· valitsuse vead kriisi ajal 8) Varia · Sarajevo atendaat Austria-Ungari ershertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juuni 1914, mõrvar oli Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip, kes oli alaealine ning mõisteti 29 aastaks sunnitööle · 1915 jäi Adolf Hitler pildile, kus ta on Saksamaa süjakuulutusest vaimustunute seas. Tollal oli ta veel tundmatu ja töötu. Münchenis. · 1915 suures saksavastasuses nimetati Peterburi ümber Petrogradiks, Suurbritannia dünastia loobus saksa perekonnanimedest. Eestis keelati saksa keele avalik kasutamine. Soome noored aga püüdsid Skandinaavia kaudu Saksamaale põheneda, et siis Saksa armees Vene vastu võidelda · 1915 inimeste ja loomade kaitseks võeti kasutusele gaasimaskid · ''Don't waste bread! Save two slices every day and defeat the 'u' boat.'' Inglise plakat, mis kutsus inimesi säätma leiva, et saksa allveelaevu võita. 1917
Venemaa/ NSV Liit 1917 1935 Sissejuhatus Saksamaa kuulutas Venemaale sõja 1. aug 1914. aastal. Saksa-foobia. Pealinn nimetati 1914. a. St Peterburgist ümber Petrogradiks. Algas sakslaste kaupluste rüüstamine. Mobilisatsioon kulges edukalt, desertööre oli minimaalselt. Kõik tahtsid minna sakslastele "ära tegema". Kehtestati kuiv seadus. Kuid sõjas ei saavutatud kiiret ega kerget võitu. Pikaaegseks sõjaks polnud Venemaa valmis. Ebaedu püüti parandada ministrite vahetamisega. Saatuslikku rolli ministrite vahetamises hakkas mängima Rasputin (1868-1916). Veebruarirevolutsioon Raskusi tekkis linnade toiduainetega varustamises.
Teisel pool Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõpuks terve maailm kaasa arvatud Ameerika Maailmasõda ja Eesti Eestlased olid sõdiva riigi all, mistõttu pidid hakkama oma verd ohverdama (alguses 60 000 meest, pärast veel kümneid tuhandeid kokku u. 100 000 meest, kellest u. 10 000 langes) Sõja puhkedes olid eestlased lojaalsed ja isegi entusiastlikud tänu Saksa-vastasele propagandale. Peterburg muudeti Petrogradiks keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlased keeldusid. Venelaste ebaegu õõnestas eestlaste entusiasmi Sõja ebamugabused: paljud tarbekaubad läksid "kaardi alla", õitsele puhkes must turg Tehased töötasid küll täiskäigul, kuid andsid valdavalt sõjalist toodangut - tööliste arv kasvas, kuid kvalivikatsioon langes 1915 jõudsid sakslased Riia alla ja Saksa sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu lasi paanikas
endale tunduvalt rohkem ,,eluruumi" ja võimu, kui tal 20.saj alguse seisuga oli. Maailmasõda ja Eesti *Kokku sai vene mundri selga 100 000 eesti meest, kellest u 10 000 langes. See oli suur kaotus (meid oli miljon). *Sõja puhkedes võttis eestlaste seas maad üldiselt lojaalne ja isegi entusiastlik meeleolu, sest ametlik Saksa- vastane propaganda kõlas kokku valitseva saksavaenuliku hoiakuga. *Riigivalitsus muutus venemeelseks. Peterburi ristiti ümber Petrogradiks. Keelati saksa k avalik kasutamine. Baltisakslased hakkasid otsima kompromissi eestlastega-pakkusid eestlastele piiratud pääsu maapäeva ja maa valitsemise juurde. *Juba üsna sõja algul sai palju eesti mehi surma-Poolas jm. *Sõda tõi kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi. Paljud tarbekaubad (suhkur,petrool,tee,tuletikud) läksid ,,kaardi peale", puhkes õitsele must turg.1914.a kuiv seadus
mis moodustusid sageli II maailmasja ajal, esines I maailmasja ajal sna harva. Lahingu kigus kaotasid venelased 92 tuhat meest vangilangenuna ja 50 tuhat tapetuna. Tannenbergi lahingul oli suur thtsus, sest sellega psteti Ida-Preisimaa ja peatati lekaalukate Vene vgede pealetung Sileesia tstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vhemusse jnud Vene 1. armee sunniti Masuuria jrvede lahingu kigus Ida-Peisimaalt lahkuma.[2] Serbia sdurid 1. septembril nimetati Peterburg mber Petrogradiks. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0,7 miljonit meest) Austria-Ungari ve (u 0,85 miljonit meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid mber Przemysli kindluse. Prast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsda, mis nudis miljoniliste armeede olemasolu. Austria-Ungari (260 000 meest) alustas pealetungi Serbias 12. augustil, kuid Serbia diviisid (247 000 meest) lid vaenlased 24. augustiks oma piiridest
