(koormuste mõjudes) ja mõõtmed (osaliselt või täielikult) Enamus konstruktsioonimaterjale (teras, alumiinium, puit, betoon, jne) loetakse koormuse teatud piirides täielikult elastseteks (s.o. kehtib Hooke'i seadus) . Klassikaline tugevusõpetus käsitleb vaid elastseid deformatsioone 2.2.1. Pikideformatsioon Sirge ja ühtlane varras on tõmmatud koormusega F (Joon. 2.2): · jõu F väärtuse suurenedes venib varras pikemaks (surve puhul läheb samaväärselt lühemaks); · igale jõu F väärtusele vastab teatav pikenemine ehk pikideformatsioon l; · jõu F vähenedes deformatsioon l väheneb osaliselt või kaob täielikult; Tõmmatud varras Sirge varda pike
astmelise varda väändenurga epüür koostatakse ühtlselt väänatud ühtlaste lõikude kaupa: 9.10. Mida näitab pikke põhivõrrand? (punkti siirde tuletis võrdub tema suhtelise joondeformatsiooniga) 9.11. Milleks vajatakse pikke põhivõrrandit? Suhtelise pikenemise leidmiseks mingis punktis 9.12. Kuidas sõltub ühtlase varda pikideformatsioon omakaalu toimel selle varda ristlõike pindalast? Varda omakaal avaldub teljesihilise joonkoormusena: Omakaaluga tõmmatud varda pikkus muutub mitteühtlaselt 9.13. Millal on jäikustingimus primaarne tugevustingimuse suhtes? Kui on tegemist staatikaga määramata ülesandega 9.14. Mida näitab telgsiirde ehk pikisiirde epüür? 10.9. Kuidas arvutada väändesiirdeid, kui nii võlli läbimõõt kui ka
Defineerida keermesliite (näiteks poltliite) tüüp lahtivõetavuse, tööpõhimõtte ja liite saamise viisi järgi. Liikuvad ja liikumatud liited, kinnisliide, lahtivõetav liide. Liiteid kasutatakse erinevate detailide omavaheliseks liitmiseks. Keermesliide on lahtivõetav liide, milles kasutatakse keermestatud elemente. Poltliide on lahtikeeratav liide, kus mutrit pööratakse poldi suhtes ümber nende ühise telje. Poldis tekib elastne pikideformatsioon ja pikisisejõud (tõmbejõud). Detailide vahel tekib hõõrdejõud. Kirjeldada keermesliite tööpõhimõtet. Liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus, komponentide lai valik, madal maksumus. Puudused Lukustamise vajadus tsüklilise koormuse korral ja suur pingekontsentraatorite hulk
! 4. Mis on detaili deformatsioon? Deformatsioon - detaili (tarindi, keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuste mõjudes) 5. Milles seisneb materjali elastsus? Elastsus - materjali omadus koormuse vähenedes taastada detaili esialgsed kuju ja mõõtmed (osaliselt või täielikult) 6. Milliseid deformatsioone käsitleb Tugevusõpetus? Klassikaline tugevusõpetus käsitleb vaid elastseid deformatsioone 7. Kirjeldage normaaldeformatsiooni! Pikideformatsioon = varda telje sihiline deformatsioon (pikenemine ja/või lühenemine) (ka joondeformatsioon, normaaldeformatsioon, pikkedeformatsioon, lahknemine).Deformeerumine toimud varda telje sihis. 8. Millised on pikke tunnused? Varda tõmme ja surve Pike varda tööseisund, kus : · varda pikkus muutub (teatud juhtudel ka mitte); · varda telg jääb sirgeks; · ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega. 9. Milles seisneb põikdeformatsioon pikkel?
Defineerida keermesliite (näiteks poltliite) tüüp lahtivõetavuse, tööpõhimõtte ja liite saamise viisi järgi. Liikuvad ja liikumatud liited, kinnisliide, lahtivõetav liide. Liiteid kasutatakse erinevate detailide omavaheliseks liitmiseks. Keermesliide on lahtivõetav liide, milles kasutatakse keermestatud elemente. Poltliide on lahtikeeratav liide, kus mutrit pööratakse poldi suhtes ümber nende ühise telje. Poldis tekib elastne pikideformatsioon ja pikisisejõud (tõmbejõud). Detailide vahel tekib hõõrdejõud. Kirjeldada keermesliite tööpõhimõtet. Liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus, komponentide lai valik, madal maksumus. Puudused Lukustamise vajadus tsüklilise koormuse korral ja suur
Normaalpinge =f/S Elastsusmooduliks ehk Youngi mooduliks nimetatakse normaalpinget,mis põhjustab ühikulise suhtelise pikenemise. E=/=fl/Sl Elastsusmooduli ühikuks on normaalpinge järgi paskal,Pa. Samaaegselt suhtelise pikenemisega või suhtelise survega,toimub suhteline kokkutõmbumine või suhteline paisumine.Kui ristlõike mõõde on d,tema muut d,siis ristlõike mõõtme suhtelise muut on avadatav järgmiselt '=d/d Suhteline pikideformatsioon ja suhteline ristlõike mõõtme deformatsioon on omavahel seotud Poissoni teguriga: ='/ Poissoni tegur on võrdetegur,mis iseloomustab ainult materjali omadusi. 1.4.2.Tangensiaalpinge ja nihkemoodul Tangensiaalpinge Nihkemoodul- G =f(-all)/S G=/y=/tan 1.4.3.Vääne ja väändemoodul(f) f=M/ f= Gr ^4/2l (joonpaisumistegur)= l/l T (1/deg) (ruumpaisumistegur)=3 1.5.Võnkumised 1.5.1.Harmoonilised võnkumised
