Taimeliikide saagikuse ja põllumajandusoodangu kvaliteedi langus Stratosfääriosooni vähenemine muudab samuti temperatuurijaotust atmosfääris, mille tulemuseks on seni vee täpseks kindlaks määramata mõjud keskkonnale ja kliimale. KASVUHOONEGAASID: Olemus Atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust. Kasvuhoonegaasid neelavad planeedi pinnalt kiirgavat pikemalainelist soojuskiirgust ja peegeldavad osa tagasi maapinnale (soojuskiirgus ei haju kosmosesse). Kui soojuskiirgus hajuks takistamatult, oleks maakera keskmine õhutemperatuur praeguse +15 °C asemel -18 °C. Põhjused Lämmastikoksiid moodustub peamiselt sisepõlemismootoritest, lämmastikväetiste lagunemisel mullas, reaktiivlennukite düüsides, biomassi lagunemisel bakterite elutegevusena.
korda rohkem kui punast kiirgust. Rayleigh seadus: hajumiskonfitsent on pöördvõrdeline kiirguse lainepikkuse neljanda astmega. 8. millised on kiirguse hajumise olulisemad seaduspärasused n- da astme seaduse järgi? Kui hajutava osa kese diameeter d väiksem/võrdne alfaga , siis n=4, ja valem taandub Rei seaduseks. Suuremate osakeste puhul on 4 suurem n suurem 0, millest järgneb, et suhteliselt lühemalainelist kiirgust hajub rohkem kui pikemalainelist, kuid siiski mitte nii palju kui molekulaarse hajumise korral. Mida rohkem on hajutatavaid osakesi (n on suurem), seda intensiivsem on hajumine. 9. mis on atmosfääri massiarv? Arvu, mis näitab, mitu korda kiirte teele jäänud mass on nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes- MASSIARV 10. millest oleneb atmosfääri läbipaistvus? Oleneb veeauru, tolmu, suitsu jt kiirgust nõrgendavate ainete hulgast atmosfääris 11
suurendab ka silmakahjustuste arvu. Tekivad geneetilised kahjustused ning immuunsüsteem nõrgeneb, mille tagajärjel sagenevad nakkushaigused. Osoon on ohtlik isegi väikestes kogustes, põhjustades haigusi nagu krooniline bronhiit või astma. Suuremad kogused põhjustavad kopsukahjustusi juba ühe päevaga. Globaalne soojenemine Atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust. Kasvuhoonegaasid neelavad planeedi pinnalt kiirgavat pikemalainelist soojuskiirgust ja peegeldavad osa tagasi maapinnale (st soojuskiirgus ei haju kosmosesse). Kui soojuskiirgus hajuks takistamatult, oleks maakera keskmine õhutemperatuur praeguse +15 oC asemel -18o C. Põhjused Kasvuhooneefekti põhjustavad nn "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: • Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 (55% kasvuhoonegaasidest) - eraldub fossiilsete kütuste (nt põlevkivi, maagaas, kivisüsi)
Veel lühemalainelisem UV-C kiirgus ei jõua maapinnani enam sugugi. Ultraviolettkiirgus on elusloodusele tugeva toimega. Kui Maal puuduks atmosfääris osoon, siis jõuaks ka osa UV-C kiirgust maapinnani ning elu kuival maal oleks hoopis teistsugune või puuduks üldse osoon toimib Maa atmosfääris meid kaitsva kihina. Päikesekiirguse maapinnani jõudmist takistab veel õhus hõljuv tööstuslik tahm ja aerosoolid, mis neelavad ka pikemalainelist UV-A kiirgust. Päikese UV-kiirgus võib inimesel tekitada naha põletust. Päevitamine põletuseni põhjustab eelsoodumuse korral nahavähi arengu. Heleda nahaga põhjamaa rahvad on UV-kiirguse suhtes tundlikumad kui tumedanahalised aafriklased. 2.2.2. Infrapunakiirgus Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele. Infrapunakiirgus ei ole inimsilmale vahetult nähtav. 2.2.2.1. Infrapunakiirgus looduses
