*Suutlikkus käia tualetis *Häbelikkus sõnad *Hoiakud *Kultuurigrupi tavad eritamise suhtes Isiklik hugieen ja riietumine *Füüsilise arengu aste *Soolised *Puhtust puudutavad väärtused *Pesemiskoht kodus *Vajalike tarvikute kättesaad *Vananemine erinevused *Sotsiaalsed normid *Kuum / külm kraanivesi *Isiklike sissetulekute kasut
Moenarride kinganinad olid kohati nii pikad, et takistasid kõndimist. Seega kehtestati piirangud, mis lubasid linnakodanikel kanda kuni 30 cm. Pikkuseid kinganinasid (feodaalidel lubati kuni 70cm) Et hõlbustada liikumist kinnitati kinganinad keti abil põlvest allapoole. Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. HÜGIEEN, HAIGUSED JA ARSTIABI Ristisõdade mõjul tõusid Euroopas au sisse saunad. Nagu Rooma impeeriumi ajal nii ka keskajal, ei olnud saun üksnes pesemiskoht. Seal veeti aega, kohtuti äriasjus aga ka armsamaga. Keskaegses saunas olid meeste ja naiste pesemisruumid ühised. Linlane käis saunas üks kord nädalas. Kui oldi end puhtaks pestus, siis söödi ja joodi. Selle läbiviimiseks asetati üle vanni puust laud, kuhu asetati road ja joogid. Saunaskäimine vähenes, kui märgati, et sealt võib saada mõne nakkushaiguse. Seepärast ehitasid linnakodanikud enda majadesse pesemisnurki. Linnades asuvad saunad ehitati
Ja traditsioonid on võrreldavad nii naabrite lätlaste kui teiste soomeugrilastega, ilmselt ükstesit ka mõjutati. Kaugemale ajalukku tagasiulatuvaks ehitustraditsiooniks on Saaremaal väikese kambri (laut, magamistuba, tuba ) kuulumine suvekoja-sauna ehituskompleksi. See on olnud Saaremaa tütarlastele samasuguseks suviseks magamisruumiks nagu eesti talude traditsiooniline suvine elutuba aidakambergi. Kummalisel kombel pole saun olnud kogu aeg sugugi pesemiskoht, ajalooliselt on see üpris hiline roll. Tähtsaim saunas on higistamine, millel põhinebki sauna teraapiline mõju. Eesti sauna eripära on on kuuma ja kuiva ja niiske õhu vaheldumine. Lisaks maasaunadele on pikk ajalugu ka linnasaunadel, mida kutsuti nõukogude ajal ka kommunaalsaunadeks. Peale avalike saunade olid oma saunad olemas ka kloostritel ja haiglatel. Ka paljude eramajade juures olid saunad. Peagi hakkas aga saunade arv
Õhuke kiht kreemi määritakse puhtale ja kuivale nahale 1-3 korda ööpäevas. Mitte määrida! - kaenla alla - rindade alla - kubemesse - varvaste vahele HAUDUMISOHT! Kui kasutatakse talki või tärklist niiskuse imamiseks, siis igal pesemisel pulber korralikult ära pesta. 9 Deodorante kasutada ainult puhtale ja kuivale nahale ja haige soovil. Peale pesemist koristada pesemiskoht, põrand kuivatada. Panna kirja ja hinnata haige seisukord ja naha seisukord. OSALINE VOODISPESEMINE JA VOODISPESEMINE Täielik pesemine voodis on tavaliselt harv nähe. Seda teostatakse tavaliselt siis kui haige vanni viimine on liiga suur ettevõtmine, kui kodus oleval haigel ei olegi vannituba või kui arsti poolt ettekirjutatud protseduurid ja ravi keelavad vannimineku. Voodis pesemine on lahendus väga raskes seisundis sureva haige puhul, teadvusetu ja
- Keelab ebajumalate austamise Seepärast ei tehta kujusid ei Jumalast ega prohvetist - Moseed kaunistatud geomeetriliste kujunditega Peegeldab Jumala loodu ilu ja ühtsust Ei ole pühitsetud paik Koht, kuhu moslemid kogunevad Minaretid kutsutakse palvele - 5x päevas Saal palvetamise jaoks Wudu pesemiskoht enne palvust Mihrab mosee kõige tähtam paik Minabr jutluse pidamise koht reedeti - Kogudus palvetab üheskoos Õlg õla kõrval rivis, sest Jumala ees on kõik võrdsed Palvuse lõpus tervitatakse kõrvalolijaid - Ametid mosees: Muezzin o Kutsub inimesi palvele Imaam o Juhib koguduse palvusi
