Sakslased tapavad läbirääkijad, siiani segastel põhjustel (keelebarjäär, otsustusvõimetud) Taanlaste käsk ordule Kutsusid ordu appi Eestlased kaotavad lahingu Tallinna all Kokkulepe orduga, alistusid kaitse alla Maikuul võtsid ordu väed Tallinna üle Väed Põltsamaal, eestlaste taganemine sohu Oli valida, kas allaandmine või surm. 15 allaandjat, 1600 surnut Soome abivägi jäi hiljaks, nad pöördusid tagasi kodumaale Ordu võim PõhjaEesti oli ordu valduses Olukorda nõrgendas pihkvalaste rünnak KaguEestisse, kuni Otepääni välja Tartu piiskopp ja ordu väed tõrjuvad vaenlase tagasi juunis, Vastseliina linnuse lähedal Sakslaste probleemid sellega ei lõppenud Venelased tungisid 26. mail Tartu piiskopkonda See oli röövretk, kestis 5 päeva Otepää all Venelaste vägi oli ~5000 mehe suurune Jüriöö ülestõusu teine järk Algas juulis 1343, alustajateks jällegi harjulased Eesmärk Harjumaa ja Saaremaa liit Preisimaalt sai ordu abivägesid ning alustasid 1343. a
suurema eelise. Sõdade käigus suutsid eestlased oma sõjapidamise oskusi parandada kuid sellest ei piisanud vastase alistamiseks. Eestlaste suhted naabritega olid üsna kehvad. Puudusid liitlased, kuna liivlased olid juba alistatud ja latgalid soovisid eestlastele hoopis kätte maksta röövretkede eest. Liivlased ja latgalid aitasid sakslastel vallutada Eesti alasi. Abi loodeti venelastelt ja seda ka saadi. 1217. aastal tuli suur novgorodlaste-pihkvalaste vägi eestlastele appi. Koos löödi Otepäält minema sakslased. Muidugi ka venelased olid kavalad ja üritasid eestlastelt raskel ajal valdusi juurde saada. Samuti raskendas eestlaste olukorda see, et oli mitu vastast, kelle eest ennast kaitsta. Peale sakslaste olid eesti aladest huvitatud veel taanlased ja rootslased. Taanlased üritasid korduvalt Eestis maad juurde saada. Esimesel korral suudeti edukalt alistada Rävala ja alustati ristimist
· 1341 Novgorodlased põletavad teist korda Narva asula. · 1342 - Vürst Jerzy Witoldowiczi sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi. · 1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volodsa juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletavad kolmandat korda Narva. · 1368 - Ordu väed Irboska all. · 1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud. · 1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni. · 1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel
Kölni marga eest Saksa ordule. Järgmisel aastal andis viimane maa valitseda Liivi ordule. · Umbes 1350 - Suur üle-Euroopaline katkulaine ehk Must Surm jõudis Liivimaale. · 1362 - ordu organiseeritud kogunemine Pikasillal Tartu piiskopi Johann von Vyffhuseni vastu. · 1366 - Esimene Danzigi kongress: ordu lubas loobuda Riia linnast peapiiskopi kasuks, kui too ei nõua talt läänivannet. Paavst lepingut aga ei kinnitanud. · 1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletasid kolmandat korda Narva. · 1368 - Ordu väed Irboska all. · 1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kohalikke. · 1396 - sõda Tartu piiskopi Dietrich Damerowi ja ordumeister Wennemar von Brüggenei vahel. Võitis ordu, sest Damerowi organioseeritud rahvusvaheline koalitsioon lagunes koost. · 1397 - Teine Danzigi kongress: Riia peapiiskopkond
Riiat, läänlased Turaida liivlasi ja sakalased ühes ugalastega latgaleid. Riia all tabas eestlasi ebaõnn. Nad pidid põgenema, sest ristisõdijaid tuli kogedega juurde. Latgalite maa rüüstamine oli edukam, kuid tagajärjeks oli tasuretkede laviin Ugandisse. Ugalased ristiti. Eestlased leppisid liitluse kokku Polotski vürstiga, kes retkele minnes kokku kukkus ning suri. Polotsk jäi kõrvale, kuid see-eest aktiviseerusid Novgorod ja Pihkva. 1217. aasta kevadel ümbritsesid gorodlaste-pihkvalaste vägi Otepääd, mida kaitsesid sakslased . Venelastele tulid appi ka saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine oli raske, kuid lüüa said lõpuks siiski linnuse kaitsjad. Eestlaste vägi kogunes Navsti jõe äärde. Kokku tuli tervelt 6000 meest. Plaan oli minna Riiga. Mõõgavendade ordu ja sakslaste juhid nägid ohtu ning marssisid eestlastele ootamatult kiirelt 3000- mehelise väega vastu. Vaenuväed kohtusid 21. septembril 1217. aastal Viljandist põhja pool.
venekeelsetes ka Ledenets ja C.A. Lorentzeni maal, 1809. Kolõvan. Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/Muistne_vabadusv%C3%B5itlus Appi kutsutakse venelased. Sõjas sakslaste vastu vajasid eestlased liitlasi. Õnnestus kokku leppida venelastega, kes sellest sõjast püüdsid oma kasu saada.1217. aastal piiras suur novgoradlaste-pihkvalaste vägi Otepääd. Eestlased sõdisid nii venelaste, kui ka sakslaste pool. 1224. aastal aitas Tartu linnust kaitsta Koknese väikevürst Vjatsko ( ), kellele Novgorod oli andnud luba tema Vjatsko ja Meelis. Olav Männi võimu alla sattunud territooriumile mälestusmärk Tartus Toomemäel. uus riik rajada.See skulptuur pidi Meelis on kirjanduslik tegelane, kuid sümboliseerima eesti ja vene rahva Vjatsko oli ajalooline isik.
