ÜLESANNE 7 1 Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. 2. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. 3. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 29. M45×2-5H/4h P =2 H = 0,866P = 0,866×2 = 1,732 h = 0,541P = 0,541× 2 = 1,082 H/4 = 0,433; H/8 = 0,217 D2 = d2 = d 2 + 0,701 = 45 2 + 0,701 = 43,701 D1 = d 3 + 0,835 = 45 3 + 0,835 = 42,835 d3 = d 3 + 0,546 = 45 3 + 0,546 = 42,546 d3 min = d3 2(0,1P) = 42,546 2(0,1×2) = 42,146 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 45 + 0,217 = 45,217 Tolerantsid sisekeermele M45×2 5H TD2 = 0,180 ; ½ TD2 = 0,090
MEETERKEERME PROFIIL JA TOLERANTSID 7.1 Lähteülesanne: Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 7.2 Lähtevariant: M24×1,5−5H/4g 7.3 Lahenduskäik: Tähistuse lahti mõtestamine: P – keerme samm d – keerme nimimõõde α- keerme profiili nurk, meeterkeermel on α= 60° H – profiili teoreetiline kõrgus h – profiili töökõrgus P =1,5 H = 0,866P = 0,866×1,5 = 1,299 h = 0,541P = 0,541× 1,5 = 0,812 H/4 = 0,325; H/8 = 0,162 D2 = d2 =d – 2 + 0,701 = 24 – 1 + 0,026 = 23,026
1. koormusolukorrast (nii põik- kui ka pikijõududest); 2. koondatud koormuste asukohast tugede suhtes; 3. survetsooni betooni tugevusest; 4. pikitõmbearmatuuri kogusest (nn tüübliefekt); 5. betooni agregaatosade omavahelisest haakuvusest paindepragudes. 6. ristlõike kõrgusest; 7. ristlõike absoluutmõõtmetest. Põikarmatuuriga raudbetoonelemendi põikjõukindlus sõltub lisaks: põikarmatuuri kogusest, paigutusest ja kujust. 47. Põikjõukontrolli tingimused, põikjõukandevõime piirsuurused (p 6.3.1). Arvutuslikku põikarmatuuri ei vaja lõiked, kus on rahuldatud tugevustingimus V Ed VRd,c -elemendi arvutuslik kandevõime. Vastasel juhul vaja põikarmatuuri V Ed VRd,s-armatuuriga vastuvõtav jõud. Kogu elemendis VEd VRd,max-suurim kandevõime Kui arvutuse järgi põikarmatuur ei ole vajalik, siis tuleks ette näha minimaalne põikarmatuur 48. Arvutusliku põikarmatuurita elemendi tugevuskontrolli tingimused (p 6.3.2). ( )
Seda tehakse kliimakambriga. Kliimakamber koosneb kahest osast: sise- ja väliskliima kambrist. Teiseks uurimise seadmeks on õhulekete mõõteseade. Samuti püstitakse testhooneid, kus uuritakse erinevaid piirete lahendusi, kütte- ja ventilatsiooni seadmeid jms. Uuringud välitingimustes – Termopildid, proovikehade võtmine hallituse ja liigniiskuse tuvastamiseks, õhulekete mõõtmine. 4. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kriteeriumid ja piirsuurused Lahenduse heakskiitmine sõltub oluliselt tarindi toimivusele esitatavatest kriteeriumitest: kande- ja kasutuspiirseisundi tagamine; kondenseerumise ja mikroobse kasvu (hallitus, bakterid) vältimine; materjalide biolagunemise (mädanik, mardikad) vältimine; metallide korrosiooni vältimine; materjalide kahjulike emissioonide ja lõhnade vältimine; värvimuutus; pragunemine; liimide ja värvide nakke kadumine; betooni karboniseerumise vältimine; energiakulu vähendamine; tõmbuse vältimine
n õhuvahetuskordsus, 1/h V ruumi kubatuur, m3 t aeg, h Standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel hoonete projekteerimisel Eestis või Eestis olevate uute ja olemasolevate hoonete soojusliku kvaliteedi hindamisel kasutatakse tabelis NA.4 esitatud temperatuuriindeksi piirsuurusi. Suurema niiskuskoormusega ruumidel (niiskusklassid 4 ja 5) tuleb aktsepteeritav temperatuuriindeks määrata eraldi, aga see ei või olla alla 0,8. Temperatuuriindeksite piirsuurused Eesti hoonete projekteerimise ja soojusliku kvaliteedi hindamisel. Niiskusklass Temperatuuriindeksi piirsuurus fRsi,min Uued hooned ja Enne 2000 aastat ehitatud või rekonstrueeritud rekonstrueeritud hooned hooned olemasoleva olukorra hindamiseks
