Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.” Une iseloomustus: Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon: - vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel (7-8 t), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta - inimesel kõige pikem registreeritud unetusperiood on 11 päeva Inimene sureb u 260-280 h unetuse tagajarjel. Une ajal on meie rakud pidurdusseisundis ning saavad päevasest koormusest puhata. Ka teised elundid töötavad une ajal väiksema pingega - südamelöögid ja hingamine on rahulikumad, lihased lõdvad, ainevahetus ja näärmete töö aeglasem. Unel on mitu ülesannet: taastada ammendunud jõuvarusid ja suutlikkust tõrjuda ärritust, töödelda kogutud teavet ja eraldada oluline ebaolulisest, talletada info lühimälust pikaajamälusse ja kujundada nii oma elu lugu
Magades on inimene seisundis, mis tal puudub teadlik ühendus eksisteerimisega. Une ajal orgamism puhkab ja taastub, pulss aeglustub ning vererõhk langeb. Ainult aju teeb tööd, see töötleb päevasündmuseid ja taastab oma energiavarusid. Aju sorteerib ja liigitab ärkveloleku ajal läbielatud sündmuseid ja õpitud uusi teadmisi ning suunab info lühimälust pikaajalisse mällu. (Uni ja unehäired). Uni on psühho-füüsiline nähtus: Une ajal on meie rakud pidurdusseisundis ning saavad päevasest koormusest puhata. Ka elundid töötavad uneajal väiksema pingega - lihased lõdvestuvad, ainevahetus ja näärmete töö aeglustub (Tlu õppematerjal). Unestaadiumid Kuna aju elektriline aktiivsus muutub une ajal pidevalt, on unetsükkel jagatud viieks staadiumiks. Esimesed neli staadiumit moodustab NREM-uni ning viimase täidab REM-uni, kusjuures REM-une osakaal kasvab öö edenedes. Iga osa unest on organismi
Afekt on emotsionaalne puhang, mida iseloomustavad järgmised tunnused: 1) Võimukus afektiivses seisundis olles tunneb inimene end afektile alluvana, selle võimuses olevana, sellest jõulisest seisundist kaasaviiduna; 2) Tormilisus kõik protsessid kulgevad inimese väga intensiivselt, tugevalt, ilmnevad erakordse jõupuhanguga. See on lühiajaline plahvatusetaoline protsess, kus inimese peaaegu täielikult domineerib aju koorealune osa ning ajukoor on pidurdusseisundis. See tingib pidurdamatute, primitiivsete reaktsioonide tormilise ja ägeda avaldumise; 3) Ootamatus ja lühiajalisus afekt põhiliselt sellepärast tekibki, et inimene ei ole valmis teatud sündmuste käiguks, need tabavad teda ootamatult. Subjekt ei ole selleks 9 valmistunud, kuid olukord nõuab tegevust ja afekt saab probleemsituatsiooni lahendamisel tahtmatult vahendiks. Ülitugev erutus ei saa kesta pikka aega, sest see
vaatleksime just seda, mida on vaja teha vaimse tervishoiu huvides. Meie vaimsed funktsioonid ja võimed on seotud peaaju suurtes poolkerades asuvate närvirakkudega. Igapäevase töö juures on suurem osa meie närvirakkudest erutusseisundis, mis koormab närvirakke. Seda koormust ei või tõsta ülemäära, sest siis kahjustuvad närvirakud. Igasugune ülepingutus on kesknärvisüsteemile väga kahjulik. Tööperioodidele peab järgnema puhkus, kus närvirakud on pidurdusseisundis, et kosuda uuteks tööperioodideks. Üks selline perioodiline puhkeseisund on magamine. Rahulik ja küllaldane uni öösel tagab puhkust ja kosumist kogu organismile, eriti vajalik on see aga kesknärvisüsteemile. Täiskasvanud inimese normaalne ööpäevane unevajadus on 7-8 tundi. Seega magab inimene oma elueast maha küll ühe kolmandiku, kuid see on vajalik ülejäänud kahe kolmandiku osa jaoks.
sisepingeid ja konflikte Unenäod ilmuvad üksnes REM une staadiumis, kuna 80% REM unest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osas läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoores on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. 14. Mis on taju? Aisting? Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Taju ei ole aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Liigitatakse modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne), tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-,
Unenäod ilmnevad üksnes kiire une ehk REM-une staadiumi, kuna 80% REMunest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osast läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoorest on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. Unenäod tulevikku ei ennusta, vaid neis võivad ilmneda inimeste soovid, tundmused, mured, alla surutud tungid ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist, võib unenägude täideminek olla tegelikult asjade loomulik käik. 15.Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused
sisepingeid ja konflikte Unenäod ilmuvad üksnes kiire une ehk REM une staadiumi, kuna 80% REM unest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osas läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoores on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. Unenäod tulevikku ei ennusta, vaid neis võivad ilmneda inimeste soovid, tundmused , mured, allasurutud tungid ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist, võib unenägude täideminek olla tegelikult asjade loomulik käik. · Mis on taju? Aisting? Aisting - psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul
REM-uni ehk rapid eye movements- kiired sakaadilised silmaliigutused. Kiire une ajal ainevahetus ja aju bioelektriliste potentsiaalide võnkesagedus suureneb, kiirenevad vereringe, hingamine, südametalitlus. Alaned teatud lihaste toonus, võib esineda erektsioon, kiired silmaliigutused. Unenägude aeg. Mõned ärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud ulatuses läbi nng tekivad erutuskolded. Unenägu on katkendlik, seosetu, hüplev, sest enamus ajukoorest on ju pidurdusseisundis. Puudub otsene tahtlik kontroll. Neis võivad ilmneda mured, soovid, tungid, tundmused. Paradoksaalne uni sest kuigi väliselt ollakse aktiivsem, ollakse tegelt ümbritsevast maailmast rohkem eraldatud, raskem on äratada. Unetus- insomnia; narkolepsia- tahtmatu uinumine päeva ajal- ohtlik ümbrustaju kadu, lihastoonuse vähenemine; une-apnea- hingamispeetus, mis põhjustab ehmatava ärkamise; uneskäimine, õudusunenäod. Ravimiseks ja leevendamiseks spetsialisti poole.
Unenägusid nähakse peamiselt või ainult kiire une ajal. Mõned välis- (nt kaela peale vajunud tekk või teki äralibisemisest tulenev jahedus) või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud ulatuses läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Une ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoorest on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev, seosetu. Ta vastab sellele, missugused närvirakkude rühmad ja millises järgnevuses ühes või teises keskuses pidurdusest vabanevad ja uuesti pidurduvad. Unenäo kulgemise üle puudub otsene kontroll. Unenäod tulevikku ei ennusta. Neis võivad ilmneda inimese soovid, mured, tundmused, allasurutud tungid, ning seda tavaliselt küllalt moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud
annaabi.ee 
