KUMERLÄÄTS Joonis 1. Kui ese asub kahekordsel fookuskaugusel, asub ka kujutis kahekordsel fookuskaugusel, kujutis on tõeline, esemega sama suur ja ümberpööratud (kasutatakse pikksilmas). Joonis 2. Kui ese asub fookuse ja kahekordse fookuse vahel, on kujutis kaugemal kui kaks fookust, kujutis on tõeline, esemest suurem ja ümberpööratud (kasutatakse kinoaparaadis, projektsiooniaparaadis). Joonis 3. Kui ese asub fookuses, siis kujutist ei teki. Joonis 4. Kui ese asub fookuse ja läätse vahel, siis on kujutis näiline, esemest suurem ja samapidine. (kasutatakse luubina). NÕGUSLÄÄTS Joonis 5. Ese asub kaugemal kui 2F. Joonis 6. Ese asub fookuses.
6.ees , nõgusläätsedega 7. kaugelenägijad , lühinägijad . 2. f = 2mm = 0.002 m D=? D= 1: f ( murrujoonega ) D= 1 : 0,002 m = 500 dptr V. 500 dptr . 3. D= 6 dptr f =? 1: D f = 1: 6 = 0,166... = 0,2 m V. inimese silma fookuskaugus on 0.2 m . B. 1. 1. nõgusad , koondab , hajutab , fookuskauguse , optilise tugevuse 2. lääts , ümberpööratud , kinoaparaatides , fookuse , kahekordne fookus , pikksilmas kujutise ümberpööramiseks . 3. võrkkestale , tõeline , vähendatud , ümberpööratud 4. värvilisena ,valguses , kepikesed 5. normaalnägijateks ja kaugelenägijateks , lähedasest kui kaugest 6. taha , kumerläätsedega 7. optiline tugevus , positiivseks ,negatiivseks . 2. f = 17mm = 0.017m D = 1: f D=? D = 1: 0.017 m = 58,8 dptr V. inimese optiline tugevus on 58.8 dptr . 3. D = 2,5 dptr f=1:D f=
1. Mis on vaate nurk? Kuidas defineeritakse silma minimaalne vaatenurk? Vaatenurk - nurk mille piires esemelt sisendiafragmaga (silmaava) keskpunkti tulnud kiired annavad kujutise tasapinnas (võrkkestal) esemest terava kujutise. Vähimat vaatenurka , mille all vaadelduna kaks punkti näivad veel lahusolevatena , nim min. Vaatenurgaks. 2. Mis on akommadatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. 1. Kiirte käik pikksilmas? 2. Mis määrab pikksilma suurenduse? Pikksilma suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskauguste suhe. 3. Kas antud töös kasutatud pikksilma suurenduse määramise meetodi korral oleneb reslutaat sellest, kui kaugel on vaadeldav skaala pikksilmast? Ei olene sest me võrdleme suhet. 4. Pikksilma lahutusvõime. Pikksilma lahutusvõime A=D/1,22*lambda D-läätse läbimõõt, lambda- lainepikkus. 5. Galilei pikksilm.