tegemine. Seda peeti pigem piduliku sündmuse jaoks, kui tehti end peo jaoks korda. Pesunõud polnud veel levinud, pesemiseks kasutati suvalisi köögikausse, kõik kasutasid ühte käterätikut. Vallavanema, poeomanikud, rätsepad nende hügieenitase oli veidi kõrgem kui talurahval. 30-40-datel muutus kätepesemine levinumaks, näiteks enne söömist. Hammaste hügieeni ei peetud tähtsaks. Terve ihu pesemine oli harv juhus enamasti 1-2 nädala pärast. Saun oli maarahva peamine pesemiskoht. Enamasti oli tegu suitsusaunaga. Korstnaga sauna veel eriti ei tundu. Paljudel taludel aga sauna polnudki, sellisel juhul pesti end näiteks rehetoas. Vaesematel linnaelanikel võisid pesemisolud veelgi kehvemad olla kui maal. Kirbud, lutikad, parasiidid maainimeste suhtumine polnud väga negatiivne, peeri pigem paratamatuseks, kuna nendest ei saadud eriti lahti. Ninanuuskamiseks kasutati taskurätikut, kuid vaid pidulikematel juhtudel
nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda. Kõnealuse määruse § 13 lõige 1 sätestatud arestimaja kambri sisustus on veidi erinev vangla kambri sisustusest. Kambri sisustusse kuuluvad: ühe- või kahekordsed voodid (välja arvatud kainenema toimetatute hoidmiseks mõeldud kamber), võimaluse korral laud, võimaluse korral istekoht igale kinnipeetavale, võimaluse korral valjuhääldi, võimaluse korral riidenagi, võimaluse korral pesemiskoht, võimaluse korral WC, võimaluse korral isiklike asjade hoiukoht. Sarnaselt kinnipeetavaga avatakse vahistatule kinnipidamiskohta saabumisel isiklik toimik ning vanglasisene isikuarve, mida vahistatul on õigus kasutada vanglasiseste olmevajaduste 41 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 93 komm 2. 42 Justiitsministri 30.11.200 määrus nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri". RT I 2000, 134, 2139; RT I, 15.03.2013, 27. 43 Siseministri 27.09
suste ülemaid puudutab ainult planeerimisprotsessis rajatiste asukoha määramine ja vajalike tingimuste esitamine. 99 6.4 ETTEVALMISTUSED ÖISEKS TEGEVUSEKS Varustuse ettevalmistamine Kogu varustus, mida ei kasutata pakitakse, et vältida kiire tegevusse asu- mise puhul esemete kadumist. Pakitakse vastavalt varustuse pakkimise reeglitele. Liikumise ettevalmistamine Liikumisteele (välikäimla, pesemiskoht) asetatakse maha või varjeposit- sioonide poole puude külge valge materjal (teip, kasetoht). Kõik liikumis- teed tuleb läbi harjutada, et kõik jao liikmed oskaks vajadusel liikuda ja ära ei eksiks (ka pimedas). Liikumisteed näiteks laskemoonapunkti, haavatute kogumise kohta. Majutuse ettevalmistamine Valmistatakse ette küttepuud, juhuks kui on vajadus. Käepärast peavad olema kustutusvahendid (veeämber, okstest viht). Enne öörahu tuleb jao-
Kõik, mis täielikult ära ei põle, tuleb prügina kaasa võtta. 3. Planeeri toitu hoolikalt, et vältida jääki. Toidujäätmed meelitavad kohale igasugu- seid soovimatuid loomi ja putukaid. 4. Toidunõude pesemisel ja toidu küpsetamisel kasutatud veest tuleks eemaldada igasugune praht. Puhastatud vesi valage metsa alla erinevatesse kohtadesse laiali, et vältida liigset kontsentratsiooni ühes kohas. Pesemine 1. Veekogu juures peab pesemiskoht olema vähemalt 10 m veekogust kaugemal. 2. Et seep ei lagune vees kuigi hästi, tuleks ennast pesta veekogust veidi eemal. Kaasa tasuks võtta loodussõbralikke pesemisvahendeid. Väljakäigus käimine 1. Augud ei ole urineerimiseks olulised: a) auk tuleb kaevata siis, kui metsa jäädakse rohkem kui üheks ööks või kui grupi suurus ületab 5 inimest. Auk peab olema kaevatud veekogust 50 m kaugusele ja olema vähemalt 20 cm sügav. Pärast kasutamist ajage auk kinni;
annaabi.ee 
