kes jäi ajalukku enda virtuoosse viiulimängu oskusega ning vastavalt ka keerukate teostega. 3.Kes oli Johannes Brahms? Johannes Brahms (1833-1897) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent, üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. 4.Mis muutused toimusid sümfooniaorkestris 19. sajandil? Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju: vaskpillidele lisati ventiilid, puupillidele klapsisüsteem, keelpillidele pikenesid sõrmlauad ja poogen. Võeti kasutusele ka uusi pille: inglissarv, pikolo- ja bassklarnet. Saj keskpaiku lisandus harf ja tuuba. Suurenes orkestri koosseis, lisaks kinnistus 19. Saj kolmene puhkpillide koosseis. 5.Mida tähendab mõiste „programmiline muusika“ ? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. 6.Iseloomusta sümfoonilist poeemi! Sümfoonilise poeemi keskmeks on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelased või siis mõni kirjanduslik süžee
Koondas esimesena oma laulud tsüklitesse. 6. Nimeta klaverimuusikavorme ja žanreid. Nokturn – õhtust, öömeeleolust inspireeritud muusikaline miniatuur. Rapsoodia – vabas vormis fantaasiarikas heliteos Eksprompt – lüürilise sisuga improvisatsiooniline muusikapala 7. Nimeta romantismiajastu pianistist heliloojaid 2 Fryderik Chopin – Poola Ferenc Liszt - Ungari 8. Mis muutus sümfoonia orkestris? Uued pillid: Inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, tuuba, harf. Programmiline muusika. Uueks žanriks sai sümfooniline poeem (esimesena võttis kasutusele Ferenc Liszt) 9. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. 10. Mis on sümfooniline poeem? Sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee.
Koondas esimesena oma laulud tsüklitesse. 6. Nimeta klaverimuusikavorme ja žanreid. Nokturn – õhtust, öömeeleolust inspireeritud muusikaline miniatuur. Rapsoodia – vabas vormis fantaasiarikas heliteos Eksprompt – lüürilise sisuga improvisatsiooniline muusikapala 7. Nimeta romantismiajastu pianistist heliloojaid 2 Fryderik Chopin – Poola Ferenc Liszt - Ungari 8. Mis muutus sümfoonia orkestris? Uued pillid: Inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, tuuba, harf. Programmiline muusika. Uueks žanriks sai sümfooniline poeem (esimesena võttis kasutusele Ferenc Liszt) 9. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. 10. Mis on sümfooniline poeem? Sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee.
heliloojate teoseid. Ilmaliku muusika osatähtsus suurenes. Süvenes huvi rahvamuusika vastu. Maades, mis olid suurtest kultuurikeskustest eemal, tekkisid rahvusromantilised koolkonnad. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju. Vaskpillidele lisandusid ventiilid. Böhm leiutas puupillidele klappidesüsteemi. Keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Võeti kasutusele uusi pille: oboerühma lisandus inglisav; klarnetirühma lisandus pikolo- ja bassklarnet; 1835 paiku konstrueeriti tuuba; 1840 nägi ilmavalgust saksofon. Berlioz tõi sümfooniaorkestrisse harfi. Kammermuusikas sai lemmikpilliks klaver. Tihti pandi romantikutele klaverikontserdi esitaja tehniline võimekus proovile, tekkis virtuoosikultus. Programmiline muusika laenas süzeesid kirjandusteostest, kujutavast kunstist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja need välja. Ajastu põhizanr oli ooper. Tekkisid ka uued zanrid:
Tuntuimad esindajaid – Schubert, Beriloz, Brahms, Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Puhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid Muutused 19. Sajandil o Vaskpuhkpillidele lisati ventiilid o Puupillidele klapsüsteem o Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen o Uued pillid: oboerühma: inglisarv klarnetirühma: pikolo- ja bassklarnet tuuba ja harf. Klassitsismiajastu muusikaelu keskus – Viin Millal oli romantismiajastu? 19.saj 20ndad – 19.saj lõpp Iseloomulik romantismiajastu muusikale Meloodilisus – viisid on enneolematult kaunid (tunglevad, erutatud, vabad, lainetavalt arenevad, ulatuslikud) teemasid iseloomustab astmeline liikumine Kõlapildid – muusikat püüti lähendada kirjandusele ja kujutavale kunstile (helidega
sajandi keskpaiga ja 19. sajandi lõpu vahelist perioodi klassikalis-romantiliseks, milles võib eraldada klassitsistlikku ja romantilist etappi. Üleminekuperiood nende vahel jääb 19. sajandi esimesse veerandisse. 1. Millised olulised muutused toimusid 19. Sajandil sümfooniaorkestri koosseisus? Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju, sümfooniaorkestri koosseis kasvas, võeti kasutusele uusi pille nt oboerühma lisandus inglisarv, klarnetirühma pikolo- ja bassklarnet. 2. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Sümfooniline poeem on enamasti kirjutatud sonaadivormis. 3. Muutused sümfooniažanris romantismiajastuga Muutus tsükli ülesehitus ja neile hakati panema programmilisi pealkirju. Meistrid Berlioz ja Brahms 4. 19. Saj ooperižanri areng järjest enam pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süžeede poole.
