Pühendatud Athenale. Iktinos ja Kallikrates- projekteerijad. Tähtsaim oli Athena kuju 12 m kõrge. Säilis 17. saj 5) Ateena akropole propüleed- 5.saj eKr ühendas allilma akropoliga. Keskel mitmejärgulised trepid, mis olid ümbritsetud sammastega. propüleede juurde kuulusid Pinakotule, kus hoiti maalikunsti ja väike Nike tempel jumalanna Ateenale. 6) Erechteioni tempel- 5. saj eKr Pühendatud Ateenale. Arhitekt Philokles. Osade asemel naiste kujud e karüatiidid Skulptuur Terveid originaal kujusid on säilinud väga vähe.. enamasti on alles roomaaegsed koopiad. Põhilised originaal materjalid olid pronks ja marmor. Kõige väärtuslikumaks peeti krüselefantiintehnikat- skulptuuril oli puust südamik, mis kaetakse kehaosas elevandi luuga, riietus ja relvad kaetakse kuldplekist, silmad värvilistest kividest. Skulptuur jaguneb: I arhailine e vanemajajärk, vabad figuurid-
Säilinud on Rooma-aegne koopia, mida hoitakse riiklikus arheoloogiamuuseumis. Cella oli seestpoolt ümbritsetud katust toestavate sammastega ja väljast friisiga, millel kujutati Panatenaiade rongkäiku ning Olümpose jumalaid (välja arvatud Hades ja Hestia). (et.wikipedia.org) 4. Erechtheion Viimane akropoli silmapaistvaist hooneist ehitati V sajandi lõpul. See on ehitatud joonia stiilis ja marmorist nagu Partheongi. (vt joonis 4, lisas 2) Hoone ehitas Philokles. Templi põhiplaan on ebasümmeetriline, mille tingis ebatasane maastik ja tahe komponeerida erinevatele jumalustele pühad kojad ühe hoone raames. (Remmel, 1989) Selles austati Athenat kui Ateena linna kaitsjat ent seal olid altarid ka mitmele teisele jumalusele ja kangelasele, sh Zeusile, Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. (et.wikipedia.org) Lisa 1: Ehitusstiilid dooria, joonia ja korintose joonised
ratsanikud. Peale ateenlaste olid kohustatud sellest pidustusest osa võtma ka liitlased, kes kandsid ohvriloomi, aga samuti metoigid, kes teenisid kodanikke. Templis seisis Pheidiase loodud Athena Parthenose grandioosne kullast ja elevandiluust kuju. See kuju ei ole säilinud. Temast võib ettekujutuse saada arvukate koopiate ja kirjelduste põhjal. Erechteioni tempel- Kallikrates, Philokles (Poseidonile), sambad naisekujulised Erechteion viimane ehitus Akropolisel, see rajati sajandi viimasel veerandil Philoklese poolt. Tempel oli pühendatud kahele jumalusele ning asetses pealegi ebatasasel pinnasel. Range suuna meister oleks teinud kõik võimaliku, et maapinda tasandada ning mõlemad pühakojad ühe katuse alla ühendada. Erechteioni ehitajad aga kasutasid antud olukorda selleks, et luua tavatult mitmekesine kompositsioon
VIILKATUS katuse servades ehisliist veesülititega nurkades skulptuurkaunistused hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid TEMPLI SISEMUS nn. naos; cella - ruum, kus paiknes jumalakuju ATEENA AKROPOL ehk ülalinn 5. sajand eKr Perikles algatab Ateena akropoli ehitust. Pheidias - arhitekt, kes hoidis silma peal. Mnesikles tegi dooria stiilis propüleed ehk väravehitised. vasak tiibhoone - maaligalerii, parem tiibhoone - raamatukogu. Kallikrates - Nike tempel. Philokles - Erechteion. Templi sambad on jooni stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud - karüatiidid. Itkinos ja Kallikrates - Parthenon ehk neitsiruum. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon tümpanon - kolmnurkne ala katuseviilu all, mis kaunistati reljeefidega. theatron - ala teatris, kus istusid pealtvaatajad. Nad olid paigutatud poolkaares ümber näitemänguplatsi. Kivipingid olid kõvad ja ebamugavad, inimesed võtsid sageli teatrisse
