täi.sõna on mit. om. mägede tipud mäetipud loomade söötmine loomasööt poiste pead poisipea 4. omastavaline täi.sõna on sihitislik (avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus (vangide valvur) vangivalvur (pliiatsite karp) pliiatsikarp ... sõltumine põhisõnast 1. põhisõna väljendab hulka, kogust hapupiima liiter piimaliiter linnarahva hulk rahvahulk keeduvorsti viil vorstiviil 2.põhisõna on lahutatav............ Hiiu saar Pärnu laht Balti meri vastu ruttama (ruttan vastu) peal olema (oli peal) .......... või ei ole. Hiiumaa Pärnumaa Läänemeri vastunäidustama (vastunäidustan) 3. oluline on põhisõna liik määrsõna + tegusõna .....+ nimisõna kõrvale panema kõrvalepanija kõrvale panema kõrvalepanemine ... sõltumine kaastekstist lahku : iga majandi juht (majandi)
NS, kui see mõiste sõiduauto, märtsikuu märgib liiki või laadi sihitisliku täiendiga konkreetse üksikjuhtumi rukkilõikus, kartulipanek, vennaarmastus, omaette tähendusega korral omastav NS-st matsavaht, kinga parandamine, vaiba ühendid lahku puhastamine, kirja saatja hulka ja kogu väljendavad kui täiendosa on liitsõna liivahunnik, suhkrutükk, piimaliiter, ühendid singiviil, mereliiva hunnik, peegliklaasi kild mitmusliku sisuga tikutoos, riidekapp, hambaarst, ainsuse omastav männimets, marjakorjamine kolm või enamgi sõnatüve liiga pikki kokkukirjutisi aedviljakonserv, jalgpallikohtunik, võib liigendada kartulivõtumasin, allmaaraudteejaam,
Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Kokku-lahku kirjutamine sõltub verbist Põhisõna näitab liitsõnas põhitähendust. 1) Põhisõna näitab hulka või kogust Nt: hapupiima liiter piimaliiter 2) Põhisõna on täiendsõnast lahutatav või mitte. (-maa, -maakond) Nt: Harjumaa, Harju maakond 3) Liit- ja ühendtegusõna · Liittegusõna: abielluma · Ühendtegusõna: üle hindama Kokku-lahku kirjutamine sõltub kaastekstist Täiendsõna või täpsustus käib järgneva sõna kohta. Nt: iga majandi juht (majandi juht) , iga majandijuht (juht ise) Kokku-lahku kirjutamine sõltub traditsioonist 1)Arvude kirjutamine sõnadena.
karjakasvatus raamatukapp tuletõrjuja männimets kartulipanek marjakorjamine raamatupidamine kartulipanek konkreetse üksikjuhtumi korral hulka või kogu väljendavad kirjutatakse lahku ühendid vaiba puhastamine suhkrutükk, vorstiviil kinga parandamine piimaliiter, veetilk, klaasikild põranda värvimine leivaviil, saiapäts, singiviil selle kirja saatja rahvahulk, liivahunnik TÄIENDSÕNA ON MITMUSE OMASTAVAS LAHKU rohkem kui 2 silpi mä-ge-de tipud õpetajate tuba loomade söötmine kellade helin sisehaiguste arst vigade parandus kirjatarvete kauplus sademete hulk muusikariistade kauplus uudiste agentuur
6.Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid(täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud) kirj. Kokku. Nt: vennaarmastus(armastatakse venda); venna armastus(vend armastab), rukkilõikus(lõigatakse rukist), rõõmuavaldus(avaldatakse rõõmu). 7.Hulka ja kogu väljendavad ühendid = kokku. Kui täiendosa on liitsõna, kirjutatakse lahku. Nt: veetilk, piimaliiter, klaasikild, singiviil, rahvahulk. Nt: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild. Omadussõna; Arvsõna; Asesõna; Muutumatu sõna + Nimisõna 1.Väiketäheline eesnimeline täiend + järgnev nim. = kokku. Nt: jaaniuss, pärtlipäev, aadamaõun, eevaülikond, kadripäev. 2.Omadus-, arv- ja asesõna kirj. + järgnev nim. = kokku, KUI väljendab kindlat omaette mõistet.