Dmitri Pavlovits (1891-1941), Rasputini tappa. Teoks sai see mõrv detsembri keskel 1916 ja oli keisrinnale ääretult sokeeriv. Veebruarirevolutsioon: Paar kuud peale Rasputini surma puhkesid streigid, Venemaa liikus kiiresti kaose poole. Keiser oli seotud vägede ülemjuhataja ametiga (millega ta hakkama ei saanud), korralikku valitsust ei olnud. Veebruari lõpus (Lääne-Euroopa kalendri järgi märtsis) 1917 haarasid streigid kogu pealinna, mis sõja ajal oli ümber nimetatud Petrogradiks. Rahvas tuli tänavatele, nendega ühinesid ka mässu maha suruma saadetud sõdurid. Petrogradi sõitis ka keiser, lootes olukorda kontrolli alla saada, ent armeejuhid, ministrid ja 1911. aastast Riigiduuma esimehe ametis olnud Mihhail Rodzjanko (1859-1924) keeldusid teda toetamast ja kesier loobus 2.(15.) märtsil 1917 troonist oma venna Mihhaili kasuks. Viimane, kellel samuti mingit toetust ei olnud, loobus troonist kohe peale seda. Võim läks Riigiduuma poolt
meest, kuid edu ei saavutanud. Somme´i jõe lahing- juulist novembrini olid Suurbritannia ja Prantsuse väed pealetungioperatsioonil, kasutasid 1915 aastal loodud pommilennukeid ja 15. septembril Arras´ juures esmakordselt tanke. Tulemused: otsustavat edu ei saavutanud kumbki pool ja hukkus ca. 1,5miljonit meest. Idarinne- Venemaal 1914 suure patriootilise vaimustuse tõttu nimetati Sank- Peterburg ümber Petrogradiks. Mogiljovis oli kindralstaap, mida juhtis Vene tsaar Nikolai II. Aprillist juunini toimusid Mogiljovis läbirääkimised ja nõupidamine kõrgemate sõjaväelastega, et tuua pööre Venemaa kasuks sõjakäiku. I maailmasõja lõppjärk (1917-1918) Läänerinne- Entente´i riigid otsustasid lõpetada sõja 1917. Nad pidasid silmas majandusliku olukorra muutumist väga raskeks Saksamaal, sest blokaadi tõttu nappis toiduaineid, rõivaid, sõjamoona
Seltskonna majanduslikult kindlustatud koorekiht valdas suurt osa kinnisvaradest ja maadest: enne Eesti iseseisvumist, 1917. aastal, kuulus 800 baltisaksa suurmõisnikule 58% kogu Eesti maafondist. Parema elu ja töö otsinguil ning maapuuduse tõttu (1/3 talurahvast oli maata) rändasid eestlased massiliselt välja Venemaale ja Ameerikasse. 1917. aastal elas väljaspool Eestit viiendik eestlastest (250 000), neist Petrogradis (Venemaa pealinn nimetati Petrogradiks 1914. aastal) 50 000; 40% kõrgharidusega eestlastest töötas Venemaal. Eesti kolonistid olid moderniseerimise pioneerid impeeriumi avarustel, kes tõid endaga kaasa lääneliku põlluharimise tehnoloogia ja töömoraali. Venemaal tegid haritud eestlased tõhusat karjääri, said ülikooliprofessoriteks, kindraliteks, mõisavalitsejateks. Vene sõjaplaanides oli Baltimaadel eriti tähtis koht Petrogradi kaitse seisukohalt. Esimese
astumine oli mõeldamatu. Valiti kahest halvast vähem halb. Sa võidu korral halveneks eestlaste olukord veelgi. Ve puhul peljati, et Ve võit võib kaasa tuua uue sovinismi laine, et sellega kaasneb uus venestus, kuid see kõik tundus vähemtähtis. Sõja puhkemisega kaasnesid ka baltisaksa vastased meeleavaldused ja nende vastu suunatud sammud. Pogrommid baltisakslaste vastu, peskti puruks neile kuuluvad kauplused jne. Peterburg muudeti Petrogradiks. Tehti ka ettepanek Muuta Tallinna nimi Kolõvaniks(?) Uued venepärased nimed said ka 7 Eesti valda. Ajakirjandused ilmusid järest teravamaks muutuvad süüdistused baltisakslaste aadressil. Keelustati baltisakslaste organisatsioonide tegevus, pandi kinni neile kuuluvad ev-d, keelati ära saksakeelne ametlik kirjavahetus, lõpuks keelati ka saksakeelne kõnelemine avalikes kohtades sh linnatänavatel. Ve võimud hakkasid ka arreteerima
annaabi.ee 