- soololaul - sümfooniline poeem - kammerlikud väiketeosed klaverile - klaveritranskriptsioonid - operett 4) Milline oli ajastu põhizanr? Ajastu põhizanr oli ooper 5) Kirjelda muutusi pillide arengus. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillidele klappsüsteem, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Kasutusele võeti uusi pille: inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, konstrueeriti tuuba, ning loodi saksofon. Kammermuusika lemmikpill oli klaver. 6) Ajastu tähtsaim pill? Klaver?? 7) Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. 8) Nimeta romantismi perioodid. - vararomantism 1815- 1830 - kõrgromantism 1830- 1890
Muutus helilooja mõtteviis-rõhk läheb mõistuselt üle tunnetusele. Vormi piirid muutusid hägusemaks , aga mõtlemine jäi samaks. Meloodiad muutusid pikemaks. Harmoonia- hakati rikastama kromantismiga. Rütm- muutus vaheldusrikkamaks, kasutati trioole.Tempo-armastati suuri äärmusi, palju juhuslikke kiirendusi ja aeglustusi. Huvi hakati tundma vanema muusika ja heliloojate vastu.Sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju. Uued pillid nt. Inglissarv, pikolo. 1835a sündis tuba ja 1840a sündis saksofon. Põhizanr oli ooper. Franz Schubert- 1792-1828. Ta oli esimene tõeline romantik , temaga saavad alguse kõik romantilised zanrid-laul,valss,marss jne. I romantiline sümfoonia-nr.7 h-moll "lõpetamata" .Andis ainult ühe kontserdi, 2 kuud enne ta surma. Tema looming pärineb saksa-austria folkloorist. Tegi 1500 teost. Rändamine, lied, deklamatsiooniline stiil. Robert Schumann- 1810-1856. "mõistus eksib, tunded mitte kunagi" R.Schumann. Sündis
· Berlioz on uut tüüpi programmilise sümfoonia looja, mida iseloomustavad autobiograafilisus, subjektiivsus, isiklike tunnete avalikkuse ette toomine, helimaalingulisus, juhtmotiivi kasutamine (erinevaid osi ühendav armsama juhtmotiiv "Fantastilises sümfoonias"). · orkestri suurendamine 3-kordse puupilli koosseisuni, lisakoosseisude kasutamine · kõlavärvide osatähtsuse tõus: · esmakordselt muusikaajaloos kasutas ta "Fant. sümfoonias" inglissarve, pikolo-klarnetit, harfi, orkestrikellasid. Soolopartiisid andis varem vähemtähtsatele pillidele: tromboonidele "Leina-triumfaalses sümfoonias", vioolale "Harold Itaalias", timpanitele "Fant. sümf. ". Võttis kasutasele uusi mänguvõtteid näit. col legno mäng poogna puuosaga. · armastas ühendada erinevaid zanre: oratoorium + kantaat + sümf .+ ooper. · oli monumentaalvormide meister. · helikeelt iseloomustavad sagedased tempo ja dünaamika muutused ning
o tantsuzanris muusika- valss, masurka, polonees jne. Virtuoosid - Chopin ja Liszt 4. Muutused sümfooniaorkestri koosseisus 19.sajandil. Sümfooniaorkestri koosseis kasvas Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju vaskpillidele ventiilid puupillidele klapisüsteem keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen Võeti kasutusle uusi pille - inglisarv, pikolo- ja bassklarnet 5. Opereti iseloomustus. Võrdlus ooperiga (erinevused). Operett üldiselt koomilise sisuga. Ooperi lihtsustatud vorm. Suurem osatähtsus kõnel võrreldes ooperiga, osalised tantsivad ise (ooperis tantsib mõnikord eraldi trupp). 6. Balletizanri areng 19.sajandil. Kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtsus Kujunes lõplikult välja balleti reeglistik Kasutusele võeti varvastants, balletikingad(varvas) ja kahar tüllseelik