o 1215 Lõhavere linnuse alistumine. Ugala ja Sakala alistumine ning nende ristimine II periood 1216 - 1222 o 1217 vastu, Otepää linnus saadi tagasi, sakslased Venelaste sekkumine lahkusid ugandist. muistsesse vvsse. Madisepäeva lahing Novgorodlaste-pihkvalaste vägi piiras Lembitu eestvedamisel, alistunud Otepääd -> ristisõdijad ei saanud lembitu langes Liivlaste vanem Kaupo Eesti mandriosa vallutatakse - ristisõdijad langes (vastane) Rootslased üritasid eestisse tungida, kuid Lahing kaotati said lüüa o 1219 Sakslaste ja taanlaste vaheline
poolt. Eestlased said raske kaotuse. 1212 - kolmeks aastaks sõlmiti vaherahu. Toreida rahu. 1215 - Tapatalgud Läänemaal. Piirati sisse Lõhavere linnus, mis kuulus vanemale Lembitule. Ristiti linnuse kaitsjad ja Lembitu. Korraldati uusi ühendatud sõjakäike. Riia all oli ebaõnn. Ugalased ristiti. Polotski vürst- saarlased leppisid kokku temaga, et ta aitaks Saksa kolooniat hävitada. Ta tahtis oma mõjumõimu Väinal suurendada. Suri ootamatult. 1217 - Suur novogorodlaste - pihkvalaste vägi asus piirama Otepääd. Piiramine oli edukas. 21. september 1217 - Madisepäeva lahing. Eestlased põgenesid, langesid Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. Raske moraalne hoop. 1218 - Alvert sõlmis kokkuleppe Taani kuninga Voldemard II-ga ja kutsus teda appi. EESTLASED JÄÄVAD ALLA (1219-1227) 1219 - Taanlaste vägi maabus toonase Lindanise all. Eestlased löödi tagasi.
15 eestlast andsid alla ning neile anti armu. Järelejäänud 1600 eestlast hukati soos. Üle Soome lahe olid ülestõusnud eestlased saatnud abipalveid Turu ja viiburi foogtidele (feodaalaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik), kes saabusid 18. Ja 19. Mail koos oma vägedega Tallinna alla, aga eestlaste seisukohalt liiga hilja, sest nende vastuhakk oli juba maha surutud. Foogtid pöördusid tagasi. Niiviisi oli Põhja-Eesti tegelikult ordu valduses, aga ordu olukorda nõrgendas samal ajal pihkvalaste rünnak Kagu-Eestisse, kuni Otepääni välja. Tartu piiskopi ja ordu vägedel õnnestus juuni alguses Vastseliina linnuse lähedal peetud lahingus vaenlane tagasi tõrjuda, kuid sakslaste probleemid ei lõppenud sellega. Tegelikult tungisidki vene väed 26. mail Pihkvast Irboska kaudu Tartu piiskopkonda. See oli nähtavasti vastusõjakäik ordu ja Tartu piiskopi äsjasele pealetungile Pihkva vastu. Oma iseloomult oli see röövretk, mis kiire ajaga 5
Henriku Liivimaa kroonika järgi saatis Järvamaa retkelt tagasi Riiga jõudnud Theoderic piiskopile alistunud sakalaste juurde preestri, et viia läbi ristimist. Samal ajal, kuuldes venelaste sõjakäigust, kogusid sakalased ja ugalased omakorda sõjaväe. Viljandis ristimist alustanud preester otsustas seepeale koos oma kaaskonnaga lahkuda, kuid salk eestlasi Lembitu juhtimisel asus neid jälitama, sai kätte ja tappis nad. Pärast seda tungis sakalaste-ugalaste vägi pihkvalaste sõjakäigul olekut ära kasutades Pihkva linna ja rüüstas seda. Samas Vene kroonikad eestlaste retke ei maini. Nende järgi rüüstasid hiljem samal aastal Pihkvat leedulased. Kirjelduste sarnasuse tõttu arvatakse, et Vene kroonikad on kuupäevaga eksinud ja paganarahvad segi ajanud (sellised korduvate ümberkirjutuste käigus tekkinud ebatäpsused on neis kroonikates sagedased). Turaida vaherahu Pärast neid sündmusi sõlmisid sõjaraskustest väsinud ning katku ja nälga talunud
1346 Valdemar IV Attertag müüs Eestimaa 19 000 Kölni marga eest Saksa ordule. Järgmisel aastal andis viimane maa valitseda Liivi ordule. Umbes 1350 Suur üle-Euroopaline katkulaine ehk Must Surm jõudis Liivimaale. 1362 ordu organiseeritud kogunemine Pikasillal Tartu piiskopi Johann von Vyffhuseni vastu. 1366 Esimene Danzigi kongress: ordu lubas loobuda Riia linnast peapiiskopi kasuks, kui too ei nõua talt läänivannet. Paavst lepingut aga ei kinnitanud. 1367 Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletasid kolmandat korda Narva. 1368 Ordu väed Irboska all. 1371 Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kohalikke. 1396 sõda Tartu piiskopi Dietrich Damerowi ja ordumeister Wennemar von Brüggenei vahel. Võitis ordu, sest Damerowi organioseeritud rahvusvaheline koalitsioon lagunes koost.
annaabi.ee 
