Parii Viin s Tuntumateks heliloojateks olid: Claude Arnold Richard Debussy Schönberg Strauss • Teisel pool Atlandi ookeani sai samal ajal jalad alla päris uus kunstiliik – filmikunst. • See oli sündinud küll Euroopas (Prantsusmaal). • Algsel pelgalt meelelahutus hakkas kiiresti pretendeerima kunsti nimetusele, juba tekkis ka esimene tõeline staar, Mary Pickford. • 1913. aastal astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid nimesid Mary Pickford Charlie Chaplin Moes toimusid silmatorkavad muutused 1901. aastal suri Inglise kuninganna Victoria ja viktoriaanlik ajastu, mis tähendas ülima piirini viidud kombekust, seda ka moes, 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg. Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis
presidendiks sai Will H. Hays, kes püüdis Hollywoodi toodangu pressida positiivsesse ja täiesti ohutusse, kogu perele mõeldud meelelahutuslikku vormi. Tema ainuisikuline võim viis selleni, et MPPDA-d teati lõpuks Haysi kontorina ja tootmiskoodeksi moraaliküsimuste osa nimetati Haysi koodeksiks. Rafineeritusest hoolimata esindasid näitlejannad Clara Bow ja Joan Crawford dsässiajastu vabameelsust ja asendasid eelmiste põlvede naisideaale, kelle musternäidisteks olid Mary Pickford, Bessie Love jt. D. W. Griffithi melodraamad (nt Broken Blossoms 1919), märgistasid ajastu lõppu ja ka seeria Cesil B. DeMille´i perekomöödiaid testisid piire. Euroopalikku rafineeritust pakkus Erich von Stroheim, kes ehitas filmi ,,Narrid naised" jaoks Universali tagahoovi peaaegu terve Monte Carlo. Hollywoodis kanda kinnitanud stuudiod hakkasid üles ostma ka Euroopa andekaid rezissööre. Nende hulgas olid näiteks Ernst Lubitsch, Michael Curtiz, Mauritz Stiller ja Victor Sjöström.
Soengute ja riietumise kultuur 1910-1970 1 1910-1918 2 RÕIVAMOOD See oli aeg, mil *Piirid olid ka * 1912a. toimus I MS. korseti, Esimene (1914-1918) karusnaha ja rinnahoidja. ehetel. *Kadusid pidulikud *Domineerisid *Moeiidolid riided, mis mundrid ja Lilian Gish, asendusid militaarsed Mary Pickford tagasihoidlikutega. rõivad. ( Paljudes riikides * Kanti palju haarati töösse ja sportlike teenistusse ka rõivaid. naised) 3 4 SOENGUMOOD *Juuksed *Juuksed *Õhtul sümboliseerisid kammiti keskelt kaunistati sel lahku. juuksed aastakümnel Põskedele sulgede või naiste seisundit langevad vääriskinidega. ühiskonnas. juuksed seoti
aluse erirelatiivsusteooriale, sigmund freund austria psühholoog, pani aluse psühhoanalüüsi teooriale ja meetodile, alfred nobel rootsi keemik, leiutas dünamiidi, asutas nobeli auhinna, theodor herzl austria-ungari ajakirjanik, sionistliku poliitilise liikumise rajaja, ernest rutherford uus meremaa füüsik, avastas planetaarse aatomimudeli, hugo de vries hollandi bioloog, taasavastas mendeli tööd geneetika alal, geenid, mary pickford kanada-ameerika tummfilminäitleja, charlie chaplin inglise filmistaar, tummfilminäitleja, claude debussy pranstuse helilooja, rajas impressionistliku muusika, georg lurich eesti raskejõustliklane, selma lagerlöf rootsi kirjanik, nobeli kirjanduspreemia laureaat, rabindranath tagore india kirjanik, nobeli kirjanduspreemia laureaat, guglielmo marconi itaalia insener, ta esimene raadiosaade jõudis eetrisse, ferdinand zeppelin
naise elus. Näiteks tavatöödel oli võistlus meestega, sest oli teada, et pareminitasustatavad tööd anti meestele, kuid sellele lisaks võideldi ka kunstialaselt meestega. Kuigi ega naised meestest väga maha ei jäänudki, sest esmakordselt 1901. aastal jagatud Nobeli kirjandusauhinna üheks saajaks oli naine, kirjanik Rootsist- Selma Lagrlöf. Samuti oli esimeseks tõeliseks staariks naine- Mary Pickford. Ometigi ei olnud sellel ajal naiste kunstiline liikumine väga edukas. Naisliikumine, naiste võitlus, et osaleda võrdselt meestega avaliku elu igas valdkonnas, olla nähtav ja kuuldav subjekt, mitte kujundatav objekt, toimis XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul võimsa sokina, leidis koha sotsiaalses diskussioonis, kuid jäi täiesti tähele panemata nii tollases kui ka tollast kunsti käsitlevas retseptsioonis,
Aatomi ehituse selgitamine (Joseph Thomson). Elektroni avastamine. Erirelatiivsusteooria (Einsteini artiklid). Hormoonide avastamine. Psühhoanalüüs (Sigmund Freud). Mandrite triivimise teooria teke. 11. Vali välja vähemalt 2 sinu jaoks olulisemat kultuuritegelast 20. sajandi alguse kultuurielust ning iseloomusta nende loomingut, selle tähtsust! – Vassili Kandinsky – abstraktsionismile alusepanija (tegelikkust ei kujutatud). Charlie Chaplin – filmikunst. Mary Pickford – filmikunst. 12. Selgita järgmised mõisted: koloonia, šovinism, antisemitism, dominioon, urbaniseerumine, autonoomia, globaliseerumine. – Koloonia – asumaa. Poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille teine arenenum riik on allutanud ja mille tööjõudu oma huvides ära kasutab. Sovinism – mingi inimgrupi üleolekut pooldab mõtteviis. Oma rahvuse, riigi, rassi, sugupoole või muu grupi pidamine teistest paremaks või tähtsamaks. Antisemitism – juudivaen
riided, mis asendusid odavate ja tagasihoidlikutega. See kümnend seadis piiri korseti, karusnaha ja ehete kandmisele ning õhturõivana kanti pidzaamat ja pükse. Pärast I maailmasõda kadus mood sootuks, domineerisid mundrid ja militaarsed rõivad. Fookuses oli tervislik elu ja keha, mistõttu kanti palju ka sportlike rõivaid. Uudistootena valmistati 1912. a. esimene rinnahoidja. Leinaväljenduseks lõigati juuksed lühikeseks. Moeiidolid: Lillian Gish, Mary Pickford (pildil) ja Gloria Swanson. Soengumood: Juuksed sõmboliseerisid ,sel aastakümnel naitse seisundit ühiskonnas samavõrd kui korsett ja muutusid tugevaid tundeid äratavaks teemaks. Eelmise aastakümne juuksemoe tipp ei sobinud kuigi hästi uue, rohkem klassikast mõjutatud joonega, ning kõrgendatud koht nõudis uut soengumoodide repertuaari. Tehes vabrikutes tagalatööd, lasksid paljud naised oma juuksed puhtpraktilisel põhjusel lühikeseks lõigata
d)Abstratsionism- tegelikkuse kujutamisest loobumine (Vassili Kandinsky) f)Levisid ka fovism (Henri Matisse) ja kubism (Pablo Picasso) 4.Muusikas olid keskusteks Pariis ja Viin, kus katsetati uudset helikeelt: a)Esmatähtis polnud meloodia, vaid otsiti uusi kõlavärve b)Tuntumateks heliloojateks olid Claude Debussy, Arnold Schönberg, Richard Strauss jt 5.Filmikunsti kiire areng, eriti Ameerikas a)Tummfilmi kuulsaim lavastaja ja näitleja Charlie Chaplin (1913) b)Esimene tõeline staar Mary Pickford 6.Spordi populaarsuse tõus a)Esimesed kaasaegsed olümpiamängud (1896) kogusid populaarsust, eriti kerge- ja raskejõustik ning jalgrattasport b)Võidukäiku jätkas moodne jalgpall. Venemaa kokkuvarisemine 1.Veebruarirevolutsioon- isevalitsuse kukutamine 1917. a. a)Põhjuseks kriisi kujunemine: · Rahutused sõjaväes (maailmasõja laostav mõju) · Majanduslik kaos · Keisrivõimu autoriteedi langus- Grigori Rasputin · Rahvuslikud vastuolud
JUUGEND 1. Gustav Klimt (kunstnik) FILMIKUNST EKSPRESSIONISM 2. Rudiard Kipling 1. Prantsusmaal sündis filmikunst. 1. 1910. aasta 3. Maksim Gork 2. Esimene filmistaar oli Mary Pickford 2. Autori isiklikud elamused ja 4. Thomas Mann 3. Charlie Chaplini tummfilmid (1913) tundmused MUUSIKA Kirjandus, muusika, ABSTRAKTSIONISM 1. Muusikas uued kõlavärvid ja 1. Ütleb lahti tegelikkuse kujutamisest
järgmise filmiga ,,Intolerance" (,,sallimatus"). Selles filmis olid läbivateks nelja erineva ajastu sündmused nagu, Babüloni langemine, Jeesuse ristilöömine, Pärtlipäeva veresaun ja kaasaja sündmused. Film ei toonud siiski oma kaasajal oodatud rahalist kasumit, kuigi oli populaarne. Peale partnerluse lõppemist 1917 aastal filmikompaniis jätkas Griffith tööd Artcraft´is ning First National´is (1919-1920), asutades samaaegselt koos Charlie Chaplin´i, Mary Pickford´i ja Douglas Fairbanks´iga United Artsits kompanii. Siin jätkas Griffith filmitootmist, kuid ei saavutanud enam seesugust edu, nagu filmidega ,,The birth of a nation" ja ,,Intolerance" . Kuigi United Artists jäi firmana ellu ning Griffith tootis seal hulga filme, nagu näiteks ,,Broken Blossoms" (1919), ,,Way Down East" (1920), ,,Orphans of the Storm" (1921), ,,Dream Street" (1921), ,,One Exciting Night" (1922) ja ,,America" (1924), milledest
Meloodia ei olnud enam esmatähtis, otsiti uusi kõlavärve ja väljendusvõtteid. Tuntumateks heliloojateks olid/kujunesid Claude Debussy(nn impressionistliku muusika rajaja), Arnold Schönberg, Richard Strauss. Ameerikas tekkis aga sootuks uus kunstiliik filmikunst, mis oli sündinud küll Euroopas (Prantsusmaal), kuid ameeriklased võtsid leiutise kiirelt üle ja mõjutasid varsti kinematograafia arengut Vanas Maailmas. Esimene tõeline staar oli Mary Pickford. 1913. aastal astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid nimesid Charlie Chaplin. 4. Esimese maailmasõja põhjused ja ajend - Põhjused: Peamine teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, Prantsusmaa, Inglismaa vs Saksamaa. 1) alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmisesse piisavalt 2) sõda romantiseeriti kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.
annaabi.ee 
