,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde Põhitegelasteks on Kremer(mõisnik), Mari, Tõnu ja Juhan. Mõisnik teeb nagu ikka tavalist hommikust tiiru oma maadel. Ta peatub alati ühe talu juures.. kus heinte vahel pikutab üks neiu ja võtab päikest. Ühel hommikul, kui Mõisnik tegi oma jalutuskäiku, nägi ta jälle, et too neiu jälle pikutab seal muru sees. Kaks last jooksid neiu juurde, nimetades teda Mariks. Mõisnik läks nende juurde ja küsis, mis nende nimed on ja kas nad on siitpererahvas, kuid mitte keegi ei vastanud talle. Järgmisel päeval nägi Mõsnik, et tema mõisas peseb aknaid seesama too Mari. Nad vestlesid mõnda aega ja Mari seletas, et ta ei ole Juhani abikaasa, vaid tema vanem õde oli Juhani abikaasa, kuid ta vanem õde suri 4 nädalat tagasi. Et tema aitab Tõnul rohkem lapsi kasvatada
Raymond ärritus ja lubas nad maha lasta, kuid Meursault takistas teda ja võttis revolvri enda kätte, lubades kui araablane noa välja võtab, laseb ta maha. Kui Meursault oleks soovinud araablase surma oleks ta araablase seal samas mere ääres maha lasknud. Hiljem kui ta üksinda kõndima läks, nägi ta jälle ühte neist araablastest. Meursaulti jaoks oli eelnev lugu lõpetatud ja ta läks lihtsalt mere äärde mõtlema. Kuidas tema võis teada. Et araablane seal pikutab. Kui araablane teda märkas ajas ta end istukile ja pani käe tasku. Kuna Meursault teadis, kui sõjakas oli araablane, siis ka tema kobas taskus revolvrit, mille ta ilmselt oli eelnevast sündmusest sinna unustanud. Kui Meursaul jõudis teha ühe sammu araablase poole tõmbas too taskust noa välja ja suunas seda Meursauli poole. Meursaul teadis et kui ta proovib ennast ainult õmber pöörata on temaga lõpp. Ta ei suutnud enam adekvaatselt mõelda
staadiumi lamatis, kuna esineb püsiv nahapunetus, kuid naha terviklikkus on säilinud, mis rõhu vähendamisel ei kao. Lamatis võib põhjustatud olla nasogastraalsondi fikseerivast plaastrist. Samuti on märgata mähkmepiirkonna haudumust. Naharavi seisneb nende piirkondade kreemitamisest, mis seda vajavad ja pööramise/asendivahetuse programmist, asendravist. Varbaküüned on lõigatud korduvalt viimase 90 päeva jooksul. Haige on enamasti ärkvel pärastlõunal. Haige passiivne ja pikutab enamuse ajast voodis või istub ratastoolis. Erinevaid igapäevatoiminguid aitavad sooritada haigla personal (õed, põetajad, füsioterapeudid). Tegevuseelistused haigel puuduvad ja ei ole muutustest huvitatud. Haige võtab seitset erinevat ravimit, millest kolm on määratud viimase 90 päeva jooksul. Süsteravi haige ei saa. Pidevalt kasutab diureetikume. Ravi, mida viiakse läbi haiglaravil olles on järgmised: i/v ravimid, vedelikubilansi jälgimine,
Ekke küsib kas poisi nimi on ka Ekke. Nii see on. Poiss räägib endast, et tal olevat raisast isa , kes olevat maailama rändama läinud. Ekke sai aru, et see on arvatavasti tema ja Eneken Üüve poeg. Ta läheb koju. Ema õiendab ja nunnutab teda vaheldumisi. Sõimab, et miks ta jättis teda ja oma naist aastateks koju ootama. Siis jälle pakub süüa ja juua. Ema Neenu käseb Eneken Üüve juurde minna. Väike Ekke on juba jõudnud kõik ära rääkida emale. Eneken hakkas nutma. Neenu pikutab voodis, huulil rõõmus naeratus. Väike Ekke ei mõista midagi. Miks ema ja isa langesid ta ette põlvili? Kas ihkavad dollareid või kardavad vitsu? Mine tea vanade inimeste toiminguid- väike Ekke läheb meelsamini randa. Möödub rohkesti aega, siis kolksatab hüti uks. Nad ei räägi. Kuid lõpuks küsib Eneken. "Kas leidsid lahtisi allikaid?" "Kas tead," ütleb Ekke ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus."
Nii see on. Poiss räägib endast, et tal olevat raisast isa , kes olevat maailama rändama läinud. Ekke sai aru, et see on arvatavasti tema ja Eneken Üüve poeg. Ta läheb koju. Ema õiendab ja nunnutab teda vaheldumisi. Sõimab, et miks ta jättis teda ja oma naist aastateks koju ootama. Siis jälle pakub süüa ja juua. Ema Neenu käseb Eneken Üüve juurde minna. Väike Ekke on juba jõudnud kõik ära rääkida emale. Eneken hakkas nutma. Neenu pikutab voodis, huulil rõõmus naeratus. Väike Ekke ei mõista midagi. Miks ema ja isa langesid ta ette põlvili? Kas ihkavad dollareid või kardavad vitsu? Mine tea vanade inimeste toiminguid väike Ekke läheb meelsamini randa. Möödub rohkesti aega, siis kolksatab hüti uks. Nad ei räägi. Kuid lõpuks küsib Eneken. "Kas leidsid lahtisi allikaid?" "Kas tead," ütleb Ekke 2ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus."
