5. neid on lihtne ja odav pidada 6. fenotüübiliselt (tunnuste alusel) väga läbi uuritud ja geenid on kaardistatud 7. ei pälvi loomakaitsjate tähelepanu Tema eesmärgiks oli katseliselt kontrollida Darwini evolutsiooniteooriat, kontrollimiseks ristas eri tunnustega äädikakärbseid ja uuris tunnnuste kujunemist järglastel. Mendeli seadused olid selleks ajaks taasavastatud P: Hall pikatiivaline x must lühitiivaline F1: hallid pikatiivalised (tõestas esimese mendeli seaduse kehtivuse) F2: 3 osa halle pikatiivalisi : 1 osa musti lühitiivalisi (puuduvad mustad pikatiivalised ja hallid lühitiivalised). Teiste tunnuskombinatsioonide valimisel mendeli 3. seadus kehtis, nendest andmetest lähtuvalt kujundas ta kromosoomiteooria, millel on järgmised põhiseisukohad: 1. geenid paiknevad kromosoomides 2. geenide arv on alati oluliselt suurem kui kromosoomide arv 3
asend ja kuju, silmade värvus), paljuneb kiiresti ja annab suhteliselt arvuka järglaskonna, äädikakärbse geenid on kaardistatud, odav üleval pidada ja loomakaitsjad kärbeste heaolulie erilist tähelepanu ei pööra. Siiani oluline objekt arengubioloogias ja populatsioonigeneetikas. Morgan alustas oma uurimistööd klassikalise dihübriidse ristamisega. Halle pikatiivalisi ja msti lühitiivalisi kärbseid ristas. F1 põlvkonnas kõik hallid ja pikatiivalised ja F2 põlvkonnas tuli tõrge: jaotumine kaheks: hallid pikatiivalised 3osa ja mustad lühitiivalised 1 osa (Mendeli kolmas seadus ei kehtinud). Valis ka teisi tunnuspaare ja osade puhul tuli mendeli kolmas seadus toimis ja osade puhul ei kehtinud. Loodi kromosoomide teooria: 1) geenide arv ületab alati kromosoomide arvu, 2) ühes kromosoomis on palju geene, 3) ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enamasti aheldunult (koospärandumine),
äädikakärbse geenid on kaardistatud (on teada, mis kromosoomide piirkonnas mingid geenid esinevad); neid on lihtne ja odav pidada; äädikakärbsed paljunevad kiiresti, uus põvkond 3-4 nädalaga; neil on põlvkonnas palju järglasi; äädikakärbes on geno- ja fenotüübiliselt väga läbi uuritud; tänapäeval kasutatakse neid geneetilises arengubioloogias ja populatsioonigeneetikas. Morgan ristas halle pikatiivalisi mustade lühitiivalistega. Kõik tulid hakkid pikatiivalised. Kehtis Mendeli I seadus. Kui ristas halle pikatiivalisi omavahel, siis oodatud lahknemist ei toimunud. Kromosoomiteooria põhiseisukohad: 1. geenid paiknevad kromosoomides 2. geenide arv on alati suurem kui kromosoomide arv 3. ühes kromosoomis on palju geene, mis asuvad lineaarses järjestuses 4. ühes kromosoomis päranduvad geenid koos ehk aheldunult 5. geenide koos pärandumine pole absoluutne, see rikutakse meioosis crossingoveri käigus 6
kõrbepüü, kaelustuvi, kodutuvi, turteltuvi Selts papagoilised – neil on ronijalad, 1. ja 4. varvas vastanduvad 2. ja 3.-le. N. hallpapagoi ehk jako, amatsoonpapagoid Selts käolised – ka ronijalg. Paljud pesitsusparasiidid N. kägu. Selts kakulised – lühike tugev nokk, tugevad küünised, öise eluviisiga. Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata. Kael võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. N. kassikakk, kodukakk, kõrvukräts Selts öösorrilised – N. öösorr Selts pikatiivalised – väga pikkade ja teravate tiibadega, kõige paremad lendajad. N. piirpääsuke ehk piiritaja, koolibrid, jäälind, kakssarvvares Selts rähnilised – enamasti metsalinnud. Nokk tugev, kooniline, peitelja otsaga. N. suur- kirjurähn, väike-kirjurähn, roherähn, väänkael, toko, habe-udelind 16 Selts värvulised – Enamasti väikesed. Iseloomulikuks haardjalg- 3 varvast ette ja 1 tahapoole
kromosoomides. Paratamatult peavad seetõttu ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduma järglastele edasi üheskoos. Oma hüpoteesi kontrollimiseks tegi Morgan katseid äädikakärbestega, kellel esinesid erinevad tunnused. Ta märkas, et tavaliselt on nendel putukatel hall keha ja pikad tiivad, kuid siiski õnnestus tal öeida ka mõned mustakehalised lühikeste tiibadega kärbsed. Ta ristas neid omavahel ning sai esimeses põlvkonnas hallikehalised pikatiivalised järglased. Esimese põlvkonna hübriidide ristamisel ei saanud ta aga nelja erineva fenotüübiga järglasi oodatud suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt Geneetika 10 kahesuguseid kärbseid: halle pikatiivalisi ja msuti lühitiivalisi. Lisaks nendele sai ta vaid väheseid ümberkombineeritud tunnustega isendeid: halle lühitiivalisi ja musti pikatiivalisi. Mitmete
kromosoomides. Paratamatult peavad seetõttu ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduma järglastele edasi üheskoos. Oma hüpoteesi kontrollimiseks tegi Morgan katseid äädikakärbestega, kellel esinesid erinevad tunnused. Ta märkas, et tavaliselt on nendel putukatel hall keha ja pikad tiivad, kuid siiski õnnestus tal öeida ka mõned mustakehalised lühikeste tiibadega kärbsed. Ta ristas neid omavahel ning sai esimeses põlvkonnas hallikehalised pikatiivalised järglased. Esimese põlvkonna hübriidide ristamisel ei saanud ta aga nelja erineva fenotüübiga järglasi oodatud suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt Geneetika 10 kahesuguseid kärbseid: halle pikatiivalisi ja msuti lühitiivalisi. Lisaks nendele sai ta vaid väheseid ümberkombineeritud tunnustega isendeid: halle lühitiivalisi ja musti pikatiivalisi. Mitmete
kõrbepüü, kaelustuvi, kodutuvi, turteltuvi Selts papagoilised neil on ronijalad, 1. ja 4. varvas vastanduvad 2. ja 3.-le. N. hallpapagoi ehk jako, amatsoonpapagoid Selts käolised ka ronijalg. Paljud pesitsusparasiidid N. kägu. Selts kakulised lühike tugev nokk, tugevad küünised, öise eluviisiga. Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata. Kael võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. N. kassikakk, kodukakk, kõrvukräts Selts öösorrilised N. öösorr Selts pikatiivalised väga pikkade ja teravate tiibadega, kõige paremad lendajad. N. piirpääsuke ehk piiritaja, koolibrid, jäälind, kakssarvvares Selts rähnilised enamasti metsalinnud. Nokk tugev, kooniline, peitelja otsaga. N. suur-kirjurähn, väike- kirjurähn, roherähn, väänkael, toko, habe-udelind Selts värvulised Enamasti väikesed. Iseloomulikuks haardjalg- 3 varvast ette ja 1 tahapoole suunatud. Kõikide pojad pesahoidjad. Jagunevad nelja alamseltsi: lainokalised (N
A b a B Ahelduse määramiseks kasutatakse tavaliselt analüüsivat ristamist (AaBb x aabb). Kui saadakse ainult või valdavalt 2 fenotüüpi, millised esinesid vanematel, asuvad need geenid ühes kromosoomis ja nad on aheldunud. Geenide ahelduse olemuse tegi Morgan kindlaks katsetes äädikakärbestega. Ta ristas halle pikatiivalisi (dominantsed homosügootsed) kärbseid mustade lühitiivaliste kärbestega. Esimese põlvkonna järglased olid kõik ühetaolised - hallid ja pikatiivalised (vastavalt Mendeli I seadusele). Esimese põlvkonna hübriidide ristamisel ei saadud nelja erineva fenotüübiga järglasi 9:3:3:1, vaid peamiselt halle pikatiivalisi ja musti lühitiivalisi. Sellise tulemuse põhjal järeldati, et kehavärvust ja tiivapikkust määravad geenid peavad asuma ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu koos ehk aheldunult. Kui ühes kromosoomis asuvad geenid päranduvad 45
Thomas Morgan, kelle uurimisobjektiks olid äädikakärbsed. Äädikakärbse kui uurimisobjekti eelised: 1. vähe kromosoome, 4 paari; 2. Selgelt eristuvad tunnused, 3. Kiire paljunemine (uus põlvkond tuleb mõne nädalaga), suur järglaskond (50 100 järglast); 4. Lihtne pidada; 5. Fenotüübiliselt väga hästi läbi uuritud (inimene, äädikakärbes, laborihiir); 6. Loomakaitsjate huvi ei pälvi. P: hall pikatiivaline x must lühitiivaline; F1: hallid pikatiivlaised x hallid pikatiivalised; F2: 3 hallid pikatiivalised; 1 mustad lühitiivalised. Ehk siis geenid olid ühes kromosoomides ja mendeli seadused ei kehti. Lähtuvalt sellest kujundati kromosoomi teooria. Kuna geenide arv ületab alati kromosoomide arvu siis yhes kromosoomis on palju geene; 2. Ühes kromosoomis asuvad geenid päranudvad enamasti koos ehk aheldunult; 3. Geenide aheldatus pole absouluutne see võib muutuda kromosoomide ristsiirde käigus; 4. Mida lähemal on geenid üksteisele, seda suurema tõenäosusega
annaabi.ee 
