parima kontsertmeistri preemia. Mõlemad esinejad olid väga heal tasemel ja suhtlesid publikuga. Samuti paistab nende hea tase välja nende auhindadest. Ei pannud tähele ühtegi viga kontserdis. Iga esitus avab helilooja stiili- ja mõttemaailma, antud paladest arvan, et mõlemale esinejale andis kõige rohkem juurde A. Vivaldi ,,Guarda in quest’ occhi e senti’’ ooperist ,,Ottone in Villa,’’ kuna see oli väga keeruline pala nii solistile kui pianistile. Arvan, et nad pidid just seda pala kõige rohkem harjutama. Kõik palad mida esitati olid väga sügavamõttelised, kuid minu jaoks oli see kõige sügavamamõttelisem ja arvan, et ka esinejate jaoks. Enamus palad olid kurva alatooniga. Esitus oli minu jaoks tavapärane, mõned lood olid kahjuks minu jaoks väga sarnased ja kuna kontsert oli pikk, siis sarnasus väsitas. Parema meelega oleksin vaadanud mõnda muusikali või ooperit. Kolm esimest pala on 17-18.sajandi
määrata täringuid ja münte visates, noodipaberile tinti pritsides, lastes need arvutil huupi valida või jättes paljugi interpreedi otsustada. Nt "Music of Changes" (1951) klaverile; "Imaginary Landscape no 4" (1951) 12 raadiole ja 24 interpreedile. On loonud mitmeid teoseid `mis tahes koosseisule, mis tahes pikkusega, mis tahes vormis' jne. Radikaalsete ideede kontsentratsiooniks võiks pidada teost "4'33" (1952) mis tahes koosseisule (algversioon oli pianistile), interpreet on laval vaikselt, teos moodustub juhuslikest helidest saalis. 1952 lõi uue kunstivormi happening'i üheaegselt toimuv täiesti kooskõlastamata tegevus, millesse oli haaratud elav ja grammofonimuusika, luule lugemine, tants, loeng, filmid ja slaidiprogramm. Tema pöörased ideed leidsid väga tugevat vastukaja, nii posit. kui ka negat., siiski oli ta juba 1960ndail nii Euroopas kui ka USAs omamoodi kultusmuusik ja -lektor. Steve Reich (1936 New York)
Näiteks räsitud raamatut iseloomustab harfi ja trombooni kooslus. Viimasteks suurvormideks jäid tal kaks klaverikontserti, mille ka komponeeris peaaegu ühel ajal. Nad on nii oma sisult kui ka kujunditemaailmalt üsna vastandlikud teosed. Klaverikontserdi D-duur vasakule käele kirjutas ta pianist Paul Wittgensteinile, kes oli Esimeses maailmasõjas kaotanud parema käe. Klaverikontsert G-duur on pühendatud oma aja ühele säravamale pianistile Marguerite Longile. Kontserdil valitsevad helged ja valgusküllased värvid. 8 Kokkuvõte Impressionist Ravel eelistab iseloomulikult erksaid, aktiivseid ja sageli küllalt keerulisi rütme, Debussy muusika rütmiline külg on aga märksa lihtsam ja tagasihoidlikum. Raveli stiilipalett on Debussy omast mõnevõrra avaram, ulatudes impressionismist neoklassitsismi ja jazz'ini. Impressionismiaegne muusika tundub minu jaoks huvitav
Poola ülestõusu ajal, aastatel 1830-31, oli ta Viinis. 1831. aastal läks aga Pariisi ja jäi sinna elama. Tema sügavalt rahvuslik ja põhilaadilt romantiline looming kuulub maailma muusikakultuuri paremikku. Selles kajastuvad poola rahva vabadusvõitluse aated ja ergas võitlusvaim. Chopin kirjutas eelkõige klaveriteoseid, saavutades kõrge taseme nokturni-, skertso-, etüüdi-, prelüüdi-, valsi-, ballaadi- jmt zanris ja avardas poola tantsude kõlapinda. Chopinile kui pianistile oli omane väljenduse peensus, kõlavarjundite rikkus ja intiimsus. Varssavis korraldatakse aastast 1927 temanimelisi rahvusvahelisi pianistide konkursse. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Fr%C3%A9d%C3%A9ric_Chopin 2. http://wiki.zzz.ee/index.php/Fryderyk_Chopin 3. http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/chopin.html 4. ENE 2 lk 17 Pildid: 1. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/11/Frederic_Chopin_photo
Poola ülestõusu ajal, aastatel 1830-31, oli ta Viinis. 1831. aastal läks aga Pariisi ja jäi sinna elama. Tema sügavalt rahvuslik ja põhilaadilt romantiline looming kuulub maailma muusikakultuuri paremikku. Selles kajastuvad poola rahva vabadusvõitluse aated ja ergas võitlusvaim. Chopin kirjutas eelkõige klaveriteoseid, saavutades kõrge taseme nokturni-, skertso-, etüüdi-, prelüüdi-, valsi-, ballaadi- jmt zanris ja avardas poola tantsude kõlapinda. Chopinile kui pianistile oli omane väljenduse peensus, kõlavarjundite rikkus ja intiimsus. Varssavis korraldatakse aastast 1927 temanimelisi rahvusvahelisi pianistide konkursse. Peale surma austas tema õde Chopini soovi viia tema süda Varssavi Ristikandja kirikusse, kuna tema keha ei lubatud riigist välja viia kus ta suri. Ilmeka ning särava samas ka meloodiliselt kurva muusikastiili esindaja jääb kõlama paljudesse poola inimeste südametesse kuid mitte ainult, ka minule meeldivad paljud tema klaveriteosed.
Pikaajaline koostöö oli Kangrol pianist Kalle Randaluga, kes on mänginud peaaegu kõiki tema klaveriteoseid ja neid ka salvestanud. Randalule on Kangro pühendanud 2. klaverikontserdi op.60. Helilooja on klaverit näinud võimalusterohke pillina: tihti kasutab ta seda pigem rütmipillina, samuti laseb ta sageli mängida klaveri klahvidel, samal ajal keeli käega kinni kattes, või ka otse klaveri keeltel. Kontserdis kahele klaverile nr 1 on helilooja pianistile usaldanud ka suure trummi tagumise. Ka Kangro kontserdid teistele pillide on sündinud sageli kindlaid soliste silmas pidades. Näiteks on kontsert kahele op 48 kirjutatud Mihkel Peäskele (flööt) ja Toomas Vavilovile (klarnet). Selle zanri viimase teosena valmis Kangrol kontsert löökpillidele, mis kanti ette Eesti muusika päevadel 2000. aastal. ERSO ees soleeris Mark Pekarski Venemaalt. Kontserte on Kangrol veel flöödile, fagotile, viiulile ning kitarrile ja tsellole.
Isebel vihkab oma ema, kuid ka armastab teda väga. Kord oleks neiul peaaegu võimalik olnud ema juurest pääseda, kui välismaa juudist artist pakub võimalust neiul enda klaverioskusi Saksamaal täiendada. Isabeli ema avaldas aga tungivat soovi tütrega kaasa minna. Isabella aimas, et pianist soovib vastutasuks neiuga armusuhet, kuid tüdruk ei hooligi eriti sellisest suhtes, kui ohtlikust ärakasutamisest. Pianistile tundub aga Isabella ema probleemina ning reis jääb ära. Nüüd räägib Isabella Martinile, kui õnnetu ta oli ning on siiamaani, sest ta oleks tahtnud oma võimed proovile panna. Ta võidab Martinile, et tal on siiski uus plaan õnne saamutamiseks. · Isabella küsitleb Martinit, et miks mees ei valinud endale klaverimängija ametit või pastori kutsumust nagu seda olid soovinud Justuse vanemad, kuid Martin oli pettunud
Üllatusega avastas ta, et tegemist on ühe põhilise helireaga vanas jaapani muusikas. Samalaadsete arvutustega on Sisask ka jätkanud. Kuna peale Päikesesüsteemi planeetide on korrapärases harmoonilises liikumises ka galaktikad, tähed, komeedid jne, on võimalik välja arvutada nendegi teoreetilised helid ning nende najal musitseerida. Sellise meetodi suurejooneliseks näiteks on tsükkel "Universumi hääled" neljale klaverile, kaheksale pianistile, kuueteistkümnele käele op 88 (2002), mida helilooja nimetab oma senise töö kokkuvõtteks. Arv 88 tähistab autori sõnul tähistaeva tähtkujude ja ühtlasi klaveri klahvide arvu. Teos sisaldab alalõike "Suurest Paugust" kuni "Hümnini Kõiksusele", kogu helimaterjal tugineb astronoomilistele arvutustele. Erkki-Sven Tüür (16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud Erkki-Sven Tüür on lõpetanud Tallinna
Tannenbaum 1983. aastal), mida mõjutab sünnipära või näiteks see, kas oma elu olulistel etap- pidel kohtab laps inimesi, kes tema eeldusi märkavad ja tema ande aren- gule kaasa aitavad. Lugusid andekatest lastest: esimene lugu Poiss oli vaevu nelja-aastane, kui ta televiisorist kontserti vaadates näitas näpuga pianistile ja teatas, et ka tema saab selleks. Aasta pärast oli poiss riiulist leitud muusikatermini-raamatukese viide vihikusse ümber kirjuta- nud ja sonis öösiti läbi une klaverist. Kolm kuud pärast lastemuusikakooli astumist mängis laps juba Oginski poloneesi. Kümneaastaselt vahetas ta õpetajate soovitusel kooli ja asus õppima spetsiaalses muusikakallakuga koolis
sotto voce kaasa oma improvisatsioonile. Seda teevad paljud džässmuusikud, tuntuim neist on pianist Erroll Garner, kes peale oma improvisatsiooni meloodialiini markeerimise toob aeg- ajalt kuuldavale ka täiesti muusikaväliseid häälitsusi, nagu hüüatused või naer. David Sundow väidab oma fenomenoloogilises uurimuses džässimprovisatsioonist klaveril, et võime mängitavat vokaalselt ette kujutada annab pianistile erilise kindlustunde (Cook 2005: 74). Sundow räägib küll pianistidest, kuid džässmuusikutest harrastavad (oma soolole) kuuldavat kaasalaulmist kõige enam kontrabassimängijad, kes on sellest lausa eraldi stiili kujundanud. Huvitaval kombel ei ole sellele laialt levinud mänguvõttele spetsiaalset terminit kasutusele võetud 43 . Kuna džässis hinnatakse enam esituse siirust kui ilu, võib juhtuda, et esitus tundub ilus isegi esteetikanormidega vastuollu minnes
annaabi.ee 
