sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga olemas ka mitu teist oletust. Varsti pärast linnuse rajamist tekkis piiskopilinnuse juurde alev, mis sai Riia linnaõiguse 1279. Haapsalu sõbruslinnad 1. Rendsburg, Saksamaa 6. Uman, Ukraina 2. Hanko, Soome 7. Fundão, Portugal 3.Haninge, Rootsi 8. Eskilstuna, Rootsi 4. Loviisa, Soome 9. Petlemm, Palestiina 5. Greve in Chianti, Itaalia Haapsalu kuurort Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor Karl Abraham Hunnius võttis kasutusele Haapsalu ravimuda. Haapsalu ravimuda ja meri on siia puhkama meelitanud paljud https://et.wikipedia.org 220px-Haapsalu_coat_of_arms.svg
Kuidas olla jumalale meelepärane? Töö, palve, piht, paast. Kristlikud voorused ustavus, töö, halastus, vaesus, eeskujuks pühakud. Seitse surmapattu laiskus, kadedus, ahnus, viha, uhkus, liigsöömine, lihahimu, kiim. PIIBEL Koostati 12 saj eKr 2 saj pKr. Tehti/pandi kokku u 1000-1500 aastat. Piibel esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piibli tegevuspaigad Palestiina (Jeruusalemm, Petlemm, Kaana, Siinai mägi, Surnumeri), Egiptus, Rooma, Ateena, Sumer. (Ees-Aasia) Piibel on üleehitatud kahest põhiosast: Vanast ja Uuest Testamendist, mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Tähtsus kirjandusteosena Piibel pani aluse kaasaegsetele kirjakeeltele. Jünger kristuse õpilane Apostel juut Messias kristus
sööma), väljendeid, süzeesid, karaktereid. (maal ,,Püha õhtusöömaaeg") Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik, kristlaste pühakiri, jumalik ilmutus teispoolsest maailmast. Selles esitatakse vanade idamaade müüte maailma ja inimese loomisest ning lugusid juutide ajaloost. Lugejale avatakse ilmutuse ajalugu Aabrahamist Mooseseni ja Moosesest Jeesuseni. Piibli peamised tegevuspaigad asuvad Väike-Aasias, peamiselt Palestiinas: Jeruusalemm, Petlemm, Kaana, Samaaria, Siinai mägi, Surnumeri, Jordani jõgi. Piiblisse kuulub 66 eri aegadest pärit ja aja jooksul üheks teoseks koondatud raamatut. Ta on omamoodi raamatukogu, mille vanimad osad on loodud 12.saj eKr ja uusimad 2.saj pKr. seega sündinud rohkem kui 1000 aasta jooksul. Piibel julgustab ja lohutab, hoiatab elu pööristes ja vapustustes, õpetab nägema ajaliku ja igavese elu piire ning õnne ja õnnetuse vahekordi.
3) igeusk- igeusu primuses kuuluvad lahutamatult kokku petus, jumalateenistus ja usuline kogemus Anglikaanid- protestantluse haru PIIBEL-ristiusu kanoniseeritud phakiri. piiblikaanon koosneb 66 "raamatust" ehk iseseisvast osast Vana Testament- Noa laev, inimese loomine, Aabraham Uus-Testament- evangeeliumid(rmukuulutus, sisuks Kristuse elu ja surma lugu), johannese ilmutusraamat(Uue Testamendi ja htlasi kogu Piibli viimane raamat.) Olulised kristlaste phakohad- Iisraelis Petlemm, Roomas Vatikan ISLAM- kiiremini kasvav usund, phapaigad Meka Saudi-Araabias ja Jeruusalemm Iisraelis erinevad harud: Sunniidid iiidid Muhamed- islami usu asutaja Koraan- islami pharaamat Islami viis tugisammast: Ainujumala tunnistamine Palvetamine Palvernnak Mekasse Almuste andmine Paastumine(ramadaan) JUDAISM * Iisrael * Valitud rahvas * Aabraham-rahva esiisa, karjapidaja * Nutumr- Nutumr on juudi rahva pham paik, kuhu suundutakse palvernnakul palvetama. asub jeruusalemmas
hiljem. Enne iga uue rühma laval esinema hakkamist luges üks neiu rahvale järjejutuna jõuluteemalist lastejuttu väikesest tüdrukust ja tema jõuluootusest. Kirikus oli meeleolu loomas kaks suurt valgustitega ehitud jõulukuuske, mille taga seisid kaks seitsmeharulist küünalt, nagu kunagises Iisraeli templis. Kontsert algas täiendõppe esimese rühma esitustega, kes on kellamängu õppinud 5 aastat. Esimene lugu oli L.H. Redner´i ,,Oh, Petlemm, väike linnake." Sellele järgnes vene rahvaviis ,,Aisakellad" ja H. Simeone ,,Väike trummipoiss." Nende lugudega oli täiendõppe esimese rühma esitus lõppenud. Kuulates esimese rühma esitusi, läks meel rõõmsamaks. Juba ammu ei olnud kellamängu kuulnud. Kõik lood olid pikkuse poolest suhteliselt lühikesed. Esimest lugu alustati ühe inimese soolomänguga. Poole loo peal tulid teised juurde. Teine lugu oli üleni rõõmust pakatav
