papinaelad, peened sindlinaelad, vintnaelad, püstoli naelad jne. · Puidukruvid on kumer-, lame või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud. · Eriotstarbelised kruvid : kipsplaadi kruvid (peenemad, suurema peaga ja suurema keermesammuga); puurkruvid on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale augu ette (näiteks, katusepleki kinnitamisel); piidakruvid võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas. · Poldid · Needid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer- või lame peaga · Riisad (klambrid) on mõeldud jämedate puidudetailide ühendamiseks. · Peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse Korrosiooniks nim metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul.
Teise maailmasõja ajal tabas Jaani kirikut pomm, kuid praeguseks on kirik restaureeritud. Enamik suuremaid terrakotakujusid on asendatud koopiatega ning originaalid asuvad Tartu Linnamuuseumis. Jaani kiriku läänefassaadil on suur kaunistusriba kuningate galerii, mille kohal asub roosaken. Seal asuvad ka peaportaal ning külgportaalid (need on gooti kirikutel sageli raiutud omapäraselt kirikuseina sisse ning neil on 5-6 piita perspektiivportaal). Eesti (ja kogu Liivimaa) suurim gooti stiilis kirik on Tartu Toomkirik(praegu on varemetes), mis oli ka peapiiskopi residentskirik. Sellel on kaks läänefassaadi torni. (prantsuse stiilis) Eesti vanim gooti stiilis kirik on Tallinna Toomkirik Toompeal. (13.sajandi algus) pisike. Oleviste ja Niguliste kirikud on 3-löövilised basiilikad. · Oleviste kirik on kõige suurem. Seal pole nii rikkalikult kaunistusi kui teistes kirikutes
7 43. Nõuded siseustele, uste valmistamiseks kasutatavad materjalid Materjal: puitkiudplaat pealistatud 30...40 mm paksuse puitplaadiga, ääristatud 15 mm laiuste puitliistudega. Piit: ristlõige on 47x47 mm, piidavaltsi suurus 12x42 mm, pilude suurus ukse ja piida vahel 2 mm. Uksepiidad on kas lävepakuga või ilma. Seina külge kinnitatakse piit naeltega ja kiiludega. Keskelt ei tohi piita kõvasti kiiluda, muidu läheb see kõveraks. Ukse kõrgus: 210...240 cm. Seinaava laius: 70...90 või 120 cm. Kahe poolega uste laius on 150 ja 190 cm. Elutoa uste laius 90 või 100 cm. Vannitoal ja wc-l 70 ja 80 cm. Niisketes ruumides kasutatakse vineeriga pealistatud uksi, mille kilp on tehtud puitlattidest. 44. Nõuded välisustele, välisuste klaasidele Välisuksed tehakse puidust. Laudkarkass tehakse 5...6 cm paksune, tavaliselt raamkonstruktsioonis.
horisontaalsesse soonde valgub ja sealt kaldsete äravoolusoonte kaudu ära juhitakse. 43. Nõuded siseustele, uste valmistamiseks kasutatavad materjalid Materjal: puitkiudplaat pealistatud 30...40 mm paksuse puitplaadiga, ääristatud 15 mm laiuste puitliistudega. Piit: ristlõige on 47x47 mm, piidavaltsi suurus 12x42 mm, pilude suurus ukse ja piida vahel 2 mm. Uksepiidad on kas lävepakuga või ilma. Seina külge kinnitatakse piit naeltega ja kiiludega. Keskelt ei tohi piita kõvasti kiiluda, muidu läheb see kõveraks. Ukse kõrgus: 210...240 cm. 9 Seinaava laius: 70...90 või 120 cm. Kahe poolega uste laius on 150 ja 190 cm. Elutoa uste laius 90 või 100 cm. Vannitoal ja wc-l 70 ja 80 cm. Niisketes ruumides kasutatakse vineeriga pealistatud uksi, mille kilp on tehtud puitlattidest.