(N1 ja N2), mis on teineteise suhtes 1800 võrra nihutatud. Lugemise hõlbustamiseks on noonius sageli varustatud luubiga. Goniomeetril ГС-5 on lugemi võtmiseks mõõtemikroskoop. Pikksilma pöördenurk võrdub tema kahes erinevas asendis võetud lugemite ϕ1 ja ϕ 2 vahega. Kui pikksilma pööramisel noonius läbib limbi nullpunkti, siis pöördenurk võrdub lugemite vahe täiendusnurgaga 3600-ni (3600 – ϕ1 − ϕ 2 ). Kiirte suuna täpsemaks määramiseks kasutatakse pikksilmas niitristi, mille vertikaaljoon tuleb seada kohakuti kollimaatori pilu kujutisega ja nagu öeldud, peab see jääma paralleelseks pilu kujutisega. Kiirte suund määratakse alguses jämedalt, milleks pööratakse alust koos pikksilmaga lahtise survekruvi 9 (joonis 19.3) korral seni, kuni pilu kujutis on ilmunud pikksilma vaatevälja. (Alust ei tohi pöörata pikksilma otsast kinni hoides, vaid ikka alusest endast hoides.) Seejärel kinnitatakse survekruvi 9 (joon. 19
Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Pluutol on 1 kaaslane Charon. Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlevad laias vöös väikeplaneedid ehk asteroidid. Need on väikesed taevakehad (läbimõõduga mõnest kilomeetrist kuni 800 kilomeetrini), mis pikksilmas paistavad nõrga heledusega tähtedena. Asteroididele, mille jaoks on leitud kindlad orbiidi elemendid, antakse nimi ja järjenumber. Heledamad ja suuremad väikeplaneedid on järgimised: 1 Ceres, 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 Astraea, 6 Hebe, 7 Iris, 8 Flora, 9 Metis, 12 Victoria. Asteroidide päritolu kohta on neli hüpoeesi: 1) tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest; 2) tekkinud üheaegselt komeetidega; 3) tekkinud komeetidest - asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide
ühtlastejaotistega skaala (näiteks joonlaud) vaatlemine üheaegselt nii pikksilma kui ka palja silmaga,st. Ühe silmaga läbi pikksilma ja teisega pikksilmakõrvalt otse. Kui jaotise tegelik pikkus skaalal on l0 ja läbi pikksilma paistab temq suurendatud kujutis pikkusega L, on pikksilma suurendus võrdne L s= l0 Tegelikuses on seda lihtne teha nii, et leitakse, mitu otsenähtud skaalajaotist (n) mahub pikksilmas nähtud mõne (N) suurendatud jaotise kõrvale. Sellisel juhul saame suurenduse valemiks n s= N Töökäik 1.Pimetähni kindlaks tegemiseks joonistan paberile ringi ja risti, nii et nende vahe oleks 6 8 cm. Seejärel sulgen parema silma ja vaadates vasaku silmaga tähelepanelikult risti. Joonisest eemaodudes ja lähenedes leian sellise asendi, mille korral ristist
Leidke tulemuste aritmeetiline keskmine f ja arvutage juhuslik viga. 3. Õhukese koondava läätse fookuskauguse määramine pikksilma abil 1) Teravustage pikksilm lõpmatusse. Selleks juhtige piksilm mõnele (aknast nähtavale) praktiliselt lõpmatuses asuvale esemele ja teravustage eseme kujutis. 2) Asetage lõpmatusse teravustatud pikksilm optilisele pingile. Pikksilma ja valgusallika (pilu) vahele asetage uuritav lääts. 3) Leidke läätse asend, mille korral pikksilmas nähtav pilu kujutis on terav. 4) Mõõtke kaugus valgusallika (pilu) ja läätse vahel. See kaugus ongi läätse fookuskaugus. 5) Korrake katset 5 korda. Leidke fookuskauguse aritmeetiline keskmine ja selle juhuslik viga. 4. Õhukese hajutava läätse fookuskauguse määramine läätse valemi põhjal 1) Asetage ekraani ja eseme vahele õhuke koondav lääts ning leidke talle selline asend, mille korral ekraanile tekib esemest terav kujutis
1. Mis on vaate nurk? Kuidas defineeritakse silma minimaalne vaatenurk? Vaatenurk - nurk mille piires esemelt sisendiafragmaga (silmaava) keskpunkti tulnud kiired annavad kujutise tasapinnas (võrkkestal) esemest terava kujutise. Vähimat vaatenurka , mille all vaadelduna kaks punkti näivad veel lahusolevatena , nim min. Vaatenurgaks. 2. Mis on akommadatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. 4. Kiirte käik pikksilmas? 5. Mis määrab pikksilma suurenduse? Pikksilma suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskauguste suhe. 6. Kas antud töös kasutatud pikksilma suurenduse määramise meetodi korral oleneb reslutaat sellest, kui kaugel on vaadeldav skaala pikksilmast? Ei olene sest me võrdleme suhet. 7. Pikksilma lahutusvõime. Pikksilma lahutusvõime A=D/1,22*lambda D-läätse läbimõõt, lambda- lainepikkus. 8. Galilei pikksilm.
