Ilma piiranguteta kasvab populatsioon geomeetriliselt (s.t mitmekordistub iga põlvkonnaga). Põllumajandusele toetuv majandus sai piiratud maa tõttu kasvada parimal juhul ainult lineaarselt. Kõnealust fenomeni käsitleb Malthuse kaasaegse majandusteadlase David Ricardo sõnastatud kahaneva piirtootlikkuse seadus” 5. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. 1972. aastal ilmus Rooma klubi esimene raport “Kasvu piirid” (The Limits to Growth). Raport lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et aastaks 2000 on loodusvarad ammendatud. Rooma klubi reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile, nad ei näinud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Realistlik stsenaarium: Stsenaarium põhineb tegelikul ressursikasutusel ja selle hüpoteetilistel tagajärgedel. I ≡ P* A* T
Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et rahvastiku suurenemine on geomeetriline, samal ajal kui toidu tootmine on aritmeetiline, mis teatud hetkel tähendab paratamatut näljahäda ja populatsiooni kokku kukkumist. Malthus alahindas tehnoloogilist progressi praeguse tehnoloogiaga saab samalt pindalalt kordades suurema toodangu, kui Malthuse eluajal. 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Roomas 1968 asutatud mõttekoda, mis uurib globaalseid probleeme ja võimalikke tulevikustsenaariumeid. ,,Kasvu piirid" raport lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et samal viisil jätkates on aastaks 2000 loodusvarad ammendatud. Näidetena esitati Araali mere kalavarude ammendumine. Lõplike ressursside korral ei saa eksponentsiaalne kasv kesta igavesti.
Prognoosi jaoks koostasin nelja stsenaariumit aastateks 2017-2040 - baas, pessimistlik, optimistlik ja tõenäosus stsenaarium, kus muutujateks oli sündimuse summaarkordaja, oodatav eluiga ja rändesaldo. Baas stsenaarium kirjeldab olukorda, kus oodatavas eluiga jääb muutumata, rändesaldo on 0 ja sündimuse summaarkordaja säilitab 2017. aasta taseme - 1, 64. Pessimistliku ja optimistliku stsenaariumi sündimuse kordajad määrasin vastavalt 1,0 ja 2,0 ning pessimistlikus stsenaariumi kohaselt ei muutunud oodatav eluiga võrreldes baasstsenaariumiga, kuna langus ei oleks realistlik, ränne muutsin väiksemaks. Optimistliku stsenaariumi korral tõusis oodatavat eluiga pikemaks igal aastal kuni jõudis lõpuks haripunkti meestel 76 eluaasta ja naistel aga 84,6 , rändesaldot muutsin suuremaks. Tõenäosus stsenaarium on koostatud teheks valikuid pessimistliku ja optimistliku stsenaariumi vahel. Otsusta, muuta antud stsenaariumi
"Mulle paistab, et te joote jälle," karjub doktor talle kõrva "ja seepärast ei kuule te jälle." "Teil on õigus," vastab mees. "Ma hakkasin jälle viina jooma, aga ma tahaksin teile öelda, miks. Niikaua kui ma ei joonud, kuulsin ma hästi; aga kõik, mida ma kuulsin, polnud pooltki nii hea kui viin. "Jutustamiskunst teenib naeru esilekutsumist. Tagaplaanil kõlab aga kurb küsimus: kas sel mehel pole mitte omal kombel õigus? See on juudi lootusetu õnnetus, mis selles pessimistlikus anekdoodis ette mängitakse." (Freud 1958: 9293) Jutu teemana võiks nimetada alkoholi ja selle kütkeist pääsemise raskust, kuid nalja tuum asub selle lõpus (vrd. unenägude tõlgendamist, mida samuti alustatakse lõpust). Tehnika all vaatleb Freud koomilise mõjulepääsemiseks kasutatavaid vahendeid. Nagu unenäole, nii ka anekdoodile on iseloomulik tihendus, kokkusurutus (Verdichtung), kaudne kirjeldus, st ümberütlemine (indirekte Darstellung) ja nihe (Verschiebung)
Ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga, on keskkonnaökonoomika. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi. 2. Malthuse teooria Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma klubi eksimused: reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Realistlik - 21. sajandi keskel on enamik ressursse ammendatud Pessimistlik - suurem ressursi tarbimine, saaste suurenemine on inimpopulatsiooni vähenemise peamiseks põhjuseks 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid
sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et „ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme”. Malthus toetas maaomanike kõrget rendi- nõudlust. Peamine viga: tehnoloogilise progressi alahindamine. Haritav maa piirab rahvastiku kasvu. Kuid Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses. 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskkond ning uurimiskeskus, mis keskendub loovusele ja algatusvõimele". See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi on asutatud itaalia ärimehe Aurelio Peccei poolt eesmärgiga tegeleda suuremate probleemidega, kui suudavad tegeleda
Malthus arvas esimesena, et „ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme”. Malthus toetas maaomanike kõrget rendinõudlust. Peamine viga: tehnoloogilise progressi alahindamine. Haritav maa piirab rahvastiku kasvu. Kuid Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses. 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi uurib tänaseid globaalseid probleeme ja võimalikke tulevikutsenaariume, mõistmaks mis on toimumas, ning soovitamaks tegutsemist mitmetel tasanditel - indiviidist kuni valitsusteni. Klubi liikmed jagavad usku, et iga inimene on võimeline andma oma panuse ühiskondade parandamiseks
kurjale alla, inimese saatus on surm vägivaldsel moel. Tuglase novellides on palju surmajuhtumeid, kus inimesed surevad ebaloomulikult ja vägivaldselt (kägistamine, enda ülespoomine, kolpade lömastamine tellistega, plahvatus). Novell „Poeet ja idioot“ on esseistlik, st sündmusi on vähe, kuid arutletakse uue usu üle, mida kutsutakse kuradiusuks. Vägivaldne surm on patupalk. Inimesel küll on võimalus valida, aga ta valib vale tee, mis viib ta surma. Tuglas näeb inimese saatust pessimistlikus võtmes. Tuglase varases loomingus puudub usk lunastusse, hiljem veidi on usku. Värvisümboolikas kasutab musta kui kurjuse sümbolit, millele kontrastiks roosa ja punane, ka kollane on hea. Tuglase novellimaailm on visuaalne ja värviline. 26 Tuglas järgi sümbolismipoeetikat. Objektiivse tegelikkusekirjelduse asemel kasutatakse sümboleid.
Rõõmutud ning nad pole muutustele vastuvõtlikud. Oluline tunnud tegelastel on tahtejõuetus, nad ei viitsi midagi teha ega ette võtta. Tsehhov on öelnud : ,, Minu tegelased on jõuetud nii armastuses kui ka vihkamises nii elus kui ka surmas'' Ei ole huvitavad ei endale ega ka teistele. Näidendid on tõsised ja harva saab naerda. Tegevus on minimaalne. Palju tegevust toimub näidentites lähi minevikus või lava taga. Tema näidendeid iseloomustab depresiivsus, pessimistlikus, väga palju juttu surmast. Näidendi keskmeks on nimese mõtteline võitlus oma vaimse keskkonnaga. Faabula- teose sisu ajalikuses ja loogilises järjekorras. Süzee- sisu mida me loeme. Tsehhovi liigse inimese temaatika. Inimene tunneb ennast tarbetuna (Mida teha? Kes on süüdi?) 22)F.Dostojevski elu ja looming. (1821-1881) Kirjanik pidi oma elus palju läbi elama. Sündis Moskvas Maarja vaestehaigla arsti perekonnas. Tema vanemad erinesid üksteisest totaalselt
annaabi.ee 