on väga järsk muutus. Et stabiliseerida CO2 taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud. Kasvuhoonefekti olemus: Atmosfäär laseb läbi lühilainel päikesekiirgust, Nn,. Kasvuhoonegaasid (CO2, Veeaur, metaan) neelavad planeedi pinnalt kiirgavat pikemalainelist soojuskiirgust ( peegeldavad osa tagasi maapinnale), soojeneb selle mõjul-----väheneb kosmosesse suunduv soojuskiirgus Õhus on CO2 0,03% (kui infrapunane hajuks takistamatult oleks praeguse +15 asemel maakera keskmine õhutemp-18.C Põhjus- industrialiseerimine- suurenenud CO2 vabanemine, aeglaselt tõuseb ka CH4 1900. aastal oli õhus 0,029% CO2, tänaseks on see näitaja jõudnud 0,032%ni. Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4%
on väga järsk muutus. Et stabiliseerida CO2 taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud. Kasvuhoonefekti olemus: Atmosfäär laseb läbi lühilainel päikesekiirgust, Nn,. Kasvuhoonegaasid (CO2, Veeaur, metaan) neelavad planeedi pinnalt kiirgavat pikemalainelist soojuskiirgust ( peegeldavad osa tagasi maapinnale), soojeneb selle mõjul-----väheneb kosmosesse suunduv soojuskiirgus Õhus on CO2 0,03% (kui infrapunane hajuks takistamatult oleks praeguse +15 asemel maakera keskmine õhutemp-18.C Põhjus- industrialiseerimine- suurenenud CO2 vabanemine, aeglaselt tõuseb ka CH4 1900. aastal oli õhus 0,029% CO2, tänaseks on see näitaja jõudnud 0,032%ni. Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4%
Valkjas värvus osutab veepinakestele ja tolmukübemetele,mis hajutavad kõigi lainepikkusega kiiri ühtlaselt.Kui päike ja kuu on punased,osutab see suitsule ja tolmule-hajumise tõttu väheneb otsekiirguses lühemelainelise kiirguse hulk ja kasvab pikemalainelise kiirguse osatähtsus.Taeva ebatavalise värvi puhul-kollane,hele,tumepunase päikesega tähendab,et õhus on väga palju tolmu,hajutakse rohkem pikemalainelist kiirgust.Koit ja eha:Olgu kaar AB maakera pind ja CD õhkkonna piir.Päike horisondist madalamal ja päikesekiired valgustavad ainult väikest osa horisondist kõrgemal asuvaid õhkkonnakihte EFG.Sealt saame hajuskiirgust ja see osa põhjustab eha ja koitu.Vikerkaar:on optiline nähtus,mida põhjustab valguse murdumine,peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades.HALO:vahetevahel võib taevas näha suurt ringi ümber päikese v
See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallid (eriti lihvitud ja poleeritud pinnaga) peegeldavad umbes 90 95 % pealelangevast valgusest. Ülejäänud osa kiirguse energiast eraldub soojusena. Selle tõttu on peegeldunud valgus veidi väiksema footoni energiaga (pikema lainepikkusega). Sellise protsessi tulemusena omavad suurem osa metalle hõbedast värvust, kui neid valgustada valge valgusega. Mõnede metallide peegeldusspektris on rohkem pikemalainelist valgust, mistõttu nad on kollase värvusega (kuld) või punakas-oranzi värvusega (vask). 17. Materjali värvus. Polümeeride ja komposiitide optilised omadused. (10.4.4, 10.5), antud joon 10-6 ja 10-8 10.4.4 Materjali värvus Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Joonisel 10-6 on toodud peegeldunud, neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis. Näeme, et kõige rohkem neeldub roheline valgus, läbib aga sinine ja kollakas-oranz
See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallid (eriti lihvitud ja poleeritud pinnaga) peegeldavad umbes 90 95 % pealelangevast valgusest. Ülejäänud osa kiirguse energiast eraldub soojusena. Selle tõttu on peegeldunud valgus veidi väiksema footoni energiaga (pikema lainepikkusega). Sellise protsessi tulemusena omavad suurem osa metalle hõbedast värvust, kui neid valgustada valge valgusega. Mõnede metallide peegeldusspektris on rohkem pikemalainelist valgust, mistõttu nad on kollase värvusega (kuld) või punakas-oranzi värvusega (vask). 18. Materjali värvus. Polümeeride ja komposiitide optilised omadused. Optiliste omaduste kasutamine (10.4.4, 10.5, 10.6), antud joon 10-6 ja 10-8 10.4.4 Materjali värvus Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Joonisel 10-6 on toodud peegeldunud, neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis
See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallid (eriti lihvitud ja poleeritud pinnaga) peegeldavad umbes 90 95 % pealelangevast valgusest. Ülejäänud osa kiirguse energiast eraldub soojusena. Selle tõttu on peegeldunud valgus veidi väiksema footoni energiaga (pikema lainepikkusega). Sellise protsessi tulemusena omavad suurem osa metalle hõbedast värvust, kui neid valgustada valge valgusega. Mõnede metallide peegeldusspektris on rohkem pikemalainelist valgust, mistõttu nad on kollase värvusega (kuld) või punakas-oranzi värvusega (vask). 26. Mittemetallide optrilised omadused. Valguse murdumine, peegeldumine ja neeldumine. 12.4.1 Valguse murdumine Kui footon siseneb läbipaistvasse materjali, kaotab ta osa oma energiast, tema kiirus väheneb ja ta kaldub kõrvale sirgjoonelisest liikumissuunast. Valguse kiirust v materjalis iseloomustab murdumisnäitaja n: Vaakumi n = 1, klaasi n = 1,5 1,9
See on samaväärne valguse peegeldumisega. Metallid (eriti lihvitud ja poleeritud pinnaga) peegeldavad umbes 90 95 % pealelangevast valgusest. Ülejäänud osa kiirguse energiast eraldub soojusena. Selle tõttu on peegeldunud valgus veidi väiksema footoni energiaga (pikema lainepikkusega). Sellise protsessi tulemusena omavad suurem osa metalle hõbedast värvust, kui neid valgustada valge valgusega. Mõnede metallide peegeldusspektris on rohkem pikemalainelist valgust, mistõttu nad on kollase värvusega (kuld) või punakas-oranzi värvusega (vask). 18. Materjali värvus. Polümeeride ja komposiitide optilised omadused. Optiliste omaduste kasutamine (10.4.4, 10.5, 10.6), antud joon 10-6 ja 10-8 10.4.4 Materjali värvus Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Joonisel 10-6 on toodud peegeldunud, neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis. Näeme, et
Juba väikesed reljeefi muutused on aluseks erinevatele liikude elupaigaks. Näited konspektist: Maastiku reljeef ja kõrgus merepinnast omavad organismide levikule suurt mõju. Temperatuur langeb kõrgusega (u. 6°C/km) ja nii võib igilund näha ka Kesk-Aafrikas Kilimanžaaro mäetipul. Erinevad mäenolvad on erineva kaldega ja seetõttu ka väga erineva valgus ja veerežiimiga. Veekogudes on väga tahtis tegur sügavus. Vesi neelab valgust küllaltki tugevalt, eriti pikemalainelist osa nähtava valguse spektrist. Punane ja oranž neelatakse juba u. 30m sügavusel, roheline ja sinine võivad jõuda kuni 140m sügavusele. Selline selektiivsus on eriti tahtis fotoautotroofidele. Teatavasti on üks klorofülli neeldumisspektri maksimume just nähtava valguse punases osas. Seetõttu pole suurematel sügavustel klorofüll kõige parem fotosünteesipigment ja seal elavad produtsendid kasutavad teisi pigmente (puna- ja pruunvetikad näiteks).
annaabi.ee 
