Lüpsiplatsid:kalasaba,koridorplats,polügoon,kolmnurk,lalasaba-karussell,radiaalkarussell, Lehmade lüpsmine: kindel kellaaeg, kord ja puhtus laudas, tõusööta anda enne lüpsi, teravalõhnalisi sööta ei tohi anda,vältida võõraste isikute ja koerte viibimist laudas, ette valmistada lüpsiinventaar, lüpsitehnika töökorras.Pesta udar, kuivatada ja teha eellüps.Järellüps. Lüpsiinventari pesemine: eemald piimajäägid 30-40C veega, see järel pesta pesemislahusega,loputatakse, desinfitseeritaks 90C veega. Vähemalt kord nädalas tuleb voolikud ja kollektor lahti võtta ja kogu aparaat põhjalikult läbi pesta ning desinfitseerida. 2korda nädalas pestakse happelise pesemislahusega, et vältida piimakivi tekt torustiku siseseinale. Piima esmane jahutamine ja säilitamine: jahutatakse vahetult peale lüpsi, säilitatakse piimatankides 3C temp.
Laudas peab olema kord ja puhtus. Teravalõhnalisi sööti nagu silo ei tohi sööta vahetult enne lüpsi. Lüpsiks ettevalmistust ei tohi olla kauem kui 1 minut, sest juba lehma juurde minemisel tekib sõõrdumine. Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast 45. Lüpsiinventari pesemine. Mõjutab suurel määral piimakvaliteedi. 30-40 kraadise veega. Selleks kastetakse nisakannud veeämbrisse ja imetakse vet vaheldumisi õhuga, et paremini piimajääke eemaldada. Pärast pestakse pesemislahusega. Desifiteeritakse kuuma (90) veega. Enne lüpsmist tuleb lüpsiaparaati imeda kuuma vet.
4)enne lüpsi tuleb ette valmistada lüpsiinventar 5)tuleb jälgida lüpsitehnikat Lüpsmisel tuleb kinni pidada kahest nõudest: 1) Lüpsiaparaati ei tohi lehmale enne alla panna, kui lehm on sõõrdunud. 2) Lüpsiaparaat tuleb koheselt alt ära võtta, kui piimavool on udarast lõppenud. 45. Lüpsiinventari pesemine. Lüpsiinventari pesemine mõjutab suurel määral piimakvaliteeti. Lõpsiinventar pestakse veega ning seejärel pesemislahusega, loputatakse ja desinfitseeitakse kuuma veega. Vähemalt kord nädalas tuleb kogu aparatuut lahti võtta ning pesta ja desinfitseerida. Enne lüpsi tuleb samuti kuuma veega aparatuur läbi loputada ja piimajäägid eemaldada. 2korda nädalas pestakse aparatuuri happelise pesemislahusega, et vältida torustiku seinale piimakivi teket. 46. Piima esmane jahutamine ja säilitamine. Piima jahutamine vahetult peale lüpsi on vajalik selleks, et piirata mikroobide kasvu ja tagada
piimakoguse, kestab 20-30 min 45. Lüpsiinventari pesemine- Lüpsiaparaatide pesemine mõjutab suurel määral piimakvaliteeti. Kannulüpsimasina pesemisel eemaldatakse enne pesemist piimajäägid 30-40t veega ja siis alles kasutatakse desinfitseerimisvaheneid. Hoolikalt tuleb pesta ka nisakannud, kollektor ja vooliud spetsiaalsete harjadega. Torulüpsiseadmetel on automaatne pesemissüsteem. 2 korda nädalas pestakse happelise pesemislahusega, et vältida ,,piimkivi" teket torustiku siseseinale. 46. Piima esmane jahutamine ja säilitamine- piima jahutamine vahetult peale lüpsi on vajalik selleks ,et piirata mikroobide kasvu ja tagab seeläbi piima säilimise. Piima jahutamine ja säilitamine toimub piimatankides. Piimatank on varustatud jahutussüsteemiga, mis töötab samal põhimõttel nagu külmutuskapp. 47. Veiste käitumine (etoloogia)- käitumisõpetus uurib loomade liigiomast käitumist. Veiste
Kannulüpsimasina pesemisel eemaldatakse enne pesemist piimajäägid 30-40 kraadise veega. Vähemalt kord nädalas tuleb voolikud ja kollektor lahti võtta ja kogu aparaat põhjalikult läbi pesta ning desinfitseerida. Enne lüpsmist tuleb lüpsiaparaati imeda kuuma vett. See kasulik kahel põhjusel: soe vesi desinfitseerib täiendavalt aparaati ja eelsoojendab nisakummid enne lehmale allapanekut. 2 korda nädalas pestakse happelise pesemislahusega, et vältida "piimakivi" teket torustiku siseseinale. Hoolikalt tuleb pesta ja desinfitseerida udarapesulapid, et vältida udaranakkuste levikut ühelt lehmalt teisele ning mikroobide sattumist piima, mis alandab omakorda kvaliteeti. 46. Piima esmane jahutamine ja säilitamine - vahetult peale lüpsi on vajalik selleks, et piirata mikroobide kasvu ja tagab seeläbi piima säilimise. Lautades kasutatakse erinevaid jahutus- ja säilitusseadmeid