Pühade Jeesus lugemine usutakse lõpust ja Jeesuse Kristuse kirik palverännakud (Jeruusalemm, taastulekust) mormoonid, Kannatuste tee, Kolgata Mägi, algselt kreeka jehoova Petlemm, Naatsaret, keeles tunnistajad) Konstantinoopol, Rooma, Lourdes, Santiago de Compostella) Islam 1,3 mld Prohvet Umma -> Meka, Moee Palverännak Mekasse (püütakse Prohvetite Koraan Moee
ning 2) teete ehitamine. Pilet 6 *Kristuse tekke; varakristlus; ristiusu ja kiriku kujunemine; Rooma paavst ja paavstiriigi teke. Kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Ristiusu kiriku lõhestatud, hierarhia; katoliikluse ja õigeusu erinevused; Gregoriuse reformid; ilmaliku ja vaimuliku võimu võitlus Euroopas Tekkis Rooma keisririigis 1. sajand. Loojaks on juudi päritolu mees Jeesus. Sündis 6-4a eKr. Sünnikoht on Petlemm.30 aastaselt hakkas oma usku propageerima. Jeesusel oli 12 õpilast ehk jüngrit. Ta läks vastuollu 2 olulise jõua: Juudid ja Rooma ülemvõim. Jeesus suri 33 aastaselt, löödi risti. Ta pani aluse maailma usundile. Apostlid hakkasid Jeesuse põhimõtteid levitama. Kujunes välja 5 ringkonda, kus kristlik kirik eksisteeris. Kujunes välja ristiusu organisatsioon ehk kirik. 1. ristiusu periood oli 1-4 sajand = varakristlus. Iseloomulikud jooned: kristlased olid ainult tõsiusklikud
- Surm Võidmine (keha määritakse õliga) Igavene elu KRISTLIK KALENDER: · Jeesuse sünniaasta · AD ,,Anno Domini" = Issanda aasta · Kristlik ajaarvamine 4.saj eKr - Enne 753 eKr Rooma linna tekkimine PÜHAD: · Palverännakud - Püha maa Jeruusalemm / Via Dolorosa = Kannatuste tee Jeesus läks Kolgata mäele, kus ta risti löödi Petlemm Jeesuse sünnikoht Naatsaret kasvas Jordani jõgi ristiti - Konstantinoopol (Püha Sofia katedraal) - Rooma Peetrus ja Paulus tapeti ning maeti seal - Lourdes Nägemused Neitsi Maarjast Haigustest vabanemine / Neitsi Maarja austamine - Santiago de Compostella Jaakobuse matmispaik · Usupühad
Kui teine silp on kinnine, siis välde on enamasti II. KÄÄNAMINE. Aktiivsed ja passiivsed käändtüübid. Ühed on avatud kõigile uutele sõnadele, passiivsed need, mida tänapäeval enam ei laiendata. Võõrnimed kuuluvad aktiivsetesse tüüpidesse. Võõrnimedes tüvevokaal i. Kui lõppeb s-iga ja pole rõhuline silp, siis on se. Kohanimedes võib olla ik arenenud iku. A-tüvevokaaliga käänduvad kohanimed: Jeruusalemm, Petlemm. Kreeka, Poola, Saksa a tuleneb käändeparadigmast. Käänamise erijuht on ka astmevaheldus. Laadivaheldus passiivne, vältevaheldus aktiivne. Vaheldus, mis tekitab küsimusi: New Yorgis ??? kohanimedes võib selliseid mugandusi malle kasutada. selle üle arutletud. Seda ei tohi laialt rakendada. Enamiku nimede puhul jääb klusiili pikkus muutmata. -burg lõpulised nimed. Hamburg. Varasemas kirjakeeles XX saj alguses mall, mis laadivahelduslik buri. Peterburi, Viiburi.
Päll 1999: 718), rahvusvahelist nimekorraldust käsitleb Päll 1993. Eesti võõrnimekirjutuse ajaloo kohta vt lähemalt Päll 1987 ja Päll 2002. Võõrnimede kirjutamises hakkasid kindlamad põhimõtted kujunema vana kirjaviisi võidulepääsemisel 17. sajandi lõpupoolel, kui eesti tähestikust kõrvaldati võõrtähed (ck, f, q, z, v, x, y) ning sõnaalgulised b, d ja g. Seda põhimõtet laiendati ka võõrnimedele (1739. a piiblitõlkes nt Ahkaja-ma, Kolgata, Petlemm, Wönikia). Kujunes piiblinimede mugandlik kirjutusviis. 19. sajandi I poolel hakkas ilmuma rohkem ilmalikku kirjandust, sh geograafiakäsitlusi, milles võõrnimesid mugandati piiblinimede eeskujul (1849. a Berend Gildenmanni "Mailma made öppetuses" nt Karonne 'Garonne', Tüsseldorw 'Düsseldorf', Sürik 'Zürich' jms). Isikunimede kirjutamises järgiti algul sama joont, ent alates 1850. aastatest, kui hakkas ilmuma pidev eestikeelne ajakirjandus, muutus valdavaks nende nimede
annaabi.ee 