praktikud ei soovita "Makrofleksi", mis paisub väga pika aja jooksul ja põhjustab konstruktsioonide soovimatuid deformatsioone. Suuri (garaazi-, depoo-, lauda- jt) uksi nimetatakse väravateks, mille laius on harilikult 2,2 ... 2,4 m ja kõrgus 1,8 ... 2,4 m. Nad avanevad väljapoole või lae alla ning on soojade ruumide puhul soojustatud. Tihti on väravates inimeste liikumiseks uksed laiusega 0,7 m ja kõrgusega 1,8 ... 2 m. Vanades palkmajades eraldi piita ei kasutatud, piita asendasid sobivate sisselõigetega rõhtne lävepuu ja pealispuu ning vertikaalsed tenderpostid, mis sidusid palkseina üheks tervikuks. Koostas: Meeli Kams 55 Hoone osad EPMÜ Tänapäeval kasutatakse ka palkseintega majas ukseplokke ning tenderpostid tehakse mitte enam palkidest vaid lattidest või plankudest
sindlinaelad,vintnaelad, püstolinaelad jne; · puidukruvid on kumer-, lame- või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita, kroomitud,tsingitud või fosfaaditud; · eriotstarbelised kruvid: kipsplaadi kruvid (peenemad, suurema peaga ja suurema keerme sammuga); puurkruvid on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale augu ette (näiteks katusepleki kinnitamisel); piidakruvid võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas; · poldid; · needid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer- või lamepeaga; · riisad (klambrid) on mõeldud jämedamate puitdetailide ühendamiseks; · peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). 24 25 5 SOOJUSTUS- JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID
papinaelad, peened sindlinaelad, vintnaelad, püstolinaelad jne; · puidukruvid on kumer-, lame- või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud; · eriotstarbelised kruvid: kipsplaadi kruvid (peenemad, suurema peaga ja suurema keerme sammuga); puurkruvid on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale augu ette (näiteks katusepleki kinnitamisel); piidakruvid võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas; · poldid; · needid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer- või lamepeaga; · riisad (klambrid) on mõeldud jämedamate puitdetailide ühendamiseks; peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna
sindlinaelad, vintnaelad, püstolinaelad jne; · puidukruvid on kumer-, lame- või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud; · eriotstarbelised kruvid: kipsplaadi kruvid (peenemad, suurema peaga ja suurema keerme sammuga); puurkruvid on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale augu ette (näiteks katusepleki kinnitamisel); piidakruvid võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas; · poldid; · needid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer- või lamepeaga; · riisad (klambrid) on mõeldud jämedamate puitdetailide ühendamiseks; · peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). 14. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse-
võivad olla kumer- või lamepeaga; riisad ehk klambrid – on mõeldud jämedate puitdetailide ühendamiseks; peentooted – ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne. eriotstarbelised kruvid: Need on: - kipsplaadi kruvid, mis on peenemad, suurema peaga ja suurema keermesammuga; - puurkruvid, mis on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale augu ette; kasutatakse katusepleki kinnitamisel; - piidakruvid – need võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas. Joonis 4.7.3. Metallidest peenmaterjale: a – võtmepeaga kruvi, b – lamepeaga kruvi, c - kumerpeaga kruvi, d – riisk, 53 e - kumerpeaga neet, f - lamepeaga neet, g – polt.
Kõigepealt aga lasen teil järgemööda lugeda tähestiku marmortähti, suure raamatu graniidist lehekülgi. Me läheme siis piiskop Guillaume'! ja Saint-Jean le Rond'i Protaali juurest Sainte-Chapelle'ini, siis Nicolas Flameli majani Marivault' tänavas ja 9 4 tema hauani Süüta Laste kalmistul ja lõpuks ta kahe haigla juurde Montmorency tänavas. Ma õpetan teid lugema hieroglüüfe, millega on s Eksid, sõber Claude (lad k ) 2 Tuvi (kreeka k.). 165 kaetud neli tugevat raudset piita Saint-Gervais' ja Ferronnerie tänava hospitali väraval. Veel katsume koos veerida Saint-Côme'i, Sainte-Geneviève-des-Ardents'i, Saint-Martini, Saint-Jacques-de-la-Boucherie fassaade ...» Kuigi Tourangeau jälgis dom Claude'i arusaaja pilguga, ei mõistnud ta juba hea hulk aega teda enam sugugi. Lõpuks katkestas ta teda: «Tont võtku, kus need raamatud teil siis on?» «Siin on üks neist,» ütles ülemdiakon.
annaabi.ee 