Besseli järele 61 Cygni asub meist 10 valgusaasta kaugusel. Moodsad täpsemad fotograafilised mõõtmised annavad 11 valgusaastat. Arvutades, kui heledana see täht paistaks, kui tema oleks meilt samal kaugusel kui Päike, leiti, et tema valgus oleks Päikese valgusest umbes 16 korda nõrgem; teistmoodi öeldes, 61 Cygni tõeline ehk "absoluutne" heledus on umbes 1/16 Päikese heledusest. Pikksilmas (juba väikeses) osutub 61 Gygni kaksiktäheks; et siin pole tegemist juhusliku - perspektiivi tõttu - üksteise lähedale sattumisega, vaid tõelise füüsikalise sidemega, järgneb juba sellest, et mõlemad tähed omavad sama liikumise ruumis ning ka sama parallaksi, s. t. asetsevad meilt samal kaugusel; kaaslane on peatähest poole võrra nõrgema heledusega ning asetseb sellest keskmiselt umbes 100 korda kaugemal kui Maakera
Jupiter Palja silmaga vaadeldes paistab Jupiter meile heleda, rahuliku säraga kollakasvalge tähena, Veenuse järel on ta kõige heledam ,,täht" ja inimestele ammu tuntud. Planeedi leidmine lihtne tema suure näiva heleduse tõttu. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed. Pikksilmas võib märgata Jupiteri atmosfääris vööte ja laike, mille abil saab määrata tema pöörlemisperioodi. Jupiteri ümbritseb tihe õhkkond, kus esineb palju kiiresti muutuvaid pilvetaolisi moodustusi. Nende hulgas on eriti iseloomulikud tumedad, pruunikad või valged vöödid, mis asetsevad rööbiti ekvaatoriga. Pöörlemistelg on tema orbiidi tasandiga peaaegu risti, nii et aastaaegade vaheldumist ei esine. Jupiter on vaadeldav enamuse aastast.
lõpeb tema lagunemisega meteoorideks. 3.2 Komeetide avastamine Sageli ilmuvad kommedid täiesti ootamatult - algul nõrgad, märgatavad ainult teleskoobis, hiljem aga saavad heledamad neist nähtavaks ka palja silmaga. Nõrku, nn. teleskoopilisi komeete vaadeldakse käesoleval ajal igal aastal tavaliselt kümmekond. Üldse on vaadeldud umbes 900 komeedi ilmumist. Neist on erinevaid umbes 600. Väga palju komeete on avastanud just asjaarmastajad astronoomid. Juba väikeses pikksilmas paistab kauge komeet 8 tillukese udulaiguna. Kõige rohkem lootust on komeete avastada Päikese ümbruses, s.t. enne Päikese tõusu idataevas ja pärast Päikese loojumist läänetaevas. 3.3 Komeetide ehitus Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk koma - sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Koma on komeedi tuuma
alla lugeda ka kõik need vesiloed, sihikud ja fokuseerimiskruvid, mis teeks jällegi kõikide mõõteriistade pikksilmad erinevaks. Mul on see teema nii kirju juba ees, et kui keegi viitsib, siis võib üle kontrollida. Punane juhend lk 33-36, roheline juhend lk 11-15. 1)Pikksilm 2) Okulaar 18) Objektiiv Ülejäänusid ei ole siin joonisel olemas, sest niitristik ja fokuseeriv lääts on pikksilma sees. Täiendav seletus minu poolt: Niitristik on pikksilmas olev klaasile prinditud must rist (3 kriipsu horisontaalselt, 1(2. bisektor) vertikaalselt), mis laseb vaatlejal näha täpselt, kuhu ta viseerib ning väiksemate kauguste korral määrata ka kauguse teodoliidist/ nivelliirist. Niitristik tuleb seadistada vaatleja silma järgi. Pikksilm on õigesti fokuseeritud, kui esemest saadud selge ja terav kujutis jääb liikumatuks niitristiku suhtes. Kui niitristik liigub kujutise suhtes, siis on tegu niitristiku parallaksiga, mis on
