Annabel Heindla 18/01/2015 Rohunepp Rohunepp on neppidest ainuke, kes mängib maapinnal. Maast üles lendab tummalt ning sirgel madalal lennul. Ta elab mõnel kuivemal luhakühmul. Ta paaritub põldudel/niitudel. Teda ohustavad ulatuslikud maaparandustööd ja maaviiside asendumine intensiivse tootmisega. Teda ohustavad ka varajane niitmine, uute ehitiste rajamine, pesitsusaegne häirimine, hilised üleujutused ja kevadine liigne kuivus, põlengud. Rohuneppi ohustavad ka tema looduslikud vaenlased ehk röövlinnud, vareslased, rebane, kährikkoer ja mink. Tema kaitseks on ta pandud looduskaise alla, niite kaitstakse ja kasutatakse kergemat põllumajandusrehnikat ning hilist niitmist.
moodustavad väikesed imetajad, peamisteks saakloomadeks on uruhiired, mutid, konnad, linnud, maod ja suuremad putukad. Väike-konnakotkas jahib saaki enamasti väheintensiivselt majandatavatel rohumaadel, aga ka märgaladel, põldudel ja teistel avamaastikel ning vähesel määral metsas. Saaki jahitakse lennul, konnakotkastele iseloomulikuks võib pidada saagi otsimist maas kõndides. Tihti varitsetakse ka puudel. Peamiseks ohuteguriks Eestis on pesapaikade hävimine. Tähtsad on ka pesitsusaegne häirimine, saagijahiks sobilike alade kadumine või nende kvaliteedi langus. Väike-konnakotkas kuulub meil kõige rangemini kaitstavate liikide hulka. 1980. aastate jooksul, toimus ilmselt arvukuse kiire kasv. Väike- konnakotka praeguseks arvukuseks Eestis võib hinnata 500600 paari. Konnakotkad on rändlinnud, kelle talvitusalad paiknevad Lähis-Idas, Lõuna-Euroopas, Kesk- ja Lõuna- Aafrikas. Ränne Aafrikasse ja tagasi toimub peamiselt Bosporuse väina, Lähis-Ida ja Niiluse oru kaudu
rabapüü eesti aladelt umbes 10 aasta pärast. • Vaadates languse trendi, on see vägagi reaalne. • Levila on muutunud katkendlikuks Kasutatud kirjandus • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rabapüü2 • http:// www.eoy.ee/varamu/linnulood/rabakana.htm l • http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/GetFile. aspx?fail=- 792912712 • Elts,J., Leito,A., Leivits,A., Luigujõe,L., Mägi,E., Nellis,R., Nellis, R., Ots,M. & Pehlak,H.,2013.Eesti lindude staatus,pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012.Hirundo 26(2) : 80-112 Tänan kuulamast
Üks tihedamini asustatud alasid paikneb meist veidi lõuna pool: ligikaudu 10% põhiareaali asurkonnast elab Lätis. Eestis arvame pesitsevat 10% Läti paaride arvust, umbes 100 paari. Eesti on must-toonekure areaali põhjapiiril, Soomes ta enam ei pesitse. 3 (http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/must-toonekurg) 4 Liigi elupaikade kirjeldus Elupaik on ala, mille ressutsid ja tingimused võimaldavad organismil seda asustada ning seal elada ja paljuneda. Must-toonekure pesitsusaegne elupaik koosneb terrirooriumist, mida üks paar kaitseb teiste samast liigist isendite sissetungi eest ning ka aladest, kus käiakse pesitsusperioodil toitumas. Antud alad ei pruugi kattuda. Mäestikualadel võib tihti must-toonekure pesi leida kaljudelt. Eestis kaljusid pole ja meil pesitsevad must-toonekured puudel. Must-toonekured eelistavad inimtegevusest kaugel ja jogede läheduses asuvaid puistusid ning väldivad pesitsemist metsaservas
liialt intensiivne võrgupüük. Linnud Karula rahvuspargis on registreeritud 157 linnuliiki. Aastatel 19912000 on siin haruldastest kaitsealustest liikidest registreeritud kindla pesitsejana kalakotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. Võimalik pesitseja on kaljukotkas. Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis: 57 paari, neist 5 paari (10% Eesti kalakotkastest) pesitseb rahvuspargi territooriumil. Kalakotka ja must-toonekure asurkonda ohustab pesitsusaegne häirimine, toidubaasi vähenemine ja metsa raiumine pesitsuspiirkonnas. Väike-konnakotkaste arvukus rahvuspargis on vahemikus 2-4 paari. Konnakotkaste arvukuse tõusuks on vajalik hooldatavate rohumaade ja sobivate pesapaikade olemasolu. Must-toonekure arvukus piirkonnas on stabiilselt 45 paari, neist 24 pesitseb Karula rahvuspargi territooriumil. Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas. Rukkirääk on rahvuspargi niitude parim indikaator-linnuliik
Liigi arvukus on viimase 300 aasta jooksul valdavalt langenud. Põhilisteks ohtudeks sookurele on nende elupaikade hävinemine ning madalast veetasemest tingitud poegade ning kurnade röövlus. Nendeks röövliteks on enamasti varesed, metssead ning rebased. Palju kurgi hukkub elektriliinides, tuulegeneraatorites, liikluses jm. Praegune sookure populatsioon Eestis on pideva juurdekasvu faasis. Peamisteks takistatavateks teguriteks on kättesaadava toiduressursi hulk, pesitsusaegne häirimine inimese poolt ning kõrgendatud röövlus. [ 2 ] Häirimine inimese poolt mõjutab sookure pesitsemist, sulgumist ning rändeaegset peatumist Eestis. Juba ühekordse häirimise tõttu võib sookurg pesa hüljata. Seetõttu mõjutab inimene suuresti uute poegade sündi. Kuna sulgimisel on sookurg, kas osaliselt või täielikult lennuvõimetu ning selle pärast eriti tundlik häirimisele. Sulgumiseks aga valivad nad inimtühjad kohad, siis ohutegurit see endast veel ei kujuta
1991. aastal pesitses Eestis 40 paari merikotkaid, kümmekond aastat hiljem hinnati nende arvukust juba ligi kolm korda suuremaks. Mullu pesitses Eestis 110120 paari merikotkaid, kes kasvatasid üles umbes 140 poega, kusjuures eelmise suve sigimisedukus (keskmiselt 1,2 poega asustatud pesa kohta) oli viimase kolmekümne aasta parim. Koht ökosüsteemis Merikotkal looduslikke vaenlasi ei ole. Merikotkas kuulub looduskaitsealuste liikide I kategooriasse. Kaitse: Merikotkale kehtestati pesitsusaegne jahikeeld 1935. aastal, aastaringse kaitse tagas 1957. aasta looduskaitseseadus. 1984. aastal ühines Eesti Põhja-Euroopa ja Gröönimaa merikotka kaitse programmiga. Praegune kaitstavate loodusobjektide seadus kehtestab pesitsusaegse liikumis- ja alatise majandamiskeelu 200 meetri raadiuses ümber merikotka pesapuu. Merikotkas kuulub Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse, Bonni konvensiooni I ja Berni
.............................. 4 1.3 Levik ja arvukus........................................................................................ 5 1.4 Elupaik...................................................................................................... 6 1.5 Pesitsusbioloogia....................................................................................... 6 2. Ohutegurid..................................................................................................... 8 2.1 Pesitsusaegne häirimine............................................................................ 8 2.2 Pesapaikade hävitamine............................................................................ 8 2.3 Saagialade hävitamine.............................................................................. 9 2.4 Lindude tahtlik tapmine, kaubandus munade ja poegadega. .................... 9 2.5 Keskkonamürgid.......................................................................................
