väljasuremisoht. Kui mõelda Eesti inimeste peale, tuleb kohe meelde ütlus, et eestlase kõige suurem vaenlane on teine eestlane. Pahatihti see ongi nii. Mind häirib ka see, kui mingid venelased hakkavad Eesti riigis märatsema ja oma õigusi taga nõudma. Eestlased ju ei lähe kusagile teise riiki ega hakka seal nõudma eestikeelset õpet. Samuti on kurvastav see, et kõik meie riigi kodanikud ei oska hinnata seda ilusat, mis meil on, ja lagastavad loodust. Pärast piknikku ei koristata enda järelt ja tihti tekivad hooletuse tagajärjel metsatulekahjud. Kui aus olla, siis pole Eestis midagi sellist, mida mõnest teisest riigist ei leiaks. Eesti on väike hall hiireke, kes ei paista loomariigis millegi poolest silma. Võib-olla vaid heade õpitulemuste, fantastiliste sportlaste, kõrgetasemelise IT-tehnoloogia ja suure alkoholi tarbimise poolest on Eestit maailmas märgatud. Eestil on häid ja halbu külgi. Kuid mina
II. Üldiseloomustus Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala laiub Peterburi maanteest Tallinn-Tartu maanteeni. Puhkeala jääb mitme kaitseala territooriumile ning seal leidub metsade kõrval ka soid-rabasid, järvi, vallseljakuid ja orge. Tegemist on suurepärase piirkonnaga looduses viibimiseks igal aastaajal saab nii matkata, jalgrattaga sõita, suusatada, tõsisemalt treenida kui niisama jalutada. Hästi varustatud telkimisalad ja lõkkekohad kutsuvad jalga puhkama ning piknikku pidama. Rohkelt võimalusi loob piirkond loodusfotograafidele, linnu- ja loomavaatlejatele ning seenelistele (RMK 2013 Aegviidu- ja Kõrvemaa puhkeala 2013). Joonis 1. Matkarada Kõrvemaal Joonis 2. Kõrvemaa kaart III. Looduslikud tingimused · Kõrvemaa on mitmekesise pinnamoega metsade- järvede- ja soodega maastikuala. Mandrijää sulavete tekkel kujunenud oosid ja mõhnad, mitmesuguse kallakuga pinnad ja pinnakatte erinev koosseis loovad
ettevõtjad (Tiina Köök Süvahavva loodustalus, Pinnamäe puhketalu, Saarjärve puhkemaja, Maasikatalu). Pakutakse mitmeid erinevaid võimalusi puhkamiseks, milleks on loodusturism, hobumatkad, veematkad, rajatud on matkarada. Turismiobjektidest on tuntumad Viira veski ja Süvahavva veski. Võhandu jõgi on üks parimaid kanuujõgedest Eestis. Kokkuvõte Võhandu jõe ääres saab nautida puutumatut loodust, pidada piknikku, püüda kala. Võib veeta aktiivset puhkust kanuu sõites või hoopis kasutada võimalust uurida ajalooluseid paiku. Kasutatud kirjandus 1. Arvi Järvekülg "Eesti Jõed", Tartu 2001; 2. Aino Kallas, "Põha jõe kättemaks", Tallinn, 1984; 3. Marju Kõivupuu, "101 Eesti pühapaika", Tallinn 2011; 4. Nele Nutt, Age Merila "Võhandu ürgorgu maastikuhoolduskava", Tartu 2003; 5. http://www.folklore.ee/lepp/urvaste/?sel_id=2
Miks on vaja kaitsta loodust Kui hakata arutlema, miks on vaja kaitsta loodust, siis esimesena tuleb mulle meelde saastatud puhkepiirkond, reostatud vesi ja prügihunnikud pargi- või puituservas. Alati kui räägime loodusesse minekust või puhkamisest näiteks mere ääres, peame tavaliselt silmas puhast ja puutumata loodust. Eriti veider on aga see, kui mõni lustakas seltskond läheb loodusesse piknikku pidama ning jätab endast pärast lahkumist maha prügihunniku, milles on nii toiduainete pakendeid, tühja taarat kui ka mitmesugust muud prahti. Kui räägime looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime me iseenda kaitsmisest. Õigemini me räägime looduse kaitsmisest inimtegevuse vastu. Sest mida tähendab looduse kaitsmine? Ei saa ju iga metsatuka juurde panna korravalvurit, kes jälgiks, et prügi maha ei pandaks. Pole
aastal 1957. Lisaks käiakse uudistamas Al Musmaki kindlust, mis ehitati aastal 1865 ning on pärast seda turistide jaoks renoveeritud. Kindlus on kuulus, sest esindab riigi loomist. KIndluse muuseumi osas on palju ajaloolise tähtsusega esemeid, sealhulgas ka pühast paigast Mekast. Salam Park on igale turistile kohustus. Park maksis 16 miljonit dollarit ning seal on tehisjärv, metsiku looduse ala, palmide `'hiis'' ning kilomeetreid maad, kus pidada piknikku. Seal on ka suur mänguväljak, 4 hoonet palvetamiseks ning mitmeid restorane. Kõrgelt arenenud pealinn Ar-Riyad 11 Riigi suuruselt teises linnas, Jeddahis, on mitmeid vaatamisväärsusi ning vaba aja veetmise võimalusi. Linn asub Punase mere rannikul ning samuti asub seal Punase mere suurim sadam. Linn ahvatleb turiste Tahlia tänavaga, mis on oluline moe ning poodlemise tänav Jeddahi kesklinnas.
Turismiasutused - Tori Põrgu loob Torile koos oma lugudega kohavaimu. See on väga heaks reklaamiks turismiettevõtetele, kes saavad enda teenuseid siduda Põrgu ja Vanapagana looga. 10 Kohalikud kaupmehed ja ettevõtjad - vaatamisväärsus toob Torisse läbisõitjaid ja rahvast juurde, mis soodustab kohalikku kaubandust. Puhkajad ja turistid - ilus paik, mida külastada, piknikku pidada, kalastada ja kanuuga sõita. Lisaväärtust loob Tori kultuuriline taust. Nahkhiirte uurijad (ELF - uurijad nahkhiirte töörühmast, EUROBATS) - Tori liivakivipaljand on elukohaks kaitse all olevatele nahkhiirtele. Nt põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, hõbe- nahkhiir ja tiigilendlane. Huvigrupp toetab looduskaitselisi väärtusi. KOV - kohalik omavalitsus seob Tori Põrgut kogu valla looga. Nt Tori koori loosung: "Põrgurahvas Pärnumaalt"
Budismi algusaegadel pidid mungad, kes tavaliselt ksülograafid (pühad kirjad, lõigatud puust kitsastele pikkadele nelinurksetele klotsidele). ringi rändasid, vihmaperioodil jääma paikseks. See komme arenes rangeks Kogu kogukond mehed ja naised, ilmikud ja mungad, kannavad neid ksülograafe ja kloostrireegliks: iga munk peab vihmaperioodiks jääma ühte kohta ning ei tohi sealt kujusid ümber piirkonna suures protsessioonis. Pärast protsessiooni peetakse piknikku. lahkuda välja arvatud hädaolukorras, kui ta võib sealt eemal olla kõige rohkem seitse päeva. Tänapäeval peatuvad mungad peamiselt kloostrites, kus nad elavad ka ülejäänud osa aastast, kuid theravaada maades annetab vaga inimene mungale spetsiaalse koha, kus olla vihmaperioodil. Näiteks maja, mille ta on just ehitanud ja möbleerinud, kuid pole veel ise sisse kolinud. Sellisel juhul munk pühitseb maja sisse lärmaka protsessiooniga ja siis jutlustab
sünnipäevatordi küünalde puhuja, mis paraku puhub ka tordi külaliste peale; jutus ,,Liisu hakkab tuletõrjujaks" otsustab Liisu tuletõrjujaametiks harjutama hakata ja ronib tuletõrjeredelit pidi katuseharjani, ega julge sealt enam alla tulla. Pääsjaks saab väike õde, kes helistab tuletõrjesse; jutus ,,Liisu korraldab jalgrattamatka" minnakse Liisu nõudmise peale kogu perega jalgrattamatkale linnast välja, sõidetakse liiga kaugele, korjatakse seeni, peetakse piknikku ega jõuta enam tagasi tulla. Kõikides lugudes keskendutakse ühele, pealkirjas äratoodud sündmusele. Kõikidel sündmustel on õnnelik lõpplahendus, lahtist lõppu ei kasutata.. Ka siis, kui lapsed päris palju pahandust teevad, laheneb olukord vanemate humoorika ellusuhtumise abil. Probleemidest ülesaamise kergus julgustab last maailma avastama. Lugude kompositsioon on lastepärane, sündmused on esitatud nende toimumise järjekorras.
annaabi.ee 