erandolukordades (teede, tänavate, veekogude ületamisel) kuni 70 m; - viseerimiskiire minimaalne kõrgus maapinnast oli 0,3 m; - vahekauguste (õlgade) erinevus jaamas ei ületanud 0,5 m ja kogu sektsioonis 1 m; - vaatluste järjekord jaamas oli TEET ETTE; - pikksilma fokusseerimisel viidi lati kujutis täpselt niitristiku tasapinnale; - nivelleeriti hea nähtavusega ilma korral, lati selge kujutisega pikksilmas; - nivelleerimistulemusi kontrolliti sektsioonides ja käikudes; - käikude lubatud sulgemisviga oli ± 8 L [mm], kus L oli käigu pikkus kilomeetrites. Maksimaalne sulgemisviga oli 2,7 mm/km ja minimaalne sulgemisviga oli 0,0 mm/km. 3.1.4 Nivelleerimiskäikude tasandamine Nivelleerimiskäikude tasandamisel kasutati programmi XLocal Net+ (INPHO Technology OY). Statistilistes testides ja võrgu täpsushinnangus kasutati järgmisi statistilisi konstante:
o Kompensaatornivelliirid mille vaatekiir seatakse horisontaalseks erilise seadme kompensaatori abil, kusjuures viimane kujutab endast enamasti niitristiku ees asuvat peente terasniitide otsa riputatud, pendlina töötavat, prismade, läätsede ja peeglite süsteemi. Nivelliiride põhilised tüübid vaatlusmeetodite põhjal on alljärgnevad: o Optilised nivelliirid (ligem saadakse pikksilmas nähtavalt lati kujutiselt niitristiku horisontaalniidi järgi visuaalselt). o Digitaalnivelliirid (instrument määrab lugemi, võrreldes ribakoodiga lati kujutist ja selle malli instrumendi mälus, kasutades sealjuures automaatselt mõõdetud kaugust latini; lugem kuvatakse instrumendi tablool ja on võimalik selle digitaalne andmesalvestus).
o Kompensaatornivelliirid mille vaatekiir seatakse horisontaalseks erilise seadme – kompensaatori – abil, kusjuures viimane kujutab endast enamasti niitristiku ees asuvat peente terasniitide otsa riputatud, pendlina töötavat, prismade, läätsede ja peeglite süsteemi. Nivelliiride põhilised tüübid vaatlusmeetodite põhjal on alljärgnevad: o Optilised nivelliirid (ligem saadakse pikksilmas nähtavalt lati kujutiselt niitristiku horisontaalniidi järgi visuaalselt). o Digitaalnivelliirid (instrument määrab lugemi, võrreldes ribakoodiga lati kujutist ja selle malli instrumendi mälus, kasutades sealjuures automaatselt mõõdetud kaugust latini; lugem kuvatakse instrumendi tablool ja on võimalik selle digitaalne andmesalvestus).
musta poole lugemi suhtes suurema 4687 või 4787 mm võrra. Seda lugemite vahet nim. lati konstandiks, mis aitab kontrollida nivelleerimise tulemusi igas seisupuntkis, sest kõrguskasvu saame arvutada kaks korda, ühe korra lattide musta poole ja teist korda lattide punase poole lugemite järgi. Detsimeetrite numbrilised väärtused on kirjutatud latile õigetpidi või ümberpööratult, sõltuvalt nivelliiri pikksilmas saadavast kujutisest. Kui nivelliiri pikksilm annab õige kujutise, siis võetakse tööks selle nivelliiriga ka õigetpidi kirjutatud numbritega latt. Lattide kontrollimine Lati meeter- ja detsimeeterjaotisi kontrollitakse enne välitööde algust. Selleks asetatakse latt rõhtsale alusele, tõmmatakse terava pliiatsiga väikese kolmnurga abil iga detsimeeterjaotise lõppu kriipsuke ning ühitatakse joonlaua äär lati teljega. Lati talla vastu
annaabi.ee 