pinnakeskme ja koormuse asukoha koormatud astmelise varda pikkuse muutus? suhtes? 9.10. Mida näitab pikke põhivõrrand? 8.19. Millistes pingeoludes on tugevusteooriad 9.11. Milleks vajatakse pikke põhivõrrandit? tarvilikud? 9.12. Kuidas sõltub ühtlase varda 8.20. Mis tingib tugevusteooriate vajaduse? pikideformatsioon omakaalu toimel selle 8.21. Määratlege ekvivalentpinge! varda ristlõike pindalast? 8.22. Määratlege võrdohtlikud pingused! 9.13. Millal on jäikustingimus primaarne 8.23. Määratlege liitpinguse tugevustingimus! tugevustingimuse suhtes? 8.24. Mis on tugevusteooria? 9.14. Mida näitab telgsiirde ehk pikisiirde epüür? 8.25
ulatuses ühtlaselt. Normaalpinge =f/S Elastsusmooduliks ehk Youngi mooduliks nimetatakse normaalpinget,mis põhjustab ühikulise suhtelise pikenemise. E= / =fl/Sl Elastsusmooduli ühikuks on normaalpinge järgi paskal,Pa. Samaaegselt suhtelise pikenemisega või suhtelise survega,toimub suhteline kokkutõmbumine või suhteline paisumine.Kui ristlõike mõõde on d,tema muut d,siis ristlõike mõõtme suhtelise muut on avadatav järgmiselt '=d/d Suhteline pikideformatsioon ja suhteline ristlõike mõõtme deformatsioon on omavahel seotud Poissoni teguriga: = '/ Poissoni tegur on võrdetegur,mis iseloomustab ainult materjali omadusi. 1.4.2.Tangensiaalpinge ja nihkemoodul Eraldame deformeeritavast materjalis mõttelise kuubi ning käsitleme nihkedeformatsiooni, kui vastastahkude suhtelist nihet y , mis võrdub nihkenurga tangensiga...
(osale rakendatud jõudude projektsioonid vabalt valitud telgedele ja momendid nendes telgede suhtes võrduvad nulliga) Sisejõud on alati lõikepinna ulatuses jaotatud ja võivad pinna eriosades mõjuda erineva intensiivsusega, mida mõõdetakse pinge kaudu: F = 0; M = 0 24. Deformatsioonide liigid (nende skeemid). Deformatsioonid liigitatakse elastseks ja plastseks. Deformatsioon-detaili kuju ja mõõtude muutus (koormuse mõjudes). Pikideformatsioon: Põikdeformatsioon: tõmme-; surve- Väändedeformatsioon: Paindedeformatsioon: Läbimõõdu suurenemine on pos 25. Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid. Varutegur on oluline tehniline ja majanduslik tunnusarv, mis peab konstruktsioonile andma nii töökindluse kui ka ökonoomsuse. Varuteguri valikul arvestatakse tarindi vastavust, materjali kvaliteeti, koormuste määramise täpsust, arvutusskeemi täpsust ja teisi tegureid. Tavaliselt S=1,25-2,5
Varda telje punktide asukohtade muut on siire, mida mõõdetakse telje algasendi suhtes. Siire on vektor, mis on suunatud punkti algasukohast lõppasukohta. Pikkedeformatsioon - varda telje sihiline deformatsioon (pikenemine ja/või lühenemine) a. jõu F väärtuse suurenedes venib varras pikemaks (surve puhul läheb samaväärselt lühemaks) b. igale jõu F väärtusele vastab teatav pikenemine ehk pikideformatsioon ∆l c. jõu F vähenedes deformatsioon ∆l väheneb osaliselt või kaob täielikult d. varda pikkuse muutuse ∆l väärtus vastava koormuse F väärtuse mõjudes sõltub materjali omadustest ja ristlõike pindalast e. varda pikkuse muutuse ja seda esile kutsunud koormuse väärtuste sõltuvus on lineaarne (Hooke’i seadus)
Voolamine Lineaarne osa Sele 2.3. Tõmbediagrammid: a) plastne materjal, b) habras materjal. 11 Hookei seadus pikkel (tõmbel ja survel) E , kus E – materjali elastsusmoodul s.t. parameeter, mis iseloomustab materjali elastset deformeeritavust, - detaili suhteline pikideformatsioon. l , kus l – detaili algpikkus, l – pikideformatsioon. l l l F l Siis E E ja l , kus EA – detaili tõmbejäikus. l E EA Plastsusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele a) katkevenivus A % L L0
Energia jäävuse seadusest järeldub, et paisumine.Kui ristlõike mõõde on d,tema energia, mille süsteem saab väljastpoolt, muut d,siis ristlõike mõõtme suhtelise peab võrduma süsteemi siseenergia muudu muut on avadatav järgmiselt ja süsteemist väljuva energia summaga (termodünaamika esimene seadus). '=d/d Seadusest järeldub, et isoleeritud süsteemi Suhteline pikideformatsioon ja suhteline siseenergia on jääv. ristlõike mõõtme deformatsioon on omavahel seotud Poissoni teguriga: Erirelatiivsusteoorias seotakse (seisu)energia ja (seisu)massi jäävuse seadus üheks. Seda ='/ Poissoni tegur on võrdetegur,mis iseloomustab ainult materjali omadusi. 1.5.Võnkumised 1.4.2.Tangensiaalpinge ja nihkemoodul
annaabi.ee 
