Taimekaitsevahendid Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium 9A Taimekaitse Põllukultuuride viljelus on seotud taimekaitsega, sest kultuuridega koos esinevad põllul ka umbrohud, taimehaigused ja kahjurid. Need pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ja rikuvad saagi kvaliteeti. Taimekaitse ülesandeks on luua kultuuridele soodsad kasvutingimused ja hooldada neid agrotehnikanõuetele vastavalt tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega, ei nakatu kergesti haigustesse ning on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning...
Mürkkemikaalide kasutamise põhiviis on nende pihustamine pulbrina või lahusena. Seetõttu satuvad taimekaitsevahendid peale pinnase ka atmosfääri ja hüdrosfääri. Osa neist hajuvad atmosfääri kõrgkihtidesse. Atmosfääris toimub lagunemine valguse toimel. Osa taimekaitsevahenditest jõuab hüdrosfääri, kus ühelt poolt toimub lagunemine samuti valguse toimel, teiselt poolt lagundavad neid veeorganismid. Suur osa pestitsiididest siiski lagundatakse mulla loomastiku ja taimestiku poolt või ainevahetuse käigus taimsetes ja loomsetes organismides. Taimekaitsevahendite puudused Atmosfääri sattununa ja tuultest laiali kantuna põhjustavad pestitsiidid alumise atmosfäärikihi globaalse saastumise. Aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. DDT jälgi on leitud isegi Antarktika keskosas sadanud lumest
häirib tugevalt raku päriliku materjali funktsiooni. Selle tagajärjel tekivad peremeesorganismis uued ained, mis võivad olla toksilised või potentsiaalsed allergeenid. Selliseid uusi aineid ei teki tavalise sordiaretuse teel saadud taimedes, mis on seepärast ohutud.Üheks geneetilise muundamise eesmärgiks on taimede muutmine herbitsiididele tolerantseks.Kõrgemate kontsentratsioonide kasutamise tõttu kannatavad mesilased, rääkimata üldisest keskkonnasaastamisest, kuna enamus pestitsiididest laguneb väga aeglaselt. Geneetilise muundamisega seotud kaudseks ohuks on umbrohumürkide võimalik ülemäärane kasutamine neile vastupidavaks muudetud põllukultuuride kasvatamisel. Sellega kaasneks ka mürgijääkide hulga suurenemine kasvatatavas taimedes. Sama võib tuleneda geneetilise muundamise teel putukamürke ise tootma programmeeritud taimede toiduks tarvitamisel. Nimetatud ohte on võimalik vähendada toiduainete koostise tõhusa kontrolli kehtestamisega.
1970. aastatel sooviti kasutada vett juba 7 miljoni hektari niisutamiseks. 1980. aastate lõpuks oli kaks kolmandikku merest kuivanud ja paljastanud enam kui 30000 ruutkilomeetri ulatuses merepõhja. Eelnevalt jõudsalt kasvav kalatööstus kukkus kokku ja umbes 60000 inimest kaotasid töö, kui järve soolsus tõusis ning 38-st järves elavast kalaliigist 34 suri. (Ponting 1991) Kuivanud merepõhi tekitas tolmutorme, milles leidus rohkelt ohtlikke kemikaale intensiivsest maaharimisest ja pestitsiididest. See vähendas omakorda õhu- ja veekvaliteeti, mis kahjustas saake kuni 1000 km kaugemal. Piirkonnas hakkasid levima vähk, hingamisteede haigused, aneemia, nurisünnitused ja neeru- ning maksahaigused. Tuhanded inimesed olid sunnitud oma kodud hülgama. Tänapäeval on Araali meri jagunenud põhja ja lõunaosaks, mis on omavahel eraldatud tammiga. Põhjas on tegeletud olukorra parandamisega, kuid lõunaosa kahaneb niisutuse tõttu veel endiselt.
Looduslikus aineringes esinevatest lämmastik ja väävliühenditest võib põhjavesi puhastuda kiiresti oksüdeerumisredutseerumisprotsesside ja puhta veega lahjenemise ning hajumise toimel. Seevastu kloriidioonist põhjustatud reostus saab väheneda ainult hajumise ja lahjenemise tulemusena, mis võib suurte põhjavette sattunud soolakoguste puhul võtta pikka aega. Kõige ohtlikum on põhjavee reostumine püsivate ohtlike ainetega. Kuigi taimekasvatuses kasutatavatest pestitsiididest eelistatakse neid, mis seotakse mullaosakeste poolt ja lagunevad suhteliselt kiiresti, püsivad ebasoodsate asjaolude (näiteks suur sadu paealal vahetult pärast pritsimist) kokkusattumisel põhjavette sattunud mürkkemikaalid seal kaua. Põhjavee puhastamine Enne põhjavee puhastamist tuleb kõrvaldada edasise reostuse oht: likvideerida reostuskolle või renoveerida (sulgeda) ohtlik objekt keskkonnanõuetele vastavaks.
Nii tuleb Hollandis ja Belgias haritava maa hektari kohta üle 10 kg (preparaadina) pestitsiide. Pisut vähem kasutatakse neid Hispaanias, Inglismaal ja Prantsusmaal. Euroopa riikide edetabeli lõpuosas on Taani, Rootsi ja Soome, kus kasutatakse taimekaitsevahendeid alla kahe kilogrammi haritava maa hektari kohta. Eestis kasutatakse pestitsiide veelgi vähem toimeaines tuleb meil haritava maa hektari kohta ca 200 grammi pestitsiide (A. Luik 2002). Suurema osa Eestis kasutatavatest pestitsiididest moodustavad herbitsiidid ja seda just teraviljakasvatuses, kus 80% kasutatavatest taimekaitsevahenditest moodustavad herbitsiidid. Herbitsiide kasutatakse suhteliselt palju ka köögiviljanduses, vähendamaks vaheltharimise kordi ja käsitsi kõplamist (A. Luik 2002). Pestitsiidid, sealhulgas ka herbitsiidid, on kallid ja nende kasutamine toob paratamatult kaasa keskkonnakaitselisi probleeme. Seetõttu tuleks herbitsiidide kasutamist piirata
Mürkkemikaalide kasutamise põhiviis on nende pihustamine pulbrina või lahusena. Seetõttu satuvad taimekaitsevahendid peale pinnase ka atmosfääri ja hüdrosfääri. Osa neist hajuvad atmosfääri kõrgkihtidesse. Atmosfääris toimub lagunemine valguse toimel. Osa taimekaitsevahenditest jõuab hüdrosfääri, kus ühelt poolt toimub lagunemine samuti valguse toimel, teiselt poolt lagundavad neid veeorganismid. Suur osa pestitsiididest siiski lagundatakse mulla loomastiku ja taimestiku poolt või ainevahetuse käigus taimsetes ja loomsetes organismides. Eestis kasutatakse kõige enam taimekaitsevahendeid Kesk- ja Lõuna-Eestis. Suurema osa neist moodustavad umbrohu-, putuka- ja seenhaiguste tõrjevahendid. Atmosfääri sattununa ja tuultest laiali kantuna põhjustavad pestitsiidid alumise atmosfäärikihi globaalse saastumise. Aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad
Looduslikus aineringes esinevatest lämmastik ja väävliühenditest võib põhjavesi puhastuda kiiresti oksüdeerumisredutseerumisprotsesside ja puhta veega lahjenemise ning hajumise toimel. Seevastu kloriidioonist põhjustatud reostus saab väheneda ainult hajumise ja lahjenemise tulemusena, mis võib suurte põhjavette sattunud soolakoguste puhul võtta pikka aega. Kõige ohtlikum on põhjavee reostumine püsivate ohtlike ainetega. Kuigi taimekasvatuses kasutatavatest pestitsiididest eelistatakse neid, mis seotakse mullaosakeste poolt ja lagunevad suhteliselt kiiresti, püsivad ebasoodsate asjaolude (näiteks suur sadu paealal vahetult pärast pritsimist) kokkusattumisel põhjavette sattunud mürkkemikaalid seal kaua. Põhjavette sattunud naftasaadused on seal suhteliselt püsivad. Aeroobsetes tingimustes osa naftatasaadustest lagundatakse bakterite elutegevuse tulemusena, anaeroobses põhjavees toimub vaid lahjenemine ja hajumine
kuna maalähedane osoon ja selle eelühendid võivad tuulega kanduda isegi tuhande kilomeetri kaugusele. [15] 2.2.4. Muutused ökosüsteemis: liigirikkuse vähenemine ja maa hävitamine Meie elud sõltuvad maast, kus elame, seega on väga tähtis see, kuidas seda kasutatakse ja muudetakse see pakub toitu, elukohta ning muid ressursse. [14, lk 138] Inimtegevus muudab maapinda ning sellest sõltuvalt ka keskkonda ja ökosüsteemi. [14, lk 162] Praegu kasutusel olevatest pestitsiididest enamik hävitab lisaks sihtliigile ka teisi liike. Kahjuritõrje kasutamine muudab ökosüsteemi tasakaalu ning tulemused on tavaliselt ettearvamatud. [14, lk 166] Liikide hävimine viib bioloogilise mitmekesisuse vähenemiseni. [14, lk 264] Heaks näiteks on Araali mere piirkond, kus 1918. aastal otsustas Nõukogude Liit Araali merd toitvad jõed kõrbes puuvilla kasvatamiseks kõrvale juhtida. 1960. aastaks oli suurem osa
annaabi.ee 