Romantiline ooper-Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumuse Operett- Lõbusasisulised ja kergesti meeldejäävad meloodiad. Olulised suunad romantismilises muusikas olid: Klaverimuusika - Klaverist sai üks armastatumaid soolopille. Klassikalise sonaadi kõrvale tekkisid uue zanrina väikevormid. Virtuoosid - Erakordselt kõrged tehnilised nõudmised ja võis teha muusiku üleöö kuulsaks terves Euroopas. Orkestrimuusika - Võeti kasutusele uusi pille: inglissarv, pikolo-ja bassklarnet. Orkestrimuusikas oli uueks zanriks sümfooniline poeem. Kammerlaul ehk lied - Oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus. Instrumentaalkontsert - Kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Kolmeosaline. Esimene osa põhineb sonaadivormil, lõpus improvisatsiooniline soololõik-kadents. Sümfoonia - Oluliseks eeskujuks Ludwig van Beethoven. Eripäradeks olid: Sümfoonilise tsükli ülesehitus ning orkestratsioon. Kolmandaks eripäraks oli
Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus. Süvenes huvi rahvamuusika vastu. Maades, mis oli suurtest kultuurikeskustest eemal, tekkisid rahvusromantilised koolkonnad. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillidele klappidesüsteem, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Võeti kasutusele uusi pille: oboerühma lisandus inglissarv, klarnetirühma pikolo- ja bassklarnet, 1835. a paiku konstrueeriti tuuba ning u 1840 nägi ilmavalgust saksofon. Berlioz tõi ka sümfooniaorkestrisse harfi. Jätkuva sümfooniaorkestrivaimustuse kõrval sai kammermuusikas lemmikpilliks klaver. Tänu Ferenc Liszti ja Fryderyk Chopini loomingule ja ülesastumistele pianistina sai klaverist ka kontsertlik sooloinstrument. Tihti panid romantikute klaverikontserdid esitaja tehnilise võimekuse viimse piirini proovile, tekkis virtuoosikultus.
meloodia) läbib kõiki osi ja mõjutab ka teisi teemasid. IV ja V osa ületasid uudsuselt kõiki teisi. Esmakordselt esinesid sümfoonias inetute elunähtuste kujundid. See põhjustas ka uudsete võtete, kõlavavärvide, rütmide enneolematu külluse, mis muutis Berliozi sümfoonia järglastele romantiliste väljendusvahendite ammendamatuks allikaks. Ta kasutab neis osades enneolematult suure koosseisuga orkestrit. Esmakordselt muusikaajaloos kasutas ta inglissarve, pikolo-klarnetit, harfi, orkestrikellasid. Soolopartiisid andis varem vähemtähtsatele pillidele nagu timpanitele. Selles sümfoonias oli valmis kujul olemas romantismile tüüpiline kujundite süsteem: kirglik, tasakaalutu ja õnnetu romantiline kangelane, kaunid kättesaamatud unelmad (armastatu teema) ja halastamatu, inimese tunnete üle irvitav saatus. Berlioz'i teised kuulsad teosed on: 1834 - programmiline sümfoonia "Harold Itaalias", kus oli esmakordselt soolopartii vioolale.
äärmusesse (tempo, dünaamika). Süvenes huvi rahvamuusika vastu. läbi avaliku elu tegelasena arenguid suunates või Konstrueeriti ka uusi pille: inglisarv, meelelahutuslik lavazanr koomilise ooperi, vodevilli, Grieg, Jean Sibelius, Carl Nielsen (Põhjamaad); Kontserdikavade ülesehitusse hakati esmakordselt lisama eelmiste ajajärkude ise represioonide alla langedes. pikolo- ja bassklarnet, tuuba, saksofon. kabaree ja varietee baasil). Mihhail Glinka, Modest Mussorgski, Nikolai heliteoseid. Interpreedidelt nõudi ülimalt tehnilist Kammermuusika soolipilline jätkas Rimski-Korsakov, Pjotr Tsaikovski, Sergei
annaabi.ee 
