Kainena tekib alkohoolikul raske seisund - tal on psüühiline pinge, häireseisund, ta tunneb põhjendamatut hirmu. Ta ei suuda millelegi keskenduda, tal tekivad värinad, suu kuivab, pea valutab, esineb üldine norutunne. Alkohoolikute lastel on halb mälu, neil kaovad analüütilised võimed. Nad keskenduvad halvasti ega oska lahendada isegi lihtsaid aritmeetika ülesandeid. Sellised lapsed õpivad halvasti ja on sageli pidurdamatud - nad pole võimelised veidigi aega rahulikult paigal püsima, on kannatamatud, pole võimelised täitma täiskasvanute palveid ega tegutsema plaani järgi.Tänapäeval on noored väga palju hakanud alkoholi tarbima. Nad ei mõista et tänu sellele suretavad nad oma ajurakke, mis iial ei taastu. Mina arvan et mõõdukas alkoholi tarbimine on vajalik. See aitab maandada kasvõi korraks pingeid. Aga alati tuleb tunda kus on piir. Liigne alkoholi tarbimine võib põhjustada inimeste vahel tülisid
· Psühhoasteeniline häbelikkus nõudlusnivoo alanemine, liidri rollist hoidumine ja konformne käitumine 1991 Kunitsõna uuris 1200 tudengit: 25 % loomult häbelikud, 34% mõnes olukorras häbelikud, suhtlemisjulged 28%, häbitud 13%. Häbematu on isik, kes on inetu kasu nimel hoolimatu au suhtes, tunnete suhtes ( antiikaja mõttetark Theophrastose). Mittehäbelike tüübid: · Väga temperamentsed ja pidurdamatud isikud · Halvasti kasvatatud isikud · Erutuvad psühhopaadid hüsteerilised, egoistlikud, tseremoonitsemiseta isikud · Karjeristid madala moraaliga häbitud tegelased · Sisimas häbelikud esinevad uljalt häbelikkust varjates Ülesanne: üks õpilane läheb klassist välja. Klassis lepitakse kokku millisest tuntud isikust hakatakse rääkima. Õpilane tuleb klassi ja hakkab esitama küsimusi : kas ta on mees
kuhugi - vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud. Ka täiskasvanueas on hüperaktiivsetel probleeme tähelepanu koondamise, enesekontrolli, töö organiseerimise ja ülemäärase aktiivsusega. 1.2. Ajaloolised käsitlused 1902. aastal kirjeldas briti pediaater George Still lapsi, kelle käitumist ta iseloomustas kui „käitumise kõlbelise kontrolli puudulikkust”, need lapsed olid motoorselt rahutud, pidurdamatud, ettearvamatud, puuduliku tähelepanuvõimega, tegevusest kiiret rahulolu taotlevad 5 ja kergesti ärrituvad. Still oli veendunud, et sellise käitumise kujunemises omavad rolli nii bioloogilised kui keskkondlikud tegurid. Tema avaldatud publikatsioonid olid esimesteks, mis käsitlesid tähelepanu puudulikkust ja impulsi kontrolli nõrkust iseseisvalt esineva häirena, mitte ajukahjustuse või vaimse alaarengu tagajärjena
ohjeldamatus jar angus. Karakteri loetavust hõlbustab asjaolu, et ühe silmahakkava joone olemasolu lubab suure tõenaosusega oletada teiste sellele lähedaste omaduste esinemist. Isiksuse tüpoloogiaid Igapäevaelus räägitakse näitekst tuned ja mõistuseinimestest, unistajaist ja teoinimestest. Kolm tüüpi inimesi: 1. Sensitiivseil ehk kaemus- ja tundeinimestel on kom alaliiki: a. need, kellel on vähe tahet ja vähe mõistust- impulsiivsed, pidurdamatud ehk anakiitsed isikud. b. Need, kellel on tugev tahe, kuid vähe mõistust- vägivaldsed, afektiivse, pahatihti kriminaalsed isikud. c. Arenenud mõistuse,kuid nõrga tahtega isikud – tunnevad sügavalt maailma nähtusi, ent ei vii oma kavatsusi täide. 2. Tahtelised: a. vähese mõistuse ja madala sensitiivusega- tõrksad ja kandekaelsed b. tunlikud, kuid mitte kuigi targad- äkilised ja ägedad, aga suhteliselt ohutud c
taastundmine.Määrav tegevuse liik on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust .Mängides pidevalt räägib; vanemate ja õpetajate poolt temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps iseendale korraldusi või kommenteerib oma tegevust. See periood on soodne võõrkeelte
taastundmine.Määrav tegevuse liik on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) – õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) – Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust .Mängides pidevalt räägib; vanemate ja õpetajate poolt temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps iseendale korraldusi või kommenteerib oma tegevust. See periood on soodne võõrkeelte
lapse arengule määrav, eriti mõjutab see sensoorset ja tundmuste arengut. Tähtis on naeratamine ja lähedus. Imikuea tegevused on hiljem aluseks teiste tegevusliikide väljaarenemisele. 2. Maimikuiga (1.-3. eluaastani)- õpitakse kõndima ja kõnelema. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. II eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv, tema emotsioonid on pidurdamatud, arenema hakkab mittetahteline, kuid vahendatud mälu. 3. mudilasiga (3.-6. eluaastani)- põhitegevus on mäng, selles mõtestatakse tegelikkus. Tegelikkuse välimine külg- nähtused, asjad ja nendevahelised seosed- kandub psüühika sisemisse plaani, sh keeleprotsesside vahendusel. Algul imiteerib vanemate õpetusi, hiljem taandub see regulatsioonimehhanismiks. Tahet hakkavad kujundama mitmesugused kindlate reeglite mängud
piimakokteili, kontrollgrupis aga mitte · Dieedijärgijad, kes said rohkem kokteili, sõid seejärel ka rohkem jäätist, kuna normaalsed sööjad vähendasid söödava jäätise kogust vastavalt enne joodud kokteili hulgale. Kui dieedijärgijaile öeldi, et kokteil oli kaloririkas, sõid nad jätist rohkem kui siis, mil kokteili nimetati lahjaks · See tulemus viis autoreid arusaamale, et kui piirangutega sööjad avastavad oma piirangute rikkumise, saavad neist pidurdamatud sööjad. Nende küllastustunde tunnetuslik piir on ületatud & nende küllastustunde bioloogiline piir on kõrgemal kui normaalsel sööjal · Pidurdamatu söömine kestab tüüpiliselt järgmise päevani, mil dieediga "alustatakse taas otsast peale". Kõrvalseisjad saavad aga omapoolse tähelepanu juhtimisega pidurdamatu sööja söömise lõpetamist mõjutada · Stress mõjub piirangutega & piiranguteta sööjaile erinevalt
• Käitumisprobleemid- häiritud nii sotsiaalne kui sex käitumine vasak-poolne kahjustus> • Orbitofrontaalne sdr.=pseudopsühhopaatiline isiksus: FS kahjustus – impulssiivne, Katatoonia – skisodel: kas stuupor (motoorika 0) w just liiga rahutu motoorselt – pidurdamatud instinktid, Lobotomia – emotsionaalselt labiilne, eufooriline, – labane, antisotsiaalne käitumine Raske luua kognitiivseid plaane, starteegiaid, et probleeme lahendada. Perseveratsioonid- – sex-suhete paljusus, kalduvus püsida sama motoorse v verbaalse vastuse juures erinevate stiimulite.
annaabi.ee 
