1949. aastal avastati tal eesnäärme vähk. Wittgensteini 62. sünnipäeval ütles arst et tal on elada vaid paar päeva.Ludwig Wittgenstein suri 29. aprillil 1951. aastal 4 Looming "Loogilis-filosoofiline traktaat" Ludwig Wittgenstein kirjutas oma esimese teose Esimese maailmasõja ajal. Selle nimeks sai "Tractatus Logico-Philosophicus" ehk "Loogilis-filosoofiline traktaat". See on ka ainuke mis ilmus tema eluajal. Teoses töötab ta Bertrand Russeli impulsside kallal. Wittgestein jagab Russeli veendumust, et loogikaseadused kehtivad sõltumatult. "Loogilis-filosoofiline traktaat" on vastu igasugusele metafüüsilisele filosoofiale. Ta räägib asjadest, mis ei ole kättesaadavad loogikale. Wittgenstein peab silmas, et keele ja tegelikkuse suhe ei ole keeleliselt kirjeldatav. Tema jaoks on loogika keel. Teos koosneb
Ta oli maksimalist, kes koormas iseennast ja ümbritsevaid täiuslikkusenõuetega, mida vaevalt keegi võis täita. Temas oli sedasama sügavat kirge ja sisemist vankumatust, mis tema poolt imetletud elufilosoofides, sedasama püüdlust tõdede poole, mis muudaksid tema enda elu. 9 Kasutatud kirjandus Wittgenstein, L. (1996). Loogilis-filosoofiline traktaat Tractatus Locigo-Philosophicus. s.l.: Ilmamaa Saarinen, E. (2003). Symposium filosoofiaõpik. s.l.: Avita http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=253&table=Persons 10
kutsumus. Ta oli maksimalist, kes koormas iseennast ja ümbritsevaid täiuslikkusenõuetega, mida vaevalt keegi võis täita. Temas oli sedasama sügavat kirge ja sisemist vankumatust, mis tema poolt imetletud elufilosoofides, sedasama püüdlust tõdede poole, mis muudaksid tema enda elu. 11 Kasutatud kirjandus ja viited Wittgenstein, L. (1996). Loogilis-filosoofiline traktaat Tractatus Locigo-Philosophicus. s.l.: Ilmamaa Saarinen, E. (2003). Symposium filosoofiaõpik. s.l.: Avita Wikipedia The Free Encyclopedia. Ludwig Wittgenstein http://en.wikipedia.org/wiki/Ludwig_Wittgenstein Stanford Encyclopedia of Philosophy. Ludwig Wittgenstein http://plato.stanford.edu/entries/wittgenstein/ 12
Hiljem kritiseeris ta ise seda tööd oma postuumselt avaldatud märkmetes ("Sinine ja pruun raamat") ning postuumselt avaldatud raamatus "Philosophische Untersuchungen" ("Filosoofilised uurimused"). Teda võib arvata nii loogilise positivismi kui ka analüütilise keelefilosoofia rajajate hulka. "Loogilis-filosoofiline traktaat" (algne saksakeelne pealkiri Logisch-philosophische Abhandlung, hilisem ladinakeelne pealkiri Tractatus logico-philosophicus) on filosoof Ludwig Wittgensteini ainus eluajal ilmunud filosoofiline raamat (temalt ilmus veel kaks filosoofilist artiklit ja sõnaraamat rahvakoolidele). Gilbert Ryle kategooriaveast. Kategooriaviga seisneb mingi asja, fakti või nähtuse paigutamises kategooriasse, kuhu see tegelikult ei kuulu. Kategooriaviga on olulisel kohal Gilbert Ryle'i filosoofias, tema järgi põhineb kartesiaanlik vaimufilosoofia kategooriaveal. Kategooriaveaks võidakse nimetada mingi omaduse omistamist
Varrak 2001 · Lotman, Juri. Kultuurisemiootika. Tekst kirjandus kultuur. Olion 1999 · Lotman, Juri. Semiosfäärist. Vagabund 1999 · Marx, Karl 1845 -- http://www.marxists.org/deutsch/archiv/marx- engels/1845/thesen/thesfeue.htm (Teesid Feuerbachist) (05.06.2006) · Maxwell, James Clerk . A Dynamical Theory of the Electromagnetic Field . Wipf and Stock 1996. · Wittgenstein, Ludwig . Loogilis-filosoofiline traktaat. Tractatus Logico- Philosophicus. Ilmamaa 1996 23
Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi enese ümber nähtust. B.Russell, ``Sissejuhatus matemaatilisse filosoofiasse''. Kui loogika oleks olemas isegi juhul, kui maailma ei oleks, siis kuidas saab loogika olemas olla olukorras, kus maailm on olemas? L.Wittgenstein, ``Tractatus Logico-Philosophicus''. 1 Loogika aine Esimene küsimus, mis meil esitada tuleb, on küsimus loogika ainest. Mis asi on loogika, ja mida loogikateadus uurib? Sageli jaotatakse loogika aine mitmesse eraldiseisvasse gruppi - matemaatiline loogika, filosoofiline loogika, dialektiline loogika jne. Meie raamat käsitleb peamiselt matemaatilist ehk formaalset loogikat, mis on kaasaja loogikateaduse tuum ja enimarenenud osa. Seejuures on filosoofiline loogika matemaatilise loogikaga väga tihedas
raames, väga spetsiifiline. analüütiline filosoofia – meie kursuse teema Analüütiline filosoofia Eelkäijaks on Frege (1848-1925), kes püüdles kindlate formuleeringute ja selguse poole. Klassikuteks ja alusepanijateks (kõik 19.saj lõpu-20.saj mehed) on Moore (tegeles mõistete uurimisega), Russell (pööras tähelepanu sellele, KUIDAS me väljendume, mitte MIDA väljendame), Wittgenstein (Tractatus logico-philosophicus, „keeleline pööre“ – püüdis luua ideaalkeelt, mis kirjeldab maailma fakte eriti täpselt ja väldib ebatäpsusi). Tähtsaks muutub selgesti väljendada selgeid asju, keel ise muutub F uurimise objektiks. Keele abil püütakse lahendada või kaotada F probleeme. Analüütilise filosoofia 2 suundumust: Ideaalkeelefilosoofia (varane Wittgenstein, Russell, Carnap) – võimalikult täpne väljendus. Pole kindel, kas tavakeeles on üldse võimalik väljenduda nii täpselt kui
1890 aastal sai ta haiglast välja. -) Haigevoodil lasi ta endale sageli Piiblit ette lugeda. Ludwig Wittgenstein * Ludwig Wittgenstein (1889-1951) Austria-Ungarlane, kes lükkas käima uus-positivismi. -) Ta arenes kaht täiesti erinevat filosoofiat ning neid ei saa omavahel kuidagi seostada. *) Anglosaksi analüütiline filosoofia; *) Keelefilosoofia -) 1919 kirjutas ta teose ,,Tractatus logico-philosophicus", mis on küll lühike, kuid raske raamat, mis liigendb kaheks osaks: loogikaks ja müstikaks. *) Need kaks on omavahel ühendatud läbi selle, et seal on numereeritud laused. *) Pealaused seavad paika raamatu loogilise ülesehituse raamistiku. Kümnendkohtadel paiknevad laused interpreteerivad enamasti seitset tuumlauset, olles mõnikord neist olulisemad. -) Uskus, et maailm koosneb asjadst ja asjaoludest. *) Asjad ise on subsdants ehk ei sõltu asjaoludest
meetoditest, põhiprobleemidest neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 7. Filosoofia voolud ja koolkonnad Eksistentsialism, analüütiline filosoofia, fenomenoloogia, marksism, poststrukturalism, neotomism jne. 8. Analüütiline filosoofia Eelkäija/vanaisa: G.Frege (1848-1925) Klassikud/alusepanijad: G.E.Moore (1873-1958), B.Russell (1872 1970), L.Wittgenstein (1889-1951) - Tractatus logico-philosophicus (1921) ja ,,keeleline pööre" Kaks traditsiooni/suundumust: Ideaalkeelefilosoofia (varane Wittgenstein, B.Russell, R.Carnap) Tavakeelefilosoofia (hiline Wittgenstein, J.L.Austin, G.Ryle) Tänapäeval tegeletakse analüütilise filosoofia raames väga erinevate probleemide ja valdkondadega, mitte üksnes keele või mõistete uurimisega. Aga säilinud on teatavad ühised jooned ja hoiakud selle suhtes, kuidas filosoofiat teha ja mida seejuures taotleda.
annaabi.ee 
