Ehitusfüüsika 1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad.
Ühelt poolt, välispiirde liigse läbipuhutavusega satub liigselt külma õhku ruumidesse ning ruumid jahenevad ülemäära. Kuid teiselt poolt, mõõdukas inflitratsioon aktiviseerib ruumides õhuvahetust ja on seega kasulik. Õhu infiltratsioon toimub poorsete seinamaterjalide puhul läbi lahtiste pooride, läbi tellismüüritise ebatihedate vuukide, läbi ebatihedate akende, uste ja paneeliliiduste jne. Projekteeriva mitmekihilise piirdekonstruktsiooni läbipuhutavustakistus piirde õhutihedus arvutatakse valemiga: R p = R p1 + R p 2 + ... + R pn , kus R p1 ; R p 2 ; R pn - on üksikute kihtide õhutihedus. 104. Millistel põhimõtettel toimub välispiirete projekteerimine? Piirdekonstruktsioonide projekteerimisel ei tule silmas pidada ainult selle soojatehnilist külge, niiskusreziimi ja õhupidavust, vaid tingimata ka majanduslikkust. Ökonoomse
konstruktsiooni püsivuse arvutustes, et määrata konstr. reaalne kaal. Poorsus ja tihedus mõjutavad ehitusmaterjalide omadustele. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid. Poorsusest sõltuvad vastupidavus, soojusjuhtivus, külmakindlus ja teised omadused. Materjali tiheduses sõltuvad kõik tema tehnilised omadused, nt tugevus, soojusjuhtivus. Näiteks, andmed kasutatakse köetavate majade piirdekonstruktsiooni paksuse määramisel, ehituskonstruktsioonide suuruse määramisel, transpordi seadmestiku määramisel jne 3. Iseloomustage soojusisolatsioonmaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest Soojusisolatsioon suureneb tiheduse kasvuga. 4. Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest. Mida väiksema tihedusega on materjal, seda poorsem ta on, isoleerib soojust paremini. 7. Kasutatud kirjandus 1. Stroitelnqe materialq. http://www.tpribor
Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Materjalide soojaerijuhtivus antakse üldjuhul +20 0C juures. Materjalide soojajuhtivus võib üksteisest erineda mitme suurusjärgu võrra. Näiteks: Mineraalvillad- 0,03…0,06; puit- ca 0,18; tellis- 0,90…1,00 (W/mK). Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni-materjalideks ja neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonides vajaliku soojapidavuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni puhul kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet- soojapidavus. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg) ja ta näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1 0C võrra. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb
Kui võimalik, siis lae- ja põrandaplaadid vaheseinte kohalt läbi lõigata. Kaudsel teel levivat õhumüra raske takistada, seetõttu projekteeritakse maja 10 % mürapidavamaks. Paneelid paigaldada kummiriba peal. Ujuv põrand 14. Sammumüra levik läbi vahelae ja selle leviku takistamise võimalused Müra ülekandmine toimub: a) läbi lahtiste pooride, avade ja ebatiheduste b) piirdekonstruktsiooni kaasavõnkumisega c) antud piirdekonstruktsiooniga seotud teiste konstruktsioonide kaudu Kasutada ripplage. Tehakse harilikult pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne ja kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil Kasu oleks ka sellest, kui ülemise korruse põrandale panna vaip või elastsel alusel rullmaterjal. Lisaks on olemas veel ka
Helineeldumisteguri väärtused sõltuvad helisagedusest ning on 0 (täielik peegeldus) ja 1 (täielik neeldumine) vahel. 6. Kuidas liigitatakse müra? ·õhumüra, mis levib peamiselt õhu kaudu; ·materiaalne müra, mis levib konstruktsioonides ja materjalides; ·löögimüra, mis tekib ja levib löögi mõjul konstruktsioonides ning kandub edasi õhule. 7. Kuidas toimub müra ülekandmine seina (vahelae) kaudu? · läbi lahtiste pooride, avade ja ebatiheduste· piirdekonstruktsiooni kaasavõnkumisega· antud piirdekonstruktsiooniga seotud teiste konstruktsioonide kaudu . 8. Millist helisagedust nimetatakse kriitiliseks sageduseks? Helisagedust, mille puhul langevad kokku paindelaine levimiskiirus materjalis ja helikiirus õhus, nimetatakse kriitiliseks sageduseks. 9. Kuidas jaotatakse ehitusmaterjale akustika seisukohast? Ehitusmaterjalid võib akustika seisukohalt liigitada heli isoleerivateks ja heli neelavateks (absorbeerivateks)
dekoratiivsed laminaatklaasid. [3] 1.1.3 Heli-isolatsioon Ehitiste heliisolatsiooninõuded koos terminite ja määratlustega on ära toodud standardis EVS 842:2003. Heliisolatsiooni hindamist ja mõõtmist hoonetes ja hooneosadel käsitlevad standardid EVS- EN ISO 717-1 ja EVS-EN ISO 140. Rääkides õhumüra isolatsioonist, on oluline vahet teha suurustel RW' ja RW. Vastavalt standardile EVS 842:2003 iseloomustab suurus RW' heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide. Suurus RW , mis määratakse laboratooriumis teostatud mõõtmiste põhjal, ei arvesta aga heli kaudset ülekannet. Spektri lähendustegur C (C-korrektsioon) on suurus detsibellides, mis liidetakse heliisolatsiooniindeksitele müraallika spektri omaduste arvestamiseks. Tabelist selgub, et mida paksem (suurema massiga) on klaas, seda paremad helisummutavad omadused tal on. Lamineeritud klaasi helisummutavad omadused
Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni-materjalideks ja neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonides vajaliku soojapidavuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni puhul kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet- soojapidavus. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg) ja ta näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 10C võrra. 2
(nende nõuetele vastavuse tagamiseks) Uusehitiste soojustamisel on oluline süsteeminõuete täitmine, vähem tähelepanu tuleb pöörata tolerantside tagamise töödele kuna need on tagatud juba eelnevate tööde korrektse teostamisega. Uusehitise korral saab kasutada tüüplahendusi, mida ei saa teha rekonstrueerimise puhul. Rekonstrueerimisel võib muutuda hoone tuleklass. Rekonstrueerimise ja remondi erinevus tuleb selgelt teadvustada, kas muudetakse piirdekonstruktsiooni ja arhitektuurset välimust või muudetakse töödega seoses ka tehnosüsteeme. Eriküsimused rekonstrueerimisel võrreldes uusehitisega on prognoosimatum ehitusfüüsika olukord, mis toob kaasa sageli vale 116 dimensioneeringut, niiskus, hallitus ja kondensiprobleeme. 58 ... MÕNED KASULIKUD LINGID http://www.kredex.ee/public/ttu.pdf Telliskorterelamute tehnilise seisukorra uuring http://www.kredex
Samas peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne materjal. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust rohkem piki kiudu. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Põhjuseks on see, et vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni- materjalideks. Neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonidel vajaliku soojuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni korral kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet – soojapidavust. Soojamahtuvus. See on materjali omadus salvestada soojenemisel endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab materjal soojuse ümbritsevasse keskkonda tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/ºC kg või kJ/K kg). See näitab soojusenergia kogust mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1 ºC võrra. 14
annaabi.ee 