Freudi arust tulekski teha seda, et tuleks tuua kõik asjad alateadvusest tagasi teadvusesse, et need ei segaks muud nii palju ja muudaks inimest haigemaks. Ehk psühhoanalüüsi mõte on tuua alateadvusest asju teadvusesse, muutes inimesi seeläbi tervemaks. -) Freudi järgmine etapp oli see, et asendada hüpnoosi viis millegi vähem energiat kulutavamaks ja nii võeti kasutusele vabade assotsiotsioonide tehnika. Vabade assotsiotsioonide tehnika kujutab endast seda, et inimene nt pikutab diivanil, teeb pea tühjaks ja kõik mõtted mis hakkavad pähe tulema ongi need vabad assotsiotsioonid ning see tehnika hõlmab seda, et inimene peab kõik need asjad välja ütlema näiteks terapeudile, kes siis analüüsib seda kõike. Mõte ongi selles, et kui inimene on lõdvestanud olekus, siis on võimalus, et alateadvusest lipsavad mõned asjad teadvusesse. Freudi meelest saab veel analüüsida unenägusid, sest seal on palju kujundeid, sümboleid ja märke, millel on mingid tähendused
Ekke küsib kas poisi nimi on ka Ekke. Nii see on. Poiss räägib endast, et tal olevat raisast isa , kes olevat maailama rändama läinud. Ekke sai aru, et see on arvatavasti tema ja Eneken Üüve poeg. Ta läheb koju. Ema õiendab ja nunnutab teda vaheldumisi. Sõimab, et miks ta jättis teda ja oma naist aastateks koju ootama. Siis jälle pakub süüa ja juua. Ema Neenu käseb Eneken Üüve juurde minna. Väike Ekke on juba jõudnud kõik ära rääkida emale. Eneken hakkas nutma. Neenu pikutab voodis, huulil rõõmus naeratus. Väike Ekke ei mõista midagi. Miks ema ja isa langesid ta ette põlvili? Kas ihkavad dollareid või kardavad vitsu? Mine tea vanade inimeste toiminguid- väike Ekke läheb meelsamini randa. Möödub rohkesti aega, siis kolksatab hüti uks. Nad ei räägi. Kuid lõpuks küsib Eneken. "Kas leidsid lahtisi allikaid?" "Kas tead," ütleb Ekke ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus." 21
Ekke küsib kas poisi nimi on ka Ekke. Nii see on. Poiss räägib endast, et tal olevat raisast isa , kes olevat maailama rändama läinud. Ekke sai aru, et see on arvatavasti tema ja Eneken Üüve poeg. Ta läheb koju. Ema õiendab ja nunnutab teda vaheldumisi. Sõimab, et miks ta jättis teda ja oma naist aastateks koju ootama. Siis jälle pakub süüa ja juua. Ema Neenu käseb Eneken Üüve juurde minna. Väike Ekke on juba jõudnud kõik ära rääkida emale. Eneken hakkas nutma. Neenu pikutab voodis, huulil rõõmus naeratus. Väike Ekke ei mõista midagi. Miks ema ja isa langesid ta ette põlvili? Kas ihkavad dollareid või kardavad vitsu? Mine tea vanade inimeste toiminguid- väike Ekke läheb meelsamini randa. Möödub rohkesti aega, siis kolksatab hüti uks. Nad ei räägi. Kuid lõpuks küsib Eneken. "Kas leidsid lahtisi allikaid?" "Kas tead," ütleb Ekke ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus." 21
Ekke küsib kas poisi nimi on ka Ekke. Nii see on. Poiss räägib endast, et tal olevat raisast isa , kes olevat maailama rändama läinud. Ekke sai aru, et see on arvatavasti tema ja Eneken Üüve poeg. Ta läheb koju. Ema õiendab ja nunnutab teda vaheldumisi. Sõimab, et miks ta jättis teda ja oma naist aastateks koju ootama. Siis jälle pakub süüa ja juua. Ema Neenu käseb Eneken Üüve juurde minna. Väike Ekke on juba jõudnud kõik ära rääkida emale. Eneken hakkas nutma. Neenu pikutab voodis, huulil rõõmus naeratus. Väike Ekke ei mõista midagi. Miks ema ja isa langesid ta ette põlvili? Kas ihkavad dollareid või kardavad vitsu? Mine tea vanade inimeste toiminguid- väike Ekke läheb meelsamini randa. Möödub rohkesti aega, siis kolksatab hüti uks. Nad ei räägi. 42 Kuid lõpuks küsib Eneken. "Kas leidsid lahtisi allikaid?"
Ekke küsib kas poisi nimi on ka Ekke. Nii see on. Poiss räägib endast, et tal olevat raisast isa , kes olevat maailama rändama läinud. Ekke sai aru, et see on arvatavasti tema ja Eneken Üüve poeg. Ta läheb koju. Ema õiendab ja nunnutab teda vaheldumisi. Sõimab, et miks ta jättis teda ja oma naist aastateks koju ootama. Siis jälle pakub süüa ja juua. Ema Neenu käseb Eneken Üüve juurde minna. Väike Ekke on juba jõudnud kõik ära rääkida emale. Eneken hakkas nutma. Neenu pikutab voodis, huulil rõõmus naeratus. Väike Ekke ei mõista midagi. Miks ema ja isa langesid ta ette põlvili? Kas ihkavad dollareid või kardavad vitsu? Mine tea vanade inimeste toiminguid- väike Ekke läheb meelsamini randa. Möödub rohkesti aega, siis kolksatab hüti uks. Nad ei räägi. Kuid lõpuks küsib Eneken. "Kas leidsid lahtisi allikaid?" "Kas tead," ütleb Ekke ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus." 22
annaabi.ee 