nt. Vennaaarmastus ( armastatakse venda), rõõmuavaldus (avaldatakse rõõmu), rukkilõikus ( lõigatakse rukist), kartulipanek, rehepeks, kalapüük. NB! Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast nimisõnast lahku. nt. Vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja. b) Hulka ja kogu väljendavad ühendid. nt. Liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, veetilk, räimekilo, piimaliiter. c) Mitmusliku sisuga ainsuse omastav. nt. Tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoomer, hambaarst. d) Kolm või enamgi tüve. nt. Aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, töövõtuleping. Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. nt. Isa saapad, õpiku autor, ukse kääksumine, tuule undamine. NB
Ka liitsõnade koosseisus: ühetoaline korter, nullpunkt, neljatärnihotell, kolmepunktivise. Matemaatilistes ja statistilistes tekstides kirjutatakse kõik arvud numbritega. Alati ei ole arvu suurus ainumäärav: Mari on töötanud 6 aastat algkoolis ja 19 aastat keskkoolis – kokku 25 aastat. Mõõtühikulühendite või –tähistega koos kirjutatakse arvud numbritega: Toa pikkus on 4 m, laius 3 m ja kõrgus 5 m. Piimaliiter maksis 3 kr 10 s. Protsendi- ja paragrahvimärki kasutatakse koos numbriga: 9% (mitte üheksa %) protsendimäär (mitte %-määr) käesolevas paragrahvis (mitte selles §-s) § 5, §-d 6-9, §-des 16 ja 18 harvem 61. § Arvud 100, 1000, 1 000 000 sõnadega, kui ei rõhutata täpset arvu: Miitingule kogunes umbes sada inimest. Piltlikes väljendites: Olen sind sada aastat oodanud. Vii talle tuhat tervist.
Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast nimisõnast lahku, nt vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja, parketi lihvija, vrd liigimõistelised tegevusalad või ametid vaibapuhastus, kingaparandus, põrandavärvimine, kirjasaatja, parketilihvija; hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, rahvahulk, klaasikild, singiviil. Kui täiendosa on liitsõna, siis kirjutatakse ta lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil; mitmusliku sisuga ainsuse omastav, nt tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek, marjakorjamine, männimets, hambaarst; kolm või enamgi tüve, nt aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik,
mereliiva tähendusega ühendid (täiendosa hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud) Nt kartulipanek, rehepeks, karjakasvatus, kalapüük, tuletõrjuja, buldooserijuht, hulka ja kogu väljendavad ühendid Täiendsõnal on täiend Nt. meie pere nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, liikmed, suure kassi pojad vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, mitmusliku sisuga ainsuse omastav nt tikutoos, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, marjakorjamine, hambaarst kolm või enamgi tüve nt aedviljakonserv, aruandeaasta, käterätikuriie, laevaremonditehas, kauglaskesuurtükk, kingsepatöökoda, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus. kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis Nt. lasteaed, meestesärk, noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus,
vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja, parketi lihvija, vrd 26 liigimõistelised tegevusalad või ametid vaibapuhastus, kingaparandus, põrandavärvimine, kirjasaatja, parketilihvija; 2. hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, rahvahulk, klaasikild, singiviil. Kui täiendosa on liitsõna, siis kirjutatakse ta lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil; 3. mitmusliku sisuga ainsuse omastav, nt tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek, marjakorjamine, männimets, hambaarst; 4. kolm või enamgi tüve, nt aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik,
Olgu siinkohal toodud ka üks näide tarbijahinna indeksi arvutamise ja sellest inflatsioonimäära tuletamise kohta. Näiteks kui oletada, et tarbija ostukorv koosneb järgmistest kaupadest: Leib 1 kg Sai 1 kg Piim 1 l Kinopilet 2 tk Bensiin 20 l Et leida ostukorvi maksumust, on vaja teada nende hüviste hindu. Oletame, et aastal X maksis leiva kg 15 kr, saia kg 10 kr, piimaliiter 8 kr, kinopilet 100 kr ja bensiiniliiter 12 kr. Tarbija ostukorvi maksumuseks on ostukorvis olevate hüviste kogumaksumus. Selleks sooritatakse järgmine tehe: 1 x 15 + 1 x 10 + 1 x 8 + 2 x 100 + 20 x 12 = 473 kr. THI leitakse, kui jagatakse jooksva periood tarbija ostukorvi maksumus (TOKjooksevperiood) baasaasta ostukorvi maksumusega (TOKbaasperiood) ning korrutatakse 100-ga. Valemi võib anda järgmisel kujul: