Arutlev kirjand Giovanni Boccaccio raamatu ,,Dekameron" põhjal Boccacciot, Petrarcat ja nende kaasaegseid peetakse 14. Sajandi Itaalias humanismi esiisadeks. Raamatus ,,Dekameron" kirjeldab Giovanni Boccaccio inimeste pahesid, neid laites või nende üle nalja heites, teisalt tõstab ta aga esile leidlikust ning kavalust. Arvatakse, et idee kirjutamiseks sai ta tõenäoliselt Dante ,,Jumalikust komöödiast". Millised olid autori eesmärgid? Teose eesmärgiks võis olla soov jagada õpetussõnu tolle aja inimestele. Seda teeb ta
ja järgib ilmselt roomlaste triumfikäigu põhimõtet. Fogliano on maalil ühtaegu suursugune, aga must taustal ka kummituslikult üksi jäetud. Mõni aeg hiljem kuuleme temast Assisis, kus ta maalis seeria Püha Martini elust, mis ehib Püha Martini kabelit San Francesco kirikus. Elu viimased aastad saatis ta mööda Avignonis paavsti kohtu teenistuses. Ta maalis seal mitmeid kabeleid ja ruume paavsti palees. Avignonis kohtas ta ka Francesco Petrarcat. Samuti maalis ta seal praegu palju tuntust kogunud maali Madonna Laurast. On räägitud, et ta maalis Pandolfo Malatesta ülesandel ka Petrarcast endast portree, aga kui ta seda tegi, siis oma varasema külaskäigu ajal Avignoni, millest meil väga palju informatsiooni pole. Küll aga teame me tema teisest külaskäigust Avignoni, kui teda kutsus sinna Paavst Clement VI. Tema matuste kohta on teada, et see toimus neljandal augustil 1344, aga pole kindel kas ta
inimnarruste piitsutajana ei leidu talle tolleaegses kirjanduses võrdset, tema grotesk madaldab maise toreduse ja hiilguse halastamatult surmaeelse roiskumise ja kõdunemise seisundisse. PAUL FLEMING (1609-1640) saksa suurim 17. saj lüürik. Algusaja luule oli juurdlev, stoitsismimõjuline. Flemingi elu suursündmuseks sai reis diplomaatilise missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse. Sealt sai ta inspiratsiooni oma paljudeks luuletusteks. Fleming matkis oma luuletustes Petrarcat. Kuid tema luule oli tundelisem, kuna tema armastatud ei vastanud täielikult ta tunnetele, oli luule sisuks tihti hingevalu ja kurbus, nii leidub ta luules peale reisikirjelduste peamiselt mõtteid kodumaa kurvast saatusest ja luhtunud armastusest. Klassitsismi mõjudega seoses võib 17. saj keskpaigast täheldada Euroopa luules lüürika langust, kujundid ja luule üldse muutus lihtsamaks ja selgemaks. MILTON (1608-1674)
viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala. Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Francesco Petrarca. Madrigal umbes 5-7 häälne polüfooniline laul, mille sisuks oli armastus või loodus. Tähtis oli emakeelsus. Sekstiin ehk sekstett on luuleteoses kuuest värsireast koosnev stroof. Eelkäijatest trubaduuridest eristab Petrarcat tema armastusluule täielik avatus. Ta vabastas luule müstikast, allegoorilisusest, abstraktsusest; süvendas selle humanistlikkust; lõi isikupäase poeetilise stiili, tõi sisse metafoori kui sonetizanrile tunnusliku kõnekujundi (nt Laura juuksed kuld, nägu soe lumi, kulmud eebenipuu, huuled kalliskivi ja roosid). Hilisemat renessansilüürikat ei mõjutanud Petrarca mitte ainult oma luuletuste vormipeenusega, vaid ka
VARAUUSAEG 16.-17saj. HUMANISM-inimese keskne maailmavaade, inimene on maailma keskpunk. RENESSANSS-14.-17.saj,taassünd(antiik-kultuuri),sai alguse 14.saj Itaalias. UUENDUSED KUNSTID-perspektiiv,realistlikult kujutamine,,modellideks inimesed,jumalad inimeste sarnased,kasutati valgust ja varju; kunstnikud Leonardo da Vinci, Michelangelo. Kirjanikud Dante Alighierit,Francesco Petrarcat,Giovanni Boccaccio,William Shakespear. Uute ideede ja teadmiste levikule aitas kaasa trükikkunsti leiutamine Johannes Gutenbergi poolt. Majandus- hakkas arenema pangandus. Astronoomid Galileo Galilei,Nikolaj Kopernik,Giardono Bruno. II SUURED MAADEAVASTUSED:põhjused üksluine toit nõudis vajadust vürtside järgi,kadusid traditsioonilised kaudateed,vajadus
