töötlemata pärimuslikku rahvamuusikat RAHVAPILLIORKESTER KUULA SIIN Eesti rahvapillorkestrid: Leegajus… ◦Leegajus oli aastatel 1971– 1995 tegutsenud eesti rahvamuusikaansambel. ◦Enamiku tegutsemisaja jooksul (1972–1992) oli neil umbes 20 liiget. KUULA SIIN ◦Ansambli kunstilised juhid on olnud Igor Tõnurist, Kristin Kuutma. Eesti rahvapillorkestrid: Piibar... ◦ Piibar on aastal 1971 asutatud rahvamuusikaansambel, mis tegutseb Tallinna Huvikeskuse Kullo juures. Aastatel 1971–1983 kandis ansambel nime Etnograafilise Rahvakunsti Ansambel. ◦ Ansambli kunstiline juht on Toivo Luhats. ◦ Ansambli repertuaari moodustab algupärane rahvamuusika. Eesti rahvapillorkestrid: Linnutaja... ◦ Linnutaja on eesti rahvamuusikaansambel, mis asutati 1978. aastal C. R. Jakobsoni Talumuuseumi juurde.
suures osas Vabadussõjas osalenud meestest, kes pärast sõda oma pooleli jäänud õpinguid jätkates tahtsid rahvuslikus ülesehitustöös jõudumööda kaasa lüüa. Niisuguste üliõpilaste eestvedamisel hakkas 1920.a. sügissemestril 12-liikmeline sõpruskond endale organiseerumisvormi otsima. Korporatsioon Tehnola asutajaliikmed Asutajaliikmetena kirjutasid põhikirjale alla August Laupa, Paul Piller, Heinrich Leevald, Oskar Piibar, Richard Jaanus, Valler Leevand, August Lond, Eduard Pruuler, Villem Tõnisson, Oskar Lubi, Anton Trumm ja Johannes Kuresson. Korporatsioon Tehnola tegevuse eesmärgid Luua ühise korralduse alusel vennalik ühendus oma liikmete vahel; arendada oma liikmeid vaimselt, füüsiliselt ja kasvatuslikult, kujundada neis akadeemilisi kombeid, distsipliini ja suhtlemisoskust; aidata kaasa Eesti rahvuskultuuri, majanduse ja tehnika arendamisele;
Tallinna Tööstushariduskeskus Westwood Vivienne Referaat Õpilane : Karin Kallastu Juhendaja : Maret Piibar Tallinn 2009 Sisukord Westwood Vivienne elulugu ......................................................................3 Kunstiteoste kogud ja kunstiline mõju .......................................................4 Tunnustus ja autasud ..................................................................................5 2 Westwood Vivenne elulugu
Viisk läks Tartust Viljandi kasutatud on lõppriimi. Kaasas põis ja õlekõrs Õlekõrs kui sääseõrs Ei saa üle Emajõest - Hüva nõu nüüd kallis tõest! 9.Märgista teise värviga eelmise ülesande regivärsilises rahvalaulus ALGRIIM. 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: Kandled: väikekannel (5-6-keelne); viisikannel(simbel); hiiu e.vormsi kannel, põispill, moldpill, viiul *Puhkpillid: Pajupill, savipiilu, roopill, putkepill, torupill, karjapasun(piibar), sokusarv *löökpillid: Trumm, kammipill, põsepill 10.Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Löökpille, kuna keel- ja puhkpillidega saab rohkem erinevaid helisi luua/kasutada. 11.Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kontratantsud – tantsitakse vastastikku viirgudes; Labajalavalss-eestipärane variant viini valsist; "Kaerajaan- on tants, kus tantsijad või paarid asetuvad vastamisi ning nende tegevus tantsust osavõtjate
Siis tekkis mul eneses küsimus, kas tunde viiakse läbi selleks, et õpetaja saaks oma tööle -tehtud- taha kirjutada, või peaks arvestama siiski laste vanuse ja püsivusega. Individuaalsusest rääkimata. 7 Kasutatud kirjandus Meister, I. (1994 ). Avastagem laps.Tallinn: Valgus Lindenberg, C., Loik, H. tõlkija (1993 ) Waldorfkoolid: hirmuta õppida, eneseteadlikult tegutseda. Tallinn: Pakett Gustavson, M., Piibar, A. toimet. ( 2004 ) Laste aeg-laste aed. Tallinna Raamatutrükikoda Käis, J. ( 1996 ) Kooli-raamat. Tallinn: Greif Valgepea, M. Sügis, M.www.waldorfkool.info/Failid/ettekanne-waldorfkoolide-hetkeseisust- kodulehele.pdf ( 26.01.2011) 8 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. WALDORF-EHK STEINERPEDAGOOGIKA PÕHIIDEE 4 1.1 Mis on waldorfpedagoogika
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Sten Raadel 10.B Referaat ,,Jaapan" Juhendaja: Ülle Piibar Tallinn 2013 Sissejuhatus Jaapan (jaapani keeles Nihon või Nippon, ametlikult Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwan- ini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on ,,päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. Jaapan on konstitutsiooniline
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Maadeavastused Referaat R.M 7.a klass Juhendaja: Ülle Piibar Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 MEREL SÕITMINE..........................................................................................................4 BUSSOOL JA KOMPASS ................................................................................................5 VIIKINGID...................................................
