Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Georg Mirek King BRUNO LUKK EESTI PIANISMI ISA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD LAPSEPÕLV JA ÕPINGUAASTAD Tartu Riia Berliin KONTSERTTEGEVUS Soolokontsertide repertuaar Klaveriduo Anna Klas Bruno Lukk PEDAGOOGILINE TEGEVUS Klaverikateedri juhataja ja konservatooriumi direktorina KASUTATUD KIRJANDUS Pianist ja klaveripedagoog Bruno Lukk (1909-1991) oli suure eruditsiooniga muusik
lauljaga Chopin 1810- Varssavi Teenis elatist Varssavi 20 soololaulu Klaveritriod, 19. sajandi Elamuse 1849 lähistel eratundidega konservatoorium mõned teosed pianismi väljendamine, tsellodele, arengule aitas rahvuslik koloriit, enamasti kaasa, tõi poola meloodia ja rütmi
· visandas klaveripalade tsükli "Rännakuaastad" esimese vihiku 1837 saabus Liszt Itaaliasse · Vaimustus Itaalia klassikalise kunsti vastu sünnitas klaveripalad, millest hiljem sai tsükli "Rännakuaastad" teine vihik Rafaeli maali järel loodud "Kihlus" Michelangelo skulptuuri aineline "Mõtiskleja" kolm Petrarca sonetti sonaat-fantaasia "Pärast Dante lugemist" 1838-1848 · See oli Liszti pianismi meisterlikkuse ja kuulsuse kõrgtipp · Suurema osa sissetulekuist ohverdas Liszt heategevaks otstarbeks · 1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas · Toimus keisri vastuvõtt Peterburis · Menukad kontserdid Inglismaal ja Saksamaal Liszt Weimaris 1848-1861 · Asus tööle Weimari õukonna ooperiteatri dirigendina · Liszt tegi kõik, et teatri kunstilist taset tõsta · Algas äge vastuseis, laim, intriigid, keelepeks
enesearmastust..." (Borodin). Suurt tähelepanu pööras Liszt ka neil aastail oma kodumaale Ungarile. 1875. aastal asutas ta Pestis Muusikaakadeemia, mis veel tänapäevalgi kannab Liszti nime. Elu viimased aastad elas Liszt oma tütre Cosima juures Bayreuthis, kus ta ka 1886. aastal suri. Oma interpretatsioonilise tegevuse ja klaveriloominguga üldistas Liszt eelkäijate ja kaasaegsete saavutused, viis kõrgpunkti kogu ajastu pianismi. Tol ajal oli Euroopa rikas virtuoosidest, kes hämmastasid kuulajaid peadpööritava tehnikaga, jättes tahaplaanile sisulised taotlused. Liszt kuulus nende hulka, kelle juures oli tasakaalus tehniline meisterlikkus ja sisuline sügavus. ühtegi teost ei mänginud ta kaks korda ühe ja sama tõlgitsusega. Autori tekstidesse lähenes ta tihti vabalt, tehes neis ettekande ajal oma korrektuure, laiendades klaveri faktuuri, akorde jne
Poolakate kõige levinumaks tantsuks oli masurka. Seda tantsiti nii Aristokraaseis lossides kui ka talupoegade koosviibimistel. Chopini ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm katkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuleme veelkord algteemat. Etüüde on Chopinil kokku 27. Need on tähtsaks lüliks XIX sajandi pianismi arengus. Võrreldes Chopini ja Liszti etüüde, paistab silma oluline erinevus. Chopini etüüdid on oma ülesehituse poolest lähemal traditsiooniliste etüüdide mõistele. Neis on silmas peetud mingit üht tehnilist eesmärki, ühe võtte süvendamise taotlust. Sellele vastab ka ühe muusikalise kujundi domineerimine teoses. Ka Liszt taotleb tehnilist meisterlikkust. Helilooja aga ei jää esialgse rütmilise faktuurilise vormeli juurde, vaid laiendab ja muudab seda, vastandab sellele
loomulikult ka enda teoseid; klaveriteoste kõrval esitas palju transkriptsioone nii enda kui ka nt Berliozi, Beethoveni jt orkestriteostest. · Asetas klaveri publiku suunas küljega, et avatud klaverikaane alt jõuaks publikuni maksimaalselt võimas kõla; tänu sellele võis klaverit nüüd mängida ka suurtes kontserdisaalides, mitte ainult salongides. · Tema pianismi suurimad mõjud pärinevad Ungari mustlaste mängustiilist ja Paganini mängust. · Tema pianism arenes paralleelselt klaveri enda arenguga 1850. tel tulid müügile uudsed 7 oktavi ja metallist raamiga pillid. Algul armastas Erard'i klavereid, aga kui turule tulid Steinway ja Bechstein, mängis peamiselt nendel. · Võttis kasutusele palju uudseid võtteid, mis on tänapäevalgi klaverimängutehnikas väga olulised; eriti
Ballaad tungis luulest vokaalmuusikasse XVIII sajandi lõpul. Chopin oli esimene instrumentaalballaadide meister. Chopini ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahvuslike jutustavate teemdega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm kantkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuldub veelkord algteema. ETÜÜDID Etüüde on Chopinil kokku 27. Need on tähtsaks lüliks XIX sajandi pianismi arengus. Võrreldes Chopini ja Liszti etüüde, paistab silma oluline erinevus. Chopini etüüdid on oma ülesehituvuse tõttu lähemal tradiotsiooniliste etüüdide mõistele. Neis on silmas peetud mingit üht tehnilist eemärki, ühe võtte süvendamise taotlust. Sellele vastab ka ühe muusikaalise kujundi domineerimine teoses. Ka Liszt taotleb tehnilist meisterlikkust. Helilooja aga ei jää esialgse rütmilise faktuurse vormeli juurde, vaid laiendab ja muudab seda, vastandab
enesearmastust. Oli heatahtlik ja kutsus välja südamlikku naeru. Pöörast suurt tähelepanu oma arvukatele õpilastele. Oli nõus jagama nõuandeid isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi tõekspidamisi. 16. Liszt, klaver ja virtuoossus? Estraadi ainuvalitseja. ,,Kontsert, see olen mina" Liszt oli ülim meister klaveriloomingus. Tema akordid olid meeletult suured. Viis kõrgpunkti kogu ajastu pianismi. Virtuooslikuks elemendiks olid mitut liiki briljantsed ja sädelevad kõrge registri passaazid, kaunistused, kadentsid, glissandod, rubatod, teinekord arpedzod ja jooksud üle kogu klaviatuuri põhimõttel kätte saada maksimum noote miinimum ajaga. Tema juures oli tasakaalus tehniline meisterlikkus ja sisuline sügavus. Mitte ühtegi teost ei mänginud ta mitu korda ühe ja sama tõlgitsusega. Tegi
Ta lõi ka neli ballaadi ajavahemikul 1831-1842. Chopin oli esimene instrumentaalballaadide meister. Tema ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm katkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuleme veelkord algteemat. Etüüde on Chopinil kokku 27. Need on tähtsaks lüliks XIX sajandi pianismi arengus. Chopini etüüdid on oma ülesehituse poolest lähemal traditsiooniliste etüüdide mõistele. Neis on silmas peetud mingit üht tehnilist eesmärki, ühe võtte süvendamise taotlust. Sellele vastab ka ühe muusikalise kujundi domineerimine teoses. Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli (palad kõikides mazoorides ja minoorides). Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut.
19. XIX sajandi Vene muusikas valitsesid 2 põhisuunda. Iseloomusta neid suundi. 19.saj. jagunesid VR-muusikud kahte leeri:Ühed vene heliloomingu tulevik seisneb Lääne heliloojate kopeerimises.Teised ,et peaks jääma truuks vene traditsioonidele-seda esindaski Võimas rühm(Cui,Balakirev,Mussorski,Rimski-Korsakov,Borodin). suunad:1)realismi taotlus2)eelistada ooperit,programmilist orkestri muusikat3)kõik peab olema rahvuslik 20. Rahmaninov, kui näide XIX sajandil alanud pianismi kultusest. Kuidas see mõjutas tema elu materiaalset külge? ei saanud materiaalselt iseendaga hakkama. Toetus pere ja sõprade peale
vokaalmuusikasse XVIII sajandi lõpul. Chopin oli esimene instrumentaalballaadide meister. Chopini ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm katkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuleme veelkord algteemat. ETÜÜDID Etüüde on Chopinil kokku 27. Need on tähtsaks lüliks XIX sajandi pianismi arengus. Võrreldes Chopini ja Liszti etüüde, paistab silma oluline erinevus. Chopini etüüdid on oma ülesehiyuse poolest lähemal traditsiooniliste etüüdide mõistele. Neis on silmas peetud mingit üht tehnilist eesmärki, ühe võtte süvendamise taotlust. Sellele vastab ka ühe muusikalise kujundi domineerimine teoses. Ka Liszt taotleb tehnilist meisterlikkust. Helilooja aga ei jää esialgse rütmilise faktuurilise vormeli juurde, vaid
Chopin oli esimene instrumentaalballaadide meister. Chopini ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm katkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuleme veelkord algteemat. ETÜÜDID Etüüde on Chopinil kokku 27. Need on tähtsaks lüliks XIX sajandi pianismi arengus. Chopini etüüdid on oma ülesehituse poolest lähemal traditsiooniliste etüüdide mõistele. Neis on silmas peetud mingit üht tehnilist eesmärki, ühe võtte süvendamise taotlust. Sellele vastab ka ühe muusikalise kujundi domineerimine teoses. CHOPINI TEISTEST TEOSTEST Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli. Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut.
annaabi.ee 