Luksemburg ja Itaalia. Ka Eestis on märgata sama tendentsi: nüüd võib levikukaardilt näha, et Saaremaa on üks tihedamalt asustatud maakondi (2). (2) OHUTEGURID Pesapaikade hävimine: Peamisteks ohuteguriteks on siin metsamajandus, puuliikide osakaalu muutumine, lageraied, kuivendamine ja surnud puidu väljaviimine. Pesitsemise ebaõnnestumist on põhjustanud ka metsnugise rüüste. Pesitsusaegne häirimine jaguneb kaheks: häirimine pesa juures ja häirimine toitumispaikades. Häirimine pesapaikades. Peetakse väga tundlikuks inimtegevuse suhtes pesapaiga läheduses Lätis nt on inimtegevuse häirimise tagajärjeks olnud 1020% poegade või munade hukkumine. Üheks põhjuseks, miks toimub häirimine on asjaolu, et häirimisjuhte on raske kindlaks teha. Häirimine toitumispaikadel Mõjutab sigimisedukust. Eestis pole häirimise mõju toitumispaikadel uuritud.
Paljude lindude jaoks on oluline puutumatute metsade ja hooldatavate pärandkultuurmaastike säilimine. [10] Saarma asurkonnale võib hukutavalt mõjuda liialt intensiivne võrgupüük. [10] Kahepaikseid ja roomajaid ohustavad peamiselt inimeste teadmatus ning sihilik hävitamine, kalade koordineerimatu sisseviimine veekogudesse ning veekogude hooldamine ebasobival ajal. [10] Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 7-12 paari. Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine. [10] Varem on juhtunud ka, et järvedes surid vähid järve väetamise tõttu. [1] Rahvusparki ja kõrgustikule paigaldatud ka hulk suunaviitasid ja infotahvleid. Need aitavad kõiki põnevaid paiku hõlpsamalt üles leida ning hoida loodushuvilisi õigel teel ja samas kaitsta loodusväärtusi. [18] Joonis 10. Loodus ja inimese looming 16 Joonis 11. Inimese loodud infotahvel keskonnteadlikuse edendamiseks Joonis 12
Paljude lindude jaoks on oluline puutumatute metsade ja hooldatavate pärandkultuurmaastike säilimine. [10] Saarma asurkonnale võib hukutavalt mõjuda liialt intensiivne võrgupüük. [10] Kahepaikseid ja roomajaid ohustavad peamiselt inimeste teadmatus ning sihilik hävitamine, kalade koordineerimatu sisseviimine veekogudesse ning veekogude hooldamine ebasobival ajal. [10] Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 7-12 paari. Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine. [10] Varem on juhtunud ka, et järvedes surid vähid järve väetamise tõttu. [1] Rahvusparki ja kõrgustikule paigaldatud ka hulk suunaviitasid ja infotahvleid. Need aitavad kõiki põnevaid paiku hõlpsamalt üles leida ning hoida loodushuvilisi õigel teel ja samas kaitsta loodusväärtusi. [18] Karula hoonestus koosneb suuremas osas 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi taluehitistest. Sibula talu rehielamu vanimad ehitusjärgud kuuluvad 19
oskavad nad veel hüüda. Ei ole kaitsealune liik. 3. Roherähn ehk meltsas (Picus viridis L.) 50 Roherähn on Euroopa rähnidest vahest kõige tuntum, kuigi mitte alati kõige tavalisem. Ta paistab silma oma suuruse, efektse välimuse ja valjude häälitsustega. Roherähn esineb suuremas osas Euroopast ning Aasia lääneosas. Roherähn on Eestis viimasel kahel kümnendil muutunud haruldaseks, viimase hinnangu järgi on tema pesitsusaegne arvukus kõigest 50100 paari, talvine arvukus 100200 isendit. Kaitsealune liik. Roherähn elab tavaliselt avatumal maastikul kui kirjurähnid. Ta elab vanades metsaparkides ning vanade puudega avamaastikul, mitte tihedates puistutes. Varakevadest kuni suveni hüüab roherähn "pluu, pluu, pluu". See naeru meenutav häälitsus on tüüpiline metsahääl. Rahvas on seda "laulu" pidanud läheneva vihma märgiks, kuid see ei pea paika. Kuigi ka roherähni on kuuldud
annaabi.ee 