arvutuslik kiivekandevõime. Talal, mille surutud vöö on külgsuunas piisavalt toetatud, kiiveoht puudub. (ruutristlõikega ja ümartorudel sealhulgas ka keevitatud ümartorudel ja ruudukujulise ristlõikega kastprofiilidel). Kiivekandevõime arvutamisel on oluline osa kiivet arvestaval kandevõime vähendusteguril ja vastupanimomendil, mis sõtlub ristlõikeklassist. 5. Horisontaalsiirde piirsuurust piirsuurused on esitatud rahvuslikus eripäras, projektides tuleks määratleda piirsuurused kokkuleppel tellijaga. Summaarne läbipaine, juhul, kui see on kahjulik, ei tohiks ületada piirläbipainet nt: vahelaed ja käidavad katused, kus muutuvkoormusest põhjustatud läbipainde piirsuurus on sille/250. Läbipaine tuleks määrata alati pikitelja ristisuunas. Ristlõige tuleb valida vastupanumomendi järgi! Arvestada ka elemendi kaalu (valida
soojuspidavus ja kehaline aktiivsus) mõju ning seda võib otseselt kasutada soojusliku mugavuse kriteeriumina. Kombineerides sisekliima projekteerimiskriteeriumi (CR 1752, 1998) ja hoonete energia- tõhususe projekteerimise lähteparameetrite standardi (EVS-EN 15251:2007, asendab endist sisekliima standardit EVS 839:2003) piirsuurusi, võib hoonetes, kus ei ole mehaanilist jahutust, on võimalik avada aknaid ja valida riietatust, erinevate sisekliimaklasside temperatuuride piirsuurused esitada Joonis 3.2 kujul. Käesolevas uuringus on ruumitemperatuuri hindamisel kasutatud madalaima sisekliima klassi (III) piirsuurusi: talvel +19…25 C. Tabel 3.2 Sisekliima klasside kirjeldus (EVS-EN-15251) Sisekliima Selgitus Prognoositud Soojusliku soojusliku soojusliku mugavustunde
kus wmax - konstruktsiooni lõplik läbipaine, arvestades eeltõusu, wc - koormamata konstruktsioonielemendi eeltõus, w1 - alaliskoormusest põhjustatud läbipainde algosa, w2 - läbipainde juurdekasv alaliskoormuse pikaajalisest mõjust, w3 - muutuvkoormustest põhjustatud läbipaine, Summaarsest koormusest tingitud lõpliku läbipainde (joonisel wmax) ja muutuvast koormusest tingitud läbipainde (joonisel w3) piirsuurused, kui läbipaine on kahjulik Konstruktsioonielement Piirläbipaine wmax w3 Vahelaed, mis kannavad poste (v.a kui arvutustes on paigutustega L/400 1) L/500 1) arvestatud) Vahelaed, millele toetuvad painet halvasti taluvad põrandad, L/250 1) L/350 1) vaheseinad jne
4) järgi ei ole vajalik lõigetes, mis asuvad toele lähemal kui toe siseservast lähtuva 45 -se kaldjoone ja elastse elemendi pikitelje lõikumiskoht. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 89 6.2.3 Arvutuslikku põikarmatuuri vajavad elemendid 6.2.3.1 Põikjõukandevõime kontrollimine Põikarmatuuriga elementide põikjõukandevõime avaldiste tuletamisel lähtutakse sõrestikskee- mist (joonis 6.7). Survevarraste kaldenurga piirsuurused ribis on määratud tingimusega 1 cot 2,5. (6.7) A B A - survevöö B - survevarras C - tõmbevöö D - põikarmatuur Joonis 6.8 - Varrasskeem ja põikjõuarvutuses kasutatavad tähised on nurk põikarmatuuri ja põikjõuga ristioleva tala telje vahel (positiivne suund on näi- datud joonisel 6.8);
temperatuuri ära mõõta või välja arvutada ning seejärel saab temperatuuriindeksi abil hinnata külmasilla kriitilisust. 91 Temperatuuriindeksi piirarvu kriitilisuse määravad eelkõige: piirdetarindi toimivuse kriteerium; ehitise kasutustingimused; väliskliima; sisekliima; niiskuskoormused; kasutatavad ehitusmaterjalid. Eesti jaoks on temperatuuriindeksi piirsuurused välja arvutatud lähtuvalt niiskuskoormusest ning hallituse kasvu ja veeauru kondenseerumise vältimise kriteeriumitest (vt. Tabel 3.1). Valdavalt tuleb kasutada hallituse tekke vältimise kriteeriumit. Kui näiteks akendel aktsepteeritakse lühiajaliselt veeauru kondenseerumist, võib seal kasutada ka kondenseerumise vältimise kriteeriumit. Kui ruumides on niiskuskoormus suurem (puudulik ventilatsioon, suur niiskustootlus), peavad hoonepiirded ja nende liitekohad olema paremini soojustatud.
annaabi.ee 