Arvutirekonstruktsioon. Parthenoni läbilõige. Pheidias. Kallikrates. Athena kuju Nike tempel. 420 Parthenonis. Pheidias e.m.a. oli ka templi muude skulptuurkaunistuste autor. Rekonstruktsioon. Philokles. Erechteion - Athenale ja Poseidon Erekteiosele Erechteioni pühendatud tempel. karüatiididekoda. 421-409 e.m.a. Pheidias. u. 490-430 e.m.a. Kreeka. Pheidias. Kentaur ja lapiit. Parthenoni friisi metoop. u. 447-438 Pheidias. Pheidias. e.m.a. Moirade figuurid Figuurid Parthenoni Parthenoni idaviilult
Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad. Iga sammas oli tõstukite ja vintside abil osadest kokku pandud. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka tublimat ja kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES. Joonia stiili näiteks on Nike tempel (amfiprostüül, KALLIKRATES) Ateena Akropolil ja Artemise tempel ( dipteer, 6-4- saj e.m.a.) Efesoses. Alles üsna 5.saj. lõpul valmis Erechteion (karüatiididega, 6 tk, autor PHILOKLES). 4 saj. e.m.a. hakatakse ehitama ka muid arhitektuurilisi hooneid, nagu teatreid, haudehitisi ja monumente. Mausoleumidest on kuulsaim Halikarnassose mausoleum, mis kuulub ka seitsme maailma ime hulka. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Haudehitis on pühendatud kuningas Mausolosele ja tema naisele Artemisiale. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), kus oli kokku 52 rida ja see mahutas u 14 000 inimest
Erechtheion Valmis V saj lõpul, pärast Periklese surma Athenale kui linnusekaitsjale (Athena Polias) pühendatud tempel Kujutas endast ühe vanema, päraslaste poolt hävitatud hoone taasehitust Peale Athenale pühendatud templi hõlmas hoone veel teisigi pühi kohti, need mitmesugused pühamud, mis asetsesid ebatasasel maapinnal pidi arhitekt ühendama ühtseks tervikuks Ehitajaks Philokles (sai kõikidest raskustest ilusti üle) Idaküljel on eeskoda kuue joonia stiilis sambaga Läänekülje moodustasid kuus poolsammast, mille vahel olid aknad Põhjaküljel sügav eeskoda, mille front koosnes neljast joonia sambast (kummalgi küljel kaks) Väike koda lõunaküljel, mille talastikku kannavad sammaste asemel kuus naisfiguuri - karüatiidid Ehitatud pentelikoni marmorist
e.m.a.). Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor PHEIDIAS. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka tublimat ja kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES. Joonia stiili näiteks on Nike tempel (amfiprostüül, KALLIKRATES) Ateena Akropolil ja Artemise tempel ( dipteer, 6-4- saj e.m.a.) Efesoses. Alles üsna 5.saj. lõpul valmis Erechteion (karüatiididega, 6 tk, autor PHILOKLES). 4 saj. e.m.a. hakatakse ehitama ka muid arhitektuurilisi hooneid, nagu teatreid, haudehitisi ja monumente. Mausoleumidest on kuulsaim Halikarnassose mausoleum, mis kuulub ka seitsme maailma ime hulka. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Haudehitis on pühendatud kuningas Mausolosele ja tema naisele Artemisiale. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju
Enne väravaid asus väike Ateena Nike- tempel (tiivuline võidujumalanna, Ateena sümbol). Tegemist oli amfiprostüüliga (sambad ees ja taga, kõrval pole). (Oli väike, mõõtmetega 8,27m x 5,24m.) Keskseim ehitis oli Parthenon, pühendatud neitsi Ateenale, kui Partenosile. Ehitajad Iktinos ja Kallikrates. Tegemist oli peripteeriga (sambad kõikides külgedes). (8 x 17 sammast. Valmis 438 eKr.) Keskel oli jumalanna Ateena seisev kuju. Viimasena valmis Erechteion, selle ehitaja oli Philokles. Märkimisväärseim oli Karuatiidide kogu (naisfiguur sambaks, kui meesfiguur on sambafunktsioonis Atlas). Väljaspool Ateenat Demeteri tempel Eleusis · Ehituskunst 2. ajajärgul hellenismi ajal 4. saj eKr Toimus pooliste allakäik, omavahelised sõjad, etteotsa asus Sparta, Ateena ja Sparta vahelised võitlused. Tugevamaks sai Sparta, Teeba asus Sparta vastu. · Samal ajal tugevnes Makedoonia, mis vallutas Kreeka. Tekkisid hellenistlikud monarhiad.