Teraviljad: Nisu (triticum) Oder (hordeum) Rukis (secale) Kaer (avena) Mais Riis Hirss Sorgo Jagunemine: A. Tüüpilised teraviljad nisu, oder, rukis, kaer. (Esineb pikivagu kõhtmisel poolel; tera idanemisel tekib mitu idujuurt; alumised õied pähikus on enam arenenud; väike soojusenõue; suur niiskuse nõue; esineb nii suvi kui ka tali vorm; pikapäeva taim; algarenemine on kiire). B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v
Eremiitpõrnikas Merit Kibe 12a Iseloomustus Üks suurimatest Euroopa mardikatest. Mustjaspruun, roheka või pronksja helgiga. Putuka eesseljal sügav pikivagu, emastel lamedam. Isased mardikavalmikud eritavad iseloomulikku lõhna . Euroopas kaks-kolm eremiitpõrnika alamliiki. Toitub kõdunevast puidust. Kus leidub Lõuna-Rootsis, Taanis ja Lätis. Lõuna-Soomes. Lõuna-Norrast leiti viimati aga üle saja aasta tagasi. Eestis Koiva-äärsetel puisniitudel. Kus elab Vana hõre tammik ja tammepuisniit. Õõnsad ja pehastunud tammetüved. Vanad alleed, pargid ning viljapuuaiad. Tamm, pärn ja vaher. Harva leitakse okaspuudelt.
rukis(secale), oder(hordeum), kaer(avena). 2 rühm: mais(zea), hirss(panicum), sorgo(sorghum pers), riis(oryza) Juured-eos on 1-2 idujuurealget. Valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured. Kõrs-koosneb lühikestest sõlmedest ja 5-7 pikast sõlmevahest Leht- kinnitub igale sõlmele Õied- koondunud väheõielisteks pähikuteks. tunnus 1 rühm 2 rühm Pikivao esinemine teral Pikivagu esineb Pikivagu ei esine Terade indanemisel idujuurte arv Idujuuri mitu Idujuur on 1 Soojusnõue Väike Suur Niiskusenõue Suur Väike Tali-ja suvivormide esinemine Esineb tali ja suvivorme Anult suvivormid Reageerimine päeva pikkusele Pikapäevataimed Lühipäevataimed
49. Alveolaatide rühma sünapomorf on nende spetsiaalsete vesiikulite esinemine rakumembraani all. 50. Dinoflagellaadid kuuluvad alveolaatide hulka. 51. Alveolaatide hulka kuuluvad muu hulgas tsiliaadid. 52. Dinoflagellaatidele on iseloomulik kahe viburi esinemine. 53. Dinoflagellaatide liike on suurusjärgus 2000. 50 Dinoflagellaadid põhjustavad sageli toksilisi õitsenguid 51 Enamasti on dinoflagellaatidel kaks viburit 52 Sulcus on dinoflagellaatidele iseloomulik pikivagu rakupinnal 53 Amfiesmaalsed vesiikulid on dinoflagellaatide rakumembraani all olevad alveoolid 54 Dinoflagellaatidel puudub nukleomorf [nukleosoom ka] 55 Dinoflagellaadi pantsri plaadid on ühendatud õmblustega 56 Epikoon ja hüpokoon on dinoflagellaadi kahe pantsri poolme nimetused 57 Dinoflagellaadid moodustavad diploidseid puhketsüste [diploidseid sügoote] 58 Dinoflagellaadi sügoot on alati diploidne 59 Tsiliaatide ripse on homoloogiline eukarüootse viburiga
53. Dinoflagellaatidele on iseloomulik kahe viburi olemasolu. 54. Dinoflagellaadid kuuluvad alveolaatide hulka 55. Dinoflagelladid on vegetatiivses vormis haploidsed. 56. Dinoflagellaatide tsüst on elutsükkel halbade keskkkonna tingimuste üleelamiseks. 57. Dinoflagellaatide liike suurusjärgus 2000 liiki 58. Dinflagellaadid põhjustavad sageli toksilisi õitsenguid 59. Enamasti on dinoflagellaatidel kaks viburit. 60. Sulcus on dinoflagellatidele iseloomulik pikivagu rakupinnal 61. Amfiesmaalsed vesiikulid on rakumembraani all olevad alveoolid 62. Dinoflagellatidel puudub nukleomorf 63. Dinoflagelladi pantsri plaadid on ühendatud õmblustega 64. Dinofla´gellaadid moodustavad diploidseid puhketsüste 65. Dinoflagelladi sügoot on alati 66. Tsiliaatide ripse on homoloogiline eukarüootse viburiga 67. Tsiliaatide mikrotuum on tegev raku sugulisel paljunemisel. 68. Stomatokinees on rakusuu moodustumine ühele tütarrakule pärast tsiliaadi pooldumist 69
rombja kujuga. · Nisu teris on paksem, sügava pikivaoga, pinnalt sile; esineb karvatutt terise tipul; teris on värvuselt valge, kollakas või punane; paljasteriseline. · Rukis teris pikk, sügava pikivaoga, alusel ahenenud ja teritunud; kiprunud (krobelise) pinnaga; värvuselt sinakas, kollakasroheline; paljasteriseline. · Oder sõklad on terisega kokku kasvanud; kõhtmisel poolel pikivagu; tera on kujult elliptiline (rombjas); kerge asetada kõhtmisele poolele; sõklad pinnalt roidelised. · Kaer teris on sõkaldega kaetud; kujult piklik; aluselt lai ja tipu poole kitsas; sõklad pinnalt paljad. · Polb e. kaheteranisu kogu pähik moodustab tera (koos liblede ja sõkaldega); ebamäärase kujuga. · Mais teris on suur; kujult ümar või taldjas; mõnikord tipust teritunud.
iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees, riimvees ja taluvad soolsust kuni 8 promilli. Arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide temperatuur tõuseb üle 14-15 kraadi. 2. Viburvetikad Läänemere planktonis kõige rikkalikumalt esindatud vaguviburvetikad, mida isel tselluloosist plaadikestest koosnev rüü ning sellel olevad ring- ja pikivagu. Enamik like on merelise päritoluga. Vaguviburvetikad arenevad peamiselt külmal aastaajal, mõned liigid kõige massiivsemalt sügisel, teised kevadel.Ülejäänud viburvetikate rühmad on Läänemere planktonis esindatud ainult üksikute liikidega. Kõige tavalisemad on merelise päritoluga nannoplankterid Ebia tripartite, mille levila ulatub Soome skäärideni ja Distephanus speculum, mis esineb Läänemere lõuna- ja keskosas. 3
Uued rakud peavad vanades läbi tungima - Väikeajus on vastupidi – need rakud mis esimesena tekivad liiguvad väljast sisse Tekivad cajal-reutziuse rakud mis kontrollivad neuronite asetumist õigesse koorekihit. Toodavad reeliini mis annab signaali kuhu kihistuda. Kui seda pole kuhjuksid rakud kokku. Ajukoore väljakujunemine - Arengu käigus on aju suhteliselt sile. Vaod ja käärud tekivad. - Esimene on pikivagu mis jagab kaheks pooleks, tekib lootel. Tekib eestpoolt tahapoole - Ajus on primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed tsoonid. Vaod tekivad vastavatel lootenädalatel. Primaarsetel enne ja teistel hiljem Dendriitide ja aksonite kasv - Kasutud neuronid hävitatakse - Suurim dendriitide areng pärast sündi – on vaja kogemusi et ühendused välja kujuneksid - Poole aastaselt on dendriitidega varustatus täiskasvanu tasemel, nende kasv sõltuv keskkondlikust sisendist
asendunud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Ajukoor ehk cortex on enim välja kujunenud aju osa, mis on ka esimesena väljaspoolt näha. Ajukoore alla on peitunud teised sturktuuriosad – otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar ning väikeaju. Ajukoore pinna lähedal on u sentimeetrises kihis pealpool, kus on palju spetsialiseerunud neuroneid e närvirakke. Paremat ja vasakut ajupoolkera eraldab pikivagu. Tehes ühest aju poolest peegelpilt, näeme samasugust ülesehitust. Vagu, mis eristab otsmiku- ja kiirusagarat, on tsentraalvagu. Vaod eristavad suuri funktsionaalseid piirkondi. Käärud on nende sisseulatuvate vagude juures väljaulatuvad. Ajul on mitmeid funktsionaalseid piirkondi: Kuklasagar liigendub mitmeks eri algpiirkonnaks – üks levinud tähistus on V1, V2, V3, jne – see tähistab visuaalset
See jaguneb paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Kogu suuraju on kaetud u 3 mm 40 paksuse suurajukoorega. See koor on kaetud paljude kurdudega, mis suurendab aju välispinda. Kuna ajukoor koosneb paljudest närvirakkudest, näib ajukoor hallina (seetõttu nimetatakse seda hallolluseks). Suurajukoore kurde nimetatakse ajukäärudeks (gyri) ning vagusid, mis ajukäärusid üksteisest eraldavad (sulci). Sügav pikivagu jagab suuraju kaheks poolkeraks, mis on omavahel ühendatud mõhnkehaga (corpus callosum). Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused: kuklasagaras nägemiskeskus, oimusagara välispinnal kuulmiskeskus, sisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus, laubasagaras mõtlemis- ja kõnelemiskeskus, tsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus.