Second level Second level Third level Third level Fourth level Fifth level Fourth level Fifth level Violetne,tumepunane,erkpuna Heleroheline,erkpunane,must, ne,must,valge heleja tumesinine Pihtkuub ehk pikkkuub e. vammus Tehti enamasti pruunist tasapindsest toimsest täisvillasest riidest Kanti enamasti külmal ajal ja sageli veel kasuka peal Pihtkuub e. pikkkuub oli pidurõivas Krae otsad ahenevad ja krael on linane vooder Tori naiste händega pikk kuube nimetatakse veel ka nöörkuueks, sest nad on ilustatud punaste nööridega nn. kaarustega Händega pikkkuub Click to edit Master text styles Second level Third level
1927: 266). Seeliku allääre pahupoolele õmmeldi kuni 10 cm laiune linane toot. Alumine serv koos toodiga kanditi 0,7 cm laiuselt musta villase riidega. Eest jäeti seelik 20 cm laiuselt siledaks (Kaarma , Voolmaa 1981). Veel on tähelepanuväärne fakt, et ainus mandri Eestist pärit plisseerseelik ERM i kogudes on saadud Tori kihelkonnast Pärnumaalt (ERM 2375). Omandamise ajal, 1911.a, anti selle vanuseks 120130 aastat (Manninen 1927: 274). Pihtkuub ehk pikkkuub Pihtkuub tehti enamasti täisvillasest riidest. Poolvillane kuub oli vaesuse tunnus. Kangas oli harilikult toimne, harvemini labane. Pihtkuube kanti enamasti külmal ajal ja sageli veel kasuka peal, et "kasukat kokku hoida". Pihtkuub pidi seljas olema nii kirikusse minnes kui ka külla minnes (olgu talv või suvi). Vanema põlve juttude järgi on teada, et vaderitel pidid ristimise aegu pihtkuued seljas olema; samuti kandsid pulma ametimehed terve pulmaaja seda rõivast. Niisiis võib
särk, kaelaside, redingot, garrick, mantel, silinderkübar turban, tanu, kübar sall, rätik, kindad, boa, päikesevari, käekott, lehvik saapad siid, musliin, samet Biidermeier N: seelik, pluus, dekoltee, (1820-1840) tanu, kübar, schute, rotond M:vest, frakk, püksid, pikkkuub, tweed, redingot, garrick, kaelaside puuvill, samet, musliin, muaree, siid, damast, taft, brokaat terava ninaga kingad/saapad 19 saj. II pool korsett, krinoliin (1840-70) uued kangad 19. saj. lõpp N: S-siluett, suured varrukad, 20 saj. Algus korsett, kübarad, püksseelik, pluus, rinnahoidja M: smoking, sabakuub,
"Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Suurt tähelepanu osutati programmilisel muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. 10 Mood Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikkkuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta".
kerged tulema. Traditsioonilisi talupojaehteid kanti niisama kaua kui rahvarõivaidki 19. sajandi III veerandini, osalt kauemgi. Ehted kui hinnalised esemed pärandati põlvest põlve emalt tütardele. 4 2. Mehe ülikond (TAHVEL I, III) Helme mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi keskpaiku valge linane särk, poolpikad linased või villased põlvpüksid, vatt, vest, pikkkuub, kasukas, villane vöö, sukad koos sukapaeltega, kindad, pastlad ja lambamust kaap või kõrvik. Särk (ame). Viljandi suvised meestesärgid õmmeldi valgest labasest linasest ja talvised takusest riidest ilma siilude ja jätkuta ning kaunistati linase või puuvillase niidiga. Viljandi tüüpi särgid tehti õlaõmbluseta, laia lihtsa mahamurtud krae ja kroogitud käistega. Neil oli T-kujuline kaelaava ja 3036 cm sügavune rinnalõige asus otse ees keskel. Püksid (kaltsad, kalsa)
Igapäevaselt kanti riidest pealsete ning tugevasti läbinõelutud ja tõrvatud taldadega pättisid. Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja mees Meeste ülikonna põhiosad 19. sajandil olid särk, püksid, vatt ja vest, villane ülerõivas pikkkuub, pea ja jalakatted. 2 Särk õmmeldi jämedast kodulinasest kangast. Saaremaa meestesärkidele on iseloomulik lai krae, mida idapoolsel Saaremaal kanti mahapööratult. Särgikrae seoti üles kaelrätiga. Kaeluse kooshoidmiseks oli krae all sõltus, sõltusega seoti kokku ka varrukavärvlid. Kaelarätt oli tavaliselt sinivalgeruuduline linane, kodus kootud. Kasutati ka poest ostetud puuvillaseid ruudulisi rätte.
Mehed kandsid jälle püksisäärteni ulatuvaid põlvsukki, millest nad 1730. aasta paiku olid loobunud. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus hakkas prantslaste edevate hilpude asemel järgima inglaste ratsaülikondade fassongi, muutus asjalikumaks ning tänapäevase joonega sarnasemaks. Siidist põlvpüksid hakkasid kaduma ning mehed eelistasid pahkluuni ulatuvaid pükse ehk pantaloone. Garderoobi kuulusid ka pikkkuub, tärgeldatud kraed, lühikesed vestid ja kroogitud servaga sokid. Kangad: 45 Rahvusvaheline kangatööstus ja kaubandus olid tublisti edasi jõudnud. Britannias olid tehnilised uuendused viinud puuvillase ja villase riide tootmise täiesti uuele tasemele. Juba olid olemas sukakudumismasin ja automaatsüstik. Hargreaves leiutas
Mehed kandsid jälle püksisäärteni ulatuvaid põlvsukki, millest nad 1730. aasta paiku olid loobunud. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus hakkas prantslaste edevate hilpude asemel järgima inglaste ratsaülikondade fassongi, muutus asjalikumaks ning tänapäevase joonega sarnasemaks. Siidist põlvpüksid hakkasid kaduma ning mehed eelistasid pahkluuni ulatuvaid pükse ehk pantaloone. Garderoobi kuulusid ka pikkkuub, tärgeldatud kraed, lühikesed vestid ja kroogitud servaga sokid. Kangad: 45 Rahvusvaheline kangatööstus ja kaubandus olid tublisti edasi jõudnud. Britannias olid tehnilised uuendused viinud puuvillase ja villase riide tootmise täiesti uuele tasemele. Juba olid olemas sukakudumismasin ja automaatsüstik. Hargreaves leiutas
annaabi.ee 