· pärit kuninglikust suguvõsast · ,,Kuninglikud kommentaarid" 1609 : inkade kuninglikest suhetest · ,,Peruu üldine ajalugu" · ekloogid: karjaseteema Juan Boscan (1492-1542) · panus luule uuendamisse · pärit Barcelonast, aadlik · ,,Castiglione" tõlkis · Sonetid, luuletused, kantsioonid Luis de Leon (1527-91) · Õppejõud Salamanca ülikoolis · 1572 vangi, süüdistati Vana Testamendi ülemlaulude liiga vabas tõlkes · tõlkis Petrarcat ja Bembot, Vergiliust, Europidest · luuletused ,,Noche Serena", ,,Vida netirada" Juan de la Cruz (1542-91) · kasutas eriti 5-värsilist stroofivormi · võitles usupuhastuse eest · suleti kloostrisse, sealt põgenes, hiljem sai pühakuks · lüürika tõlkija · ,,Unico espiritual" · ,,Esposo/a" · ,,Noche oscuro" luuletus Barokkkirjandus · barokk kui vastandite kultuur · katoliiklik vastureformatsioon
traagilises tunnetamises: pinge tajumise hinge ja keha, armastuse ja kannatuse vahel. Ja samal ajal järeleandmatus soovis säilitada inimeksistentsi ühtsus, ühendades maa taevaga ja inimese inimesega. FLEMING- (1609-1640) 17 saj suurim saksa lüürik. Tema tollane luule oli juurdlev, mõneti stoitsismimõjuline. Tema lühikese elukäigu suursündmuseks sai siiski reis diplomaatilise missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse. F matkis oma sonettides ja muudes armastusluuletustes Petrarcat, kuid oli palju siiram, avatum ja tundelisem. Ka tema lüürika kujundid polnud kunagi nii rafineeritud kui Gongoral või Donnel. Ta armastatu Elsabe ei vastanud poeedi tunnetele täielikult- nii kipub hingevalu ja kurbus F luuletustes valitsema unistuste üle harmoonilisest armuõnnest. Tema üks luuletus oli ntks. ,,Vastuoli iseendas" LA FONTAINE- (1621-1695)prantsusmaal klassitsismi suurkuju. Descartes'ilik ratsionalism ei köitnud teda
Kirglik kaasaelamine kaasaja sündmustele, sügav mure kodumaa allakäigu pärast. Võiks nimetada ka moodsama terminiga eksistentsialistiks: surmateemalised sonetid, sotsiaalse vastutuse teema, kompromissitu ühiskonnakriitika. Avatud satiir, mis Donne’i luulest veel kaugemale minnes kasvas üle kõverpeegelduslikuks groteskiks. Fleming: XVII saj suurim saksa lüürik. Seos Eestiga. Siirus, avatus, tundelisus. Armastusluuletustes matkis Petrarcat. La Fontaine: klassitsismi hilisem suurkuju Prantsusmaal. Ratsionalism ei köitnud teda, iroonia ja vaimukus. Loomalood, milles loomad kehastavad kõikvõimalikke karaktereid. Ei rõhuta üleliia lõppmoraali, pigem on olukord tähtis. Sügavalt vastumeelne võimude omavoli, demagoogia, silmakirjalikkus. 17.Barokk-draama (XVII saj.): Calderón (Elu on unenägu, Suur maailmateater; valimikus „Hispaania pärand“ komöödiad
kokku saada. Noormees väidab, et nende armastus jätkub mõne aja pärast edasi. Fiammetta jääb ootama, igatseb, unistab, meenutab. Lõpuks on kuulda, et ta olevat abiellunud. Fiammetta on seda kuuldes murtud. Peagi saab ta teada, et noormehel on abielu kõrvalt armuke. Lootus, et ta Fiammetta juurde tagasi pöördub, on väga väike. Kui enne oli naisi ülistatud, siis Boccaccio kirjutas naisest kui mõtlevast, tundvast ja reaalsest inimesest. Petrarca ja Boccaccio said kokku. Pidas nii Petrarcat kui Alighierit oma iidoliteks. 1350ndatel kirjutas Boccaccio „Dekameroni“. Tegu on raamjutustusega (keegi jutustab, jutustuse sees algab teine jutustus). Noored inimesed lähevad maale, et pääseda katkust ja surmast. Et oma aega huvitavamalt veeta, otsutavad nad teema ja hakkavad jutustama lugusid. Iga päev räägib keegi ühe jutu, siis kommenteeritakse. 14. Humanism ja reformatsioon Humanism Renessansi ajal levis humanism. Humanistid olid õpetlased, kes süvenesid
Raamat läheb edasi sellega, et varsti jõuavad Fiammettani uued uudised, et too naine tal armuke. Valus, kuna eelistas teist Fiammettale. Abielu vbl sundlik, aga armukese puhul naine võitnud noormehe südame. Lootused, et Fiammettani tagasi tuleb, on kustunud ja sellepärast on naine iseäranis õnnetu. Varem ülistati naisi kui jumalannasid. Boccaccio kujutas neid mõtlevatest, tundvatest, reaalsetest inimestest. Petrarca ja Boccaccio said kokku. Boccaccio pidas Petrarcat ja Dantet oma suurteks eeskujudeks, õpetajateks. Kirjutas teoseid ka antiikmeestest. Tegeles antiigi uurimisega, aga ei saavutanud sellist sügavust nagu Petrarca. 50ndate aastate alguses kirjutas oma suurteose ,,Dekameron". Ei ole algupärane teos. Boccaccio arendas mitmed lood kirjanduslikuks jutuks. Mitmed motiivid pärit Aasiast, üsna vanad. Boccaccio kandis nende juttude tegevustiku üle kaasaega, kaasaja Itaaliasse. Annab põhjaliku ülevaate
annaabi.ee 
