Tunnusjoone jäikus sõltub ankruahela takistusest ja magnetvoost. Mida suurem on ankruahela takistus, seda pehmem on tunnusjoon. Võõrergutusega dünaamiline pidurdus on töökindel ja lihtne. Ta on majanduslikult ökonoomne, kuna võrgust tarbib energiat ainult ergutusmähis. Seda pidurdusviisi rakendatakse mittereverseeritavate ajamite korral ja selliste mehhanismide ajami pidurdamiseks, mida on vaja täpselt peatada. Dünaamilise pidurduse puuduseks on see, et pidurdusmoment kahaneb koos nurkkiiruse vähenemisega. Endaergutusega dünaamilist pidurdust saab rakendada siis, kui pinge võrgus puudub, seega on see viis sobiv avariipidurduseks. Selle pidurdusviisi puuduseks on asjaolu, et pidurdusmoment kaob, kui nurkkiirus langeb allapoole kriitilist väärtust. Pidurdusolukordade mehaaniliste tunnusjoonte valemites mõeldakse momendi all elektromehaanilist momenti nagu mootoriolukorraski.
Kolmefaasilise asünkroonmootori töötamispõhimõte Pingestades kolmefaasilise asünkroonmasina staarori mähised tekib nendes vool, millega kaasneb magnetvood, kui staatori mähised on 120 kraadi nihutatud siis megnetvoog on pöörlev. Pöördmagnetväli indutseerib staatori ja rootori mähises EMJ. Kui rootori mähised on suletud tekib nendes vool. Rootori voolu ja pöörleva magnetvooga tekib pöördmoment. Kui arendatav pöördmoment on suurem kui pidurdusmoment hakkab rootor tööle. Asünkroonmootorid on enamkasutatav jõuallikas maailmas, eelkõige mootorina, kus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel tingimustel võib asünkroonmasin töötada ka generaatorina, muundades mehaanilise energia elektrienergiaks. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline
15). Näiteks koormuse tõstmisel tuleb mootorile rakendada moment, mis on mootori pöörlemisega samasuunaline. Generaatoritalituse korral toimivad mootori moment ja pöörlemiskiirus vastassuundades (kvadrandid II ja IV, Joonis 2.15). Näiteks kraana koormuse langetamisel teeb tööd gravitatsioonijõud ning mootor peab töötama sellele vastu, et koormust mitte liiga kiiresti alla lasta st pidurdama. See tähendab, et kuigi mootor pöörleb ühes suunas, peab talle vastu mõjuma pidurdusmoment. Koormuse langetamisel muundatakse mehaaniline energia elektriliseks. Lühidalt, mootori generaatoritalitlust võivad ajamis põhjustada alljärgnevad tingimused. Mootorit käitab töömasin (näiteks auruturbiin, sisepõlemismootor) st kiiruse suurenemisel üle sünkroonkiiruse arendab mootor töömasinat pidurdavat generaatormomenti. Mootorit pidurdatakse rekuperatiivpidurdusega st ajamit peatatakse konstantse momendiga. Joonis 2.15. Elektriajami momendi-kiiruse neli kvadranti [21].
578Nm , (10.23) 2 ip irad 2 2 31.431 kus Mk koormuse staatiline moment Nm; Q tõstetav koormus (Q = 80 kN); G konksuploki omakaal (G = 2100 N [1, lk. 22, tabel 25]); Dtr trumli läbimõõt (Dtr = 0,36 m); 0 kasutegur (p = 0,9); ip polüspasti kordsus (ip = 2); irad reduktori ülekandearv. 10.3. Pidurdusmomendi Mt leidmine Pidurdusmoment Mt on leitud valemiga (10.24) Mt K tM k 1.75 211.578 370.262 Nm , (10.24) kus Mt pidurdusmoment Nm; Kt reziimitegur (Kt = 1,75 [1, lk. 46]); Mk koormuse staatiline moment Nm. Vastavalt pidurdusmomendi Mt järgi on valitud vahelduvvoolu elektromagnetiga pakk-sidur TKT-300 [1, lk. 47, tabel 48]. Pidur on asetatud mootori võlli ja reduktori ühendavale siduri teisele poolele.
