Masinkirjutaja peaks vahepeal kuvarist eemale vaatama, silmi pilgutama. Tegema erinevaid harjutusi sõrmedele, kätele, sõrmedele, kehale. Samuti peaks töökoht vastama nõutele. 18. Ergonoomiline töökoht. Tööruumis peab olema piisavalt ruumi vabalt liikumiseks. Töötamiskohal peab olema ka piisav õhuvahetus. Töökeskkonna optimaalseks õhutemperatuuriks on vahemik 20 - 25 kraadi sõltuvalt aastaajast. Töölaud peab olema piisavalt suur, et mahutada sellele
naised? Kogu loo keskel esineb ka humoorikas alatoon, mis seisneb äratundmisrõõmus, justkui oleksid need sündmused meie enese elust: ,,Lumivalge vanamees esimese korruse aknal vahtis neid tardunud pilgul. Jaan noogutas talle viisakusest, aga vanamees ei teinud teist nägugi." Vaadates oma pikast eluaknast loodame näha midagi uut ja huvitavat aga kõik on ikka tavapärane nooremad tervitavad vanemaid ja väärikaimaid ning see ei pane meil isegi silmi pilgutama. Me elame oma tavapärases elurütmis, seisame ja vaatame: kõik on traditsiooniline, nii nagu olema peab. Kui me aga ise midagi teeme, ootame et teised sellele tänulikkusega vastaksid. Aeg kulgeb meie kõigi ümber aga me tajume ja näeme seda tihti erinevast vaatenurgast. Trepikojas tekivad mehel küsimused vanatädi sotsiaalsest olukorrast (kes ikkagi peaks eakate, vanurite ja raukade eest meie riigis hoolt kandma?) aga Margitit see teema ei huvita, sest see on niiga isiklik.
klassini 15 minutit; 4.7. klassini 25 minutit; 8.12. klassini 30 minutit. Arvutiõpetaja selgitab õppijatele õige kehaasendi, õpitegevuse pauside ja harjutuste vajalikkust ning jälgib nende täitmist. Pärast pidevat töötamist arvutiga tehakse harjutusi silmadele lisas 1 toodud soovituste järgi; kätele, õlavöötmele ja seljale tehakse ülekoormuse vältimiseks lisa 2 punktis 3 toodud näidisharjutusi. Arvutiga töötamisel peab õppija teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda. Samuti peab töötama õiges kehaasendis, mille kirjeldus on toodud lisa 2 punktides 1 ja 2. Vähemalt 30 minuti järel tehakse töötamispaus u 34 minutiks, mille jooksul tehakse näidisharjutustes toodud erinevaid harjutusi. 7 5 NÄIDISHARJUTUSED SILMADELE 5
5 3. ÕPPITEGEVUS Et õppijale ei tekkiks kahjustusi on riik seaduses ära määranud kindlad reeglid. Õpitegevus alg- ja põhikoolis ning gümnaasiumis korraldatakse õpilaste vanusest lähtuvalt. Pideva õpitegevuse käigus ekraani jälgimise kestus ei tohi ületada: 1) 1.3. klassini 15 minutit. 2) 4.7. klassini 25 minutit. 3) 8.12. klassini 30 minutit. Pärast pidevat töötamist arvutiga tehakse harjutusi silmadele. Arvutiga töötamisel peab õppija teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda. Samuti peab töötama õiges kehaasendis. Arvutiõpetaja selgitab õppijatele õige kehaasendi, õpitegevuse pauside ja harjutuste vajalikkust ning jälgib nende täitmist. 6 4. KLAHVISTIK JA HIIR Ülajäseme koormus sõltub klahvidele vajutamise sagedusest ja vajutamise jõust ning oleneb seega ka inimesest. Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida
Tegelikkuses kipub (eriti kodus) see aeg paratamatult pikemaks venima. Puhkepauside ajal peab tegema kindlasti harjutusi nii silmadele kui kätele-kehale. Silmade hoidmiseks tehakse harjutusi istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud, silmade suurima liikumisulatusega, hingates normaalse rütmiga. Harjutusi valida soovi kohaselt kas üks või kaks, varieerida neid päeva jooksul. Lisaks peab arvutiga töötamisel teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda. Näidisharjutused kätele: Teha umbes 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langetada käed lõdvestunult külgedele, raputada neid, pendeldada ette-taha, ringitada õlgu. Teha 3-4-minutiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul teha harjutusi istudes: tõsta õlgu
südamelöögid. Kuuenda kuu lõpuks on loode võimeline hingama, nutma, seedima... Edaspidi loode kasvab ja kaal suureneb. Enneaegse sünni korral on loode võimeline ellu jääma. (Blades, M., 65, 66) Loote õppimine Raseduse kolme viimase kuu jooksul on loode võimaline keskkonnast õppima. Ta reageerib helidele, mis filtreeruvad läbi lootevee. Kõige enam tuleb kuuldatavest helidest esile ema hääl. Samuti avab laps 27.nädalal oma silmalaud ning hakkab neid pilgutama- harjutades refleksi, mida tal pärast sündimist vaja läheb. Uuringud on näidanud, et loote pupillid alates 33.nädalast aheneda ja laieneda ning võimalik, et eritada ähmaseid kogusid. Samuti näevad nad oranzi kuma, kui ema viibib ereda valguse käes. (Deans, A. 142-144) Sünd Väga väike protsent (u 5%) naistest sünnitab õigeaegselt. Seenäitab, et lapse arengu esimene etapp kulgeb väga erinevalt. Sünnitustegevuse käivitumise täpne põhjus on siiani teadmata.
vahetevahel väga kiireks. On olnud aegu, mil nad Juhaniga kordamööda komandeeringutes käies veetsid teineteiseta kokku kolm kuud aastas. Aga kõik kojutulemised on olnud äraolekuid väärt. Kui kaalukamatest üllatustest alustada, siis kinkis üks teisele remonditud magamistoa ja sai mõne aasta pärast vastu värskelt plaaditud WC. Juhani viimane naasmine paneb riigi parimad kojuootajad aga üksteisele vandeseltslaslikult silma pilgutama. Krista köhatab: "Mehel on ju kohutavalt igav, kui iga päev seisab pliidi ees singirasva järele lõhnav naine, kes pole jõudnud juukseid pesta. Kitlit ma küll ei kanna, aga pussakas olen vahel ikka." Rohkem vihjeid ei anta, jääb üle ainult aimata. Äkki lateks ja käerauad? Kajandud naeravad nii, et maja väriseb, ja lubavad mul kirjutada, et võib-olla tuleb kunagi tõepoolest k õ i k vahendid mängu panna, aga esialgu ..
annaabi.ee 
