Järvamaa Kutseharidus Keskus PAIDE Referaat Maksim Uzdanov TE 12 Paide 2009 Maavarad Maavarade leiukohad ehk maardlad jaotatakse oma tähtsuselt üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlateks. Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja on kinnitanud keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Automaatselt kuuluvad sinna piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres asuvad maardlad. Paide vallas kuulub üleriigilise tähtsusega turbamaardlate nimekirja Epu-Kakerdi turbamaardla. Maavaradest kaevandatakse Paide vallas turvast (Prääma rabas), kruusa (Karude karjääris) ja lubjakivi (Eivere karjääris). Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust
Tavaliselt võetakse rõhtrakenduskoefitsiendi väärtuseks 0.4 0.6, sõltuvalt kalaliigist ja veekogu hüdrodünnamikast. 42 Kala kehakuju on võimalik modelleerida arvutis 43 Kalapüügieeskiri §14. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes (1) Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, Narva jões ja veehoidlas, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, Suures Emajões ja Võrtsjärves peavad seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga. (11) Erandina lõikes 1 sätestatust peavad Narva jões hüdroelektrijaama tammist suudmeni
Kiiritusinimese mõjutamine ioniseeriva kiirgusega, kusjuures kiirituse toimet mõõdetakse doosi suurusega Looduslik radioaktiivne gaas – radoon Seadused ja mõisted kordamiseks: Maapõueseadus - sätestab maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise korra ning põhimõtted eesmärgiga tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutamine. Kaevandamisseadus Jäätmeseadus Maaparandusseadus Metsaseadus Jahiseadus Kalapüügiseadus Maapõu - maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis inimtegevuseks kättesaadav maakoore osa Maavara - looduslik kivim, setend, vedelik või gaas Maavaravaru - kivimit, setendit, vedelikku või gaasi, mis on keskkonnaregistris arvele võetud Maavaravaru kategooriad tarbevaruks(võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks), reservvaruks(andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks) ja prognoosvaruks(innata maardla
nõudmine igal konkreetsel juhul on otsustaja pädevuses. - Ei tohi olla majanduslikult 1) kirjeldab kavandatava tegevuse eesmärki ja vajadust; Terminit kasutatakse inimtegevusega kaasnevate Merel, piiriveekogudes ja piiriületava mõjuga tegevuste (maksumuselt) ebareaalsed 2) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete riskide hindamisel looduskeskkonnale ja inimese korral on otsustajaks Keskkonnaministeerium, lokaalse
hilisema muutmise käigus strateegiline keskkonnamõju hindamine. (3) Keskkonnamõju hinnatakse täiendavalt, kui: 1) soovitakse muuta keskkonnamemorandumis kirjeldatud tegevust; 2) on ilmnenud uued asjaolud, mida ei oldud arvesse võetud; 3) see on seaduses sätestatud muudel juhtudel nõutud. KMH on vajalik, kui kavandatava tegevusega kaasneb oluline mõju keskkonnale (s.h. elanikkonnale). KMH nõudmine igal konkreetsel juhul on otsustaja pädevuses. Merel, piiriveekogudes ja piiriületava mõjuga tegevuste korral on otsustajaks Keskkonnaministeerium, lokaalse mõjuga tegevuste korral aga ka kohalikud omavalitsused jt. selleks volitatud institutsioonid. Näiteks Maanteeamet. 5. Keskkonnamõju hindamise põhimõisted ja terminid KMH: kavandatava tegevuse (projekt, programm, strateegiline arengukava, planeering jne.) poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ja igakülgne hindamine leidmaks
KIKi poolt rahastatavad programmid on: · veekaitse programm · jäätmekäitluse programm · välisõhukaitse programm · looduskaitse programm · metsanduse programm · kalanduse programm · tehnika programm · keskkonnateadlikkuse programm · maapõue programm · jahinduse programm · maakondlik programm KIKi rahalised allikad. Tasu/Maksu liik Riigieelarve [%] s.h KIKi [%] Saastetasu 100 100 Pakendiaktsiis 100 50 Piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu 100 100 üÜeriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 30 100 Piiriveekogude vee erikasutuse tasu 100 100 Mittepiiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu 50 100 Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 100 100 Kalapüügiõiguse tasu 100 100 Riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu 26 15
programm, looduskaitse programm, metsanduse programm, kalanduse programm, keskkonnateadlikkuse programm, maakondlik programm rahastusallikad: o Eesti Vabariigi keskkonnatasud o Euroopa Liidu struktuurifondid o osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile o Eesti CO2 kvoodimüük rahalised allikad (5 näidet): o saastetasu o pakendiaktsiis o piiriveekogudes ja majandusvööndid asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu o üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu o piiriveekogude vee erikasutuse tasu o mitte-piiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu o jahipiirkonna kasutusõiguse tasu o kalapüügiõiguse tasu o riigimetsast uuendusraieks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu
välisabi projektide maht kasvanud samasse suurusjärku. Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnaprogramm jaguneb • veemajanduse programm; • jäätmekäitluse programm; • keskkonnakorralduse programm; • looduskaitse programm; • metsanduse programm; • kalanduse programm; • keskkonnateadlikkuse programm; • maakondlik programm. Keskkonnakasutusest laekuvast rahast kantakse riigieelarvesse: 1) saastetasu; 2) pakendiaktsiis; 3) piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu; 4) 30 protsenti üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasust; 5) piiriveekogude vee erikasutuse tasu; 6) 50 protsenti käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetamata veekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasust; 7 ) uluki küttimisõiguse hind; 8) kalapüügiõiguse tasu; 9) 26 protsenti riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasust;
KIKi poolt rahastatavad programmid on: veekaitse programm jäätmekäitluse programm välisõhukaitse programm looduskaitse programm metsanduse programm kalanduse programm tehnika programm keskkonnateadlikkuse programm maapõue programm jahinduse programm maakondlik programm KIKi rahalised allikad. Tasu/Maksu liik Riigieelarve [%] s.h KIKi [%] Saastetasu 100 100 Pakendiaktsiis 100 50 Piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu 100 100 Üeriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 30 100 Piiriveekogude vee erikasutuse tasu 100 100 Mitte–piiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu 50 100 Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 100 100 Kalapüügiõiguse tasu 100 100 Riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu 26 15
annaabi.ee 