25. Asünkroonmootori pidurdus. Rekuperatiivpidurdusel on mootori kiirus suurem sünkroonvälja kiirusest. Mootori emj. on suurem pingest. Muutuvad rootori voolusuund ja moment. Mootor töötab asünkroongeneraatorina, andes võrku aktiivenergiat ja tarbides võrgust reaktiivenergiat enda ergutamiseks. Rekuperatiivpidurdust ka- sutatakse näiteks koormuse langetamisel suure kiirusega. Mootor lülitatakse koormuse allalaskmisele, koormusmomendi mõjul ületab rootori nurkkiirus sünkroonkiiruse. Pidurdusmoment on võrdne takistusmomendiga Mp=Mt. Koormus laskub püsiva nurkkiirusega. Vastulülituspidurdus saadakse mootori elektromagnetilise pöörlemissuuna muutmisel. Inertsi toimel jätkab rootor algul pöörlemist endises suunas. Staatori magnetväli pöörleb siis rootori pöörlemisele vastassuunas. Vastulülituspidurduses on mootori vool suurem käivitusvoolust, moment on väike, kuna rootorivoolu sagedus on suurenenud. Seega suureneb ka tema induktiivtakistus. Järsk voolu
n tr := = 38.197 Dtrummel min n tr := 38.2rpm Leian vajaliku reduktori ülekandearvu, kui tean, et n tr := 38.2rpm ja n m := 735rpm nm i red := = 19.241 n tr Reduktori valin vastavalt kataloogile Electric Corp. Gear Reducers Product Catalogue, reduktori ülekandearv i red := 20.68 Joonis 8.1 Reduktori valik (5,lk 40) 9) Piduri valik, asendi määramine. Pidurdusmoment, varutegur. Elektromagnet. Piduri põhilised mõõtmed. Leian koormuse staatilise momendi ( Q + G) Dtrummel M K := = 323 N m (1, lk 46) 2 ip i red Q = 140 kN tõstetav last G = 2.1 kN konksuploki kaal Dtrummel = 0.4 m trumli läbimõõt = 0.94 polüspasti kasutegur i p = 4 polüspasti kordsus i red = 20.68 reduktori ülekandearv Leian vajaliku pidurdusmomendi, teades, et rakse tööreziimi korral on koormuse tegur kT := 2
ergutusvoolu nõrgenemine. See seletab asjaolu et koormustakistuse vähen- damisel vool kasvab ainult kriitilise piirini ja sealt edasi takistust vähendades väheneb ka vool. Seega ei ole koormustakistuse järkjärgulise vähendamisega seotud lühis G-le ohtlik. Kuid järsul lühisel ei jõua G magnetsüsteem kohe demagneetuda ja lühisvool saavutab ohtliku väärtuse 8-12In. Voolu järsul tugevnemisel tekib G võllil suur pidurdusmoment, kommutaatoril suur sädelemine, mis muutub rõngastuleks. Seepärast peab kaitsma neid ülekoormuse eest sularite või releekaitsmete abil. Kas. alalisvooluseadmetes, sest ei vaja eraldi ergutamist. 27. Segaergutusega alalisvoolugeneraator (lk 97 joonis 5.10) Kaks ergutusmähist: rööp- ja jadaergutusmähis. Ergutusvoog
pöörlemiskiirus ühes suunas (kvadrandid I ja III), sest koormuse tõstmisel tuleb mootorile rakendada moment, mis on mootori pöörlemisega samasuunaline · Generaatoritalitlusel toimivad mootori moment ja pöörlemiskiirus vastassuundades (kvadrandid II ja IV). Näiteks koorma langetamisel kraanaga teeb tööd gravitatsioonijõud ning mootor peab töötama sellele vastu ehk pidurdama, et koormat mitte liiga kiiresti alla lasta. Kuigi mootor pöörleb ühes suunas, peab talle vastu mõjuma pidurdusmoment. Koormuse langetamisel muundatakse mehaaniline energia elektriliseks · Lihtsamad ajamid töötavad tavaliselt I kvadrandis (mootoritalituses) · Mõnedel ajamitel on pöörlemissuund muutumatu, kuid muutub momendi suund (nt. kiirendamisel ja pidurdamisel) · Esineb olukordi, kus elektriajam töötab muutumatu suunaga momendiga, aga muutub mootori pöörlemissuund (nt. koorma tõstmisel ja langetamisel) · Kui elektriajam on varustatud vastava muunduriga, siis võib ta talitada kõigis neljas
8). Näiteks koormuse tõstmisel tuleb mootorile rakendada moment, mis on mootori pöörlemisega samasuunaline. Generaatoritalituse korral toimivad mootori moment ja pöörlemiskiirus vastassuundades (kvadrandid II ja IV, Joonis 5.8). Näiteks kraana koormuse langetamisel teeb tööd gravitatsioonijõud ning mootor peab töötama sellele vastu, et koormust mitte liiga kiiresti alla last st pidurdama. See tähendab, et kuigi mootor pöörleb ühes suunas, peab talle vastu mõjuma pidurdusmoment. Koormuse langetamisel muundatakse mehaaniline energia elektriliseks. Lühidalt, mootori generaatoritelitlust võivad ajamis põhjustada alljärgnevad tingimused. 44 Mootorit käitab töömasin (näiteks auruturbiin, sisepõlemismootor) st kiiruse suurenemisel üle sünkroonkiiruse arendab mootor töömasinat pidurdavat generaatormomenti.
vastulülituspidurdus seisneb mootori staatorimähise faasijärjestuse ümberlülitamises. Mootori libistus suureneb hetkega. Mootori pöördemoment muutub pöörlemissuunale vastupidiseks ehk pidurdavaks ning mootori kiirus hakkab vähenema. Võõrergutusega dünaamilise pidurduse olukorras lülitatakse staatorimähis võrgust välja ja teda toidetakse alalispingega. Alalisvool tekitab ruumis liikumatu magnetvälja, kuna rootor pöörleb, siis tekib temas vool ja seega ka pidurdusmoment. Endaergutusega dünaamilise pidurduse (kondensaatorpidurdus) korral lülitatakse mootor võrgust välja ja staatorimähistele lülitatakse kondensaatorid. Asünkroonmootor töötab endaergutusega asünkroongeneraatorina. Esialgne ergutusvool tekib rootori jääkmagnetismi arvel. Asünkroonmootor toidab kondensaatoreid, tekib täiendav staatorivool, mis loob lisamagnetvoo ja tugevama ergutuse. Kondensaatorite mahtuvuse vähenemisel tekib pidurduse vääratusmoment suurematel kiirustel. 27
tavaliselt pidev, vaid esineb ainult teatud ajavahemikel, siis võimaldab see asjaolu määrata pidurdustakisti võimsuse P järgnevalt: P > Prms, kus Prms on pidurdusvõimsuse efektiivväärtus 120 sekundi vältel. Pidurdustakisti valikul on soovitav kasutada järgmist algoritmi: peab olema teada mootori võllile taandatud pöördemoment M ja inertsmoment J , nurkkiirus ja pidurdusaeg tp. Nende andmete põhjal arvutatakse maksimaalne pidurdusmoment J M p max = M + . tp Maksimaalne pidurdusvõimsus on Pp max = Mp max Maksimaalne elektriline pidurdusvõimsus sõltub mootori kadudest ning avaldub kujul Pmax = Pp max kPM,
annaabi.ee 