M�te M�tte M�tus -e M�gi M�e Neem -e Neitsit Neitsi III v. Niglas Nikla III v. � �sukelduja, tuuker� Niin -e Niit Niidu Ninn -i � LE �lill� Nisu Nurm -e N�mm -e Oda Oder Odra Ohet�iv -u Ohevald -valla Oja Orav Org Oru Osm -i Ots -a Ots Ote � LE van. �karu� (PE vaste: Oks Ohe, vrd. n�it. Ohet�iv jt.) Ott Ote Otelemb -e Pahk Paha Pahr -u � LE �metssiga� Paju Pakane Pakase Palu Parm -u Pihel Pihla Piho � LE �peoleo� Piibar -i � LE �pillimees� Pikne Pikse Pill -i Pillik -u Pilv -e Pisike -se Pisut Pisku III v. Poro � �p�hjap�der� Puna Pune -me Puri Purje Puu P�der P�dra P�im -u P�ld P�llu P�ud P�ua P�vvat -u � LE �p�ud� P�ev -a P�evalemb -e P�ike P�ik(e)se P�ivi P�rg P�rja P�ri P�rl -i P�rn -a P��su Pyrg Pyrje � �euroopa piison� Pyy Rahe Rahn -u Raho Rahu Rahuleid -leiu Rahulik -u Raju Rand Ranna Raud Raua
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ksenija Poletajeva 10.b RÜÜTLIKULTUUR Referaat Õpetaja: Ülle Piibar Tallinn 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on rüütlikultuur. Just selle teema valisin ma sellepärast, et see oli ainuke, kõigest loetelust, mis mulle huvi pakkus. Minu arvates on rüütlid ja rüütlikultuur väga salapärane ja huvitav. Kõik iseloomustavad rüütleid kui vapraid ja ilusaid mehi, kuid keegi ei tea kui palju vaeva nägi ta, et saada rüütliks. Minu töö eesmärgiks on tutvuda rüütlikultuuri ja eluviisiga. 2.Rüütliseisus
Vuripuu Vurr Lehepilli (heinapill, tohupill, kukepill) Rukkirääk (osjapill) Putkepilli (härjapill) Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) Roopill (kõrrepill, rukkipill) Pöörpill ehk sõrmiline (sõrmuline, sõrmlik, sõrmik, käsiline) Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) Karjapasun (puupasun, lepatoru, tõri ehk tõru, hunditõri, paimetõri, luik, lutt, piibar) Jahipasun ehk jahipiibar Sokusarv (sikusarv, lutusarv, metsasarv, karjasarv, sarv, luik, luigepill, metsaluik) Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) Kordofonid keelpillid Heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida näpitakse või tõmmatakse poognaga. Põispill Moldpilli (smollpill) Kannel Viiulit (kiik, kiigepill) Hiiu ehk rootsi kannel Kooriliikumine Eestis 19. sajandil. Ärkamisaeg, laulupidude traditsiooni tekkimine
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2. Mis on renessanss?..............................................................................................................4 1.3. Renessansi tekkimise eeldused.............................................
Tänapäeval on torupill laialt kasutusel Sotimaal. Torupill jõudis Eestisse arvatavasti 11.-12. sajandi paiku tõenäoliselt Skandinaavia poolt, ja muutus väga populaarseks. Seda puhuti pidudel tantsuks, pulmarongi eesotsas, põlluserval väsinud tööliste ergutamiseks jne. 19. sajandil hakkas tema populaarsus eelkõige viiuli silmumise tõttu vähenema.Karjapasun (puupasun, lepatoru, tõri ehk tõru, hunditõri, paimetõri, luik, lutt, piibar) on karjaste ja õitsiliste pill. Hommikul anti sellega märku kari välja lasta, õhtul kuulutati karja kojutulekut, et perenaised teaksid karja vastu võtta. Karjapasunaga lahutasid karjased pikkadel päevadel meelt ning peletasid isegi metsloomi eemale. Pill tehti puust, lepa- või männikoorest harilikult kevadel mahlade liikumise aegu. Lepa- või pärnakoore riba keerati spiraalselt kooniliseks toruks, alumise otsa kinnitamiseks pisteti sellest pulk läbi. Pasunat hoiti
annaabi.ee 
