Teose ajaline taust: Ajastu probleemid on antud teost mõjutanud kohe päris kindlasti. Raamat räägib selleaegsest vangla elust, mille eest inimesi kinni pandi ja kuidas neid karistati. Kuidas inimesi saadeti asumisele ja sunnitööle, lisaks olid veel füüsilised karistused nagu piitsaga peskmine ja kepihoobid, mida anti tohutult suurtes kogudes- nii 500 kuni 4000 hoobi haaval. Karistusi saadi kätte veel mitmetes kordade, sest inimene pole võimeline üle 1500 piitsahoobi korraga saama (see käis tugevamate inimeste kohta). Ükski hoop ei jäänud saamata-- halastust praktiliselt ei eksisteerinud. Teose teema, probleemistik: Kõige jubedam tundus inimeste muutumine ükskõikseks, külmaks ja kalgiks. Umbes nagu loomastumine, ainult et loomad tapavad, et süüa, kuid vanglas istus palju inimesi, kes tapsid lõbu pärast. Need inimesed ei valinud oma ohvreid, tapsid külmalt ka väikseid lapsi, tihti ka piinasid oma ohvreid ennem tapmist
ulakuste eest. v Mõningates Euroopa piirkondades võib kingitusi jagada Saint Nicholase kaaslane rüütel Rupprecht. AUSTAALIA v Seal tähistati jõule jumalateenistuse ja kuninga terviseks joomisega esimest korda 1788. aastal. Tol päeval heideti armu vangidele, kes moodustasid suure osa selle riigi rahvastikust. Michael Dennison, kes varastas naela jahu, sai 200 piitsahoobi asemel 150 piitsahoopi. Tänapäeval kombineerivad austraallased erinevate rahvaste jõulutraditsioone, sest jõulude ajal on maakera kuklapoolel suvi. NORRA Seal toob teravatipulise mütsiga jõulupäkapikk, Julienssen, igale lapsele jõululaupäeva õhtul kingituse. Eriline perekingitus avatakse aga alles jõulupäeval, s.o. jõulu esimesel pühal. Jõuluajal riietusid norra lapsed spetsiaalselt selleks puhuks
Hans Tropp. Enne kui Christkind kingituse annab, vehib Hans Tropp lapse nina ees kepiga, hoiatades teda ulakuste eest. Mõningates Euroopa piirkondades võib kingitusi jagada Saint Nicholase kaaslane rüütel Rupprecht. Austraalia Seal tähistati jõule jumalateenistuse ja kuninga terviseks joomisega esimest korda 1788. aastal. Tol päeval heideti armu vangidele, kes moodustasid suure osa selle riigi rahvastikust. Michael Dennison, kes varastas naela jahu, sai 200 piitsahoobi asemel 150 piitsahoopi. Tänapäeval kombineerivad austraallased erinevate rahvaste jõulutraditsioone, sest jõulude ajal on maakera kuklapoolel suvi. Norras Seal toob teravatipulise mütsiga jõulupäkapikk, Julienssen, igale lapsele jõululaupäeva õhtul kingituse. Eriline perekingitus avatakse aga alles jõulupäeval, s.o. jõulu esimesel pühal. Jõuluajal riietusid norra lapsed spetsiaalselt selleks puhuks valmistatud kostüümidesse ning
Keelelt ja stiililt täpne ja viimistletud tragöödia, konflikt areneb gradatsioonis. "Kauka jumal" (1912 "Vanemuises", trükis 1915) - tugineb kaasaja tegelikkusest võetud motiividele, külajuttudes muidu sõbralik-lepitavalt olusid käsitlenud kirjanik vaatleb nüüd külaelu kriitilise realismi positsioonilt, näidates rahakire hukutavat mõju. Tegevus kui ka ideestik keskendub Mogri Märdi monumentaalse tegelaskuju ümber. Saanud noorena mõisniku piitsahoobi näkku, on Märt tõotanud kätte maksta - raha kogudaja kõikvõimsusega vastane üle trumbata. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted perekonnas, teistega, asendab tunded ja südametunnistuse. Ahnuses ,egoismis ja julmuses mõjub ahnitseva rahavõimu koondportreena. Mõisnike julmust ja omavoli kujutab ka tragöödia "Enne kukke ja koitu " (1919) - feodalismivastane idee. Kitzberg rajas ka alused lastedramaturgiale tõlgitud-mugandatud lastenäidenditega "Okasroosike",
kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas ta kätte maksta raha koguda ja selle kõikvõimsusega vastane üle mängida. Tema järgnev elu ongi kulgenud selle sundidee nimel. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tundeid ja südametunnistus. Mogri Märt pole lihtsalt kitsipung, ta näeb selgesti rahas peituvat võimu: Mida rikkam keegi on, seda enam on ta jumal! Kõrvaltegelaste lähim iseloomustus on jäänud pealiskaudseks. Märdi
ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas ta kätte maksta - raha koguda ja selle kõikvõimsusega vastane üle mängida. Tema järgnev elu ongi kulgenud selle sundidee nimel. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tundeid ja südametunnistus. Mogri Märt pole lihtsalt kitsipung, ta näeb selgesti rahas peituvat võimu: Mida rikkam keegi on, seda enam on ta - jumal! Kõrvaltegelaste lähim iseloomustus, on jäänud pealiskaudseks. Märdi varjust
varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas ta kätte maksta - raha koguda ja selle kõikvõimsusega vastane üle mängida. Tema järgnev elu ongi kulgenud selle sundidee nimel. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tundeid ja südametunnistus. Mogri Märt pole lihtsalt kitsipung, ta näeb selgesti rahas peituvat võimu: Mida rikkam keegi on, seda enam on ta - jumal! Kõrvaltegelaste lähim iseloomustus, on jäänud pealiskaudseks
varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt 12 haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas ta kätte maksta - raha koguda ja selle kõikvõimsusega vastane üle mängida. Tema järgnev elu ongi kulgenud selle sundidee nimel. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tundeid ja südametunnistus. Mogri Märt pole lihtsalt kitsipung, ta näeb selgesti rahas peituvat võimu: Mida rikkam keegi on, seda enam on ta - jumal! Kõrvaltegelaste lähim iseloomustus, on jäänud pealiskaudseks
annaabi.ee 