mistõttu võib bakterite sattumisel sinna tekkida udarapõletik. Uuemat tüüpi lüpsaparaadid on konstrueeritud nii, et tühjaltlüps on piimavoolu lõppemisel välditud. 40. LÜPSIINVENTARI PESEMINE. mõjutab suurel määral piimakvaliteeti. Kannulüpsimasina pesemisel eemaldatakse enne pesemist piimajäägid 30-40 kraadise veega. Selleks kastetakse nisakannud veeämbrisse ja imetakse vett vaheldumisi õhuga, et paremini piimajääke eemaldada. Seejärel pestakse pesemislahusega. Loputamiseks imetakse ämbrist masinasse puhast vett nagu piimajääkide eemaldamiselgi. Desinfitseeritakse kuuma (90°) veega. Kui kasutatakse desoaineid, siis tuleb lüpsiaparaat jällegi loputada. Hoolikalt tuleb pesta nisakannud, kollektor ja voolikud spetsiaalsete harjadega. Vähemalt kord nädalas tuleb voolikud ja kollektor lahti võtta ja kogu aparaat põhjalikult läbi pesta ning desinfitseerida. Enne lüpsmist tuleb lüpsiaparaati imeda kuuma vett
bakterite sattumisel sinna tekkida udarapõletik. Uuemat tüüpi lüpsaparaadid on konstrueeritud nii, et tühjaltlüps on piimavoolu lõppemisel välditud. 40. LÜPSIINVENTARI PESEMINE. mõjutab suurel määral piimakvaliteeti. Kannulüpsimasina pesemisel eemaldatakse enne pesemist piimajäägid 30-40 kraadise veega. Selleks kastetakse nisakannud veeämbrisse ja imetakse vett vaheldumisi õhuga, et paremini piimajääke eemaldada. Seejärel pestakse pesemislahusega. Loputamiseks imetakse ämbrist masinasse puhast vett nagu piimajääkide eemaldamiselgi. Desinfitseeritakse kuuma (90 °) veega. Kui kasutatakse desoaineid, siis tuleb lüpsiaparaat jällegi loputada. Hoolikalt tuleb pesta nisakannud, kollektor ja voolikud spetsiaalsete harjadega. Vähemalt kord nädalas tuleb voolikud ja kollektor lahti võtta ja kogu aparaat põhjalikult läbi pesta ning desinfitseerida. Enne lüpsmist tuleb lüpsiaparaati imeda kuuma vett
ja kolmnurkades ning neid omakorda vastavates sahtlites/karpides. Väga mugavad on arhiivikvaliteediga valgest papist väiksed karbid. Sahtlid, karbid peavad olema kaetud, et vältida valguse, tolmu ja biokahjustuste ligipääsu kogule. Entomoloogilistes kogudes kinnitatakse sildid nõela külge. Probleemiks on siiski nõelte korrudeerumine. Korrodeerunud nõelad tuleb väljavahetada. Suurematest putukatest nõelte eemaldamiseks tuleb neid enne immutada pesemislahusega või hoida niisutuskambris. Mõnede putukate korral piisab pehmendamiseks mõne tilga metüülalkoholi tilgutamisest seljale. Väikeste putukate korral võib olla õigem jätta vana nõel alles ja kasutada kahekordset nõelamist. Messingist nõelad tekitavad vaseroostet. See võib hävitada eseme täielikult. Ainsaks võimaluseks on messingist nõela asendamine roostevaba nõelaga.
sinna tekkida udarapõletik. Uuemat tüüpi lüpsaparaadid on konstrueeritud nii, et tühjaltlüps on piimavoolu lõppemisel välditud. 5.1.6. LÜPSIINVENTARI PESEMINE. Lüpsiaparaatide pesemine mõjutab suurel määral piimakvaliteeti. Kannulüpsimasina pesemisel eemaldatakse enne pesemist piimajäägid 30-40 kraadise veega. Selleks kastetakse nisakannud veeämbrisse ja imetakse vett vaheldumisi õhuga, et paremini piimajääke eemaldada. Seejärel pestakse pesemislahusega. Loputamiseks imetakse ämbrist masinasse puhast vett nagu piimajääkide eemaldamiselgi. Desinfitseeritakse kuuma (90°) veega. Kui kasutatakse desoaineid, siis tuleb lüpsiaparaat jällegi loputada. Hoolikalt tuleb pesta nisakannud, kollektor ja voolikud spetsiaalsete harjadega. Vähemalt kord nädalas tuleb voolikud ja kollektor lahti võtta ja kogu aparaat põhjalikult läbi pesta ning desinfitseerida. Enne lüpsmist tuleb lüpsiaparaati imeda kuuma vett
annaabi.ee 
