Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas Juan Garlos I. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised – 15 000 e.Kr. Christopher Columbus Hispaania uurijad 18.sajandi alguses kuulutati välja Hispaania Kuningriik 1.jaanuaril 2002 - Peseeta – Euro, majanduse kiire kaasajastamine Rahvastik 44,1 miljonit inimest 77,4% elab linnades Suurimad linnad: Madrid: 3,1 milj Barcelona: 1,6 milj Valencia: 797 tuhat Gran Ganaria: 379 tuhat Hispaania keel Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: Katalaani keel (catalan) Baski keel (euskera) Galeegi keel (gallego Valencia keel (valenciano) Kõneleb u 300-400 miljonit inimest Kultuur Tantsud:
kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania *Rahaühik: Euro, varem oli peseeta (1 peseeta = 100 céntimo) *Rahvuspüha: 12. oktoober (Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, 1492) *Religioon: katoliiklased 96%), muud - muhameedlased, luterlased jne (4%) *Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Kasutatud kirjandus http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://www.vm.ee/est/kat_211/1296.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania2.htm http://www.miksike
kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania *Rahaühik: Euro, varem oli peseeta (1 peseeta = 100 céntimo) *Rahvuspüha: 12. oktoober (Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, 1492) *Religioon: katoliiklased 96%), muud - muhameedlased, luterlased jne (4%) *Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Kasutatud kirjandus http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://www.vm.ee/est/kat_211/1296.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania2.htm http://www.miksike
19. sajandi lõpus kaotas Hispaania kõik endised kolooniad viimseni, kaasaarvatud Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid ja Guami USA-le pärast Hispaania-Ameerika sõda 1898 1899 müüs Hispaania ülejäänud Vaikse ookeani maadest Saksamaale Teise maailmasõja ajal oli Hispaania Francisco Franco juhtimisel osaliselt neutraalne ning ei liitunud ei Kolmikpakti ega Lääneliitlastega 1. jaanuaril 2002 lõpetas Hispaania oma ajaloolise rahaühiku peseeta kasutamise ning asendas selle euroga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine Ajalugu II 2004. aasta 11. märtsil plahvatas Madridi metroos terve pommiseeria. Selles terroriaktis sai surma 191 ja haavata 1460 inimest Peale selle mõjutas see õudus ilmselt ka plahvatustele järgnenud rahvuslikke valimisi 14. märtsil 22. novembril 1975. aastal kuulutatati kuningaks Juan Carlos nimega Juan Carlos I 2011. aastal 20
HISPAANIA Muusikakultuur Taavi Näks HISPAANIA KULTUUR . • HISPAANIA KULTUUR • Mõned faktid Hispaania kohta: • Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro • Suurimad Linnad • Madrid • Barcelona • Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao HISPAANIA INIMESED . • Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse. Pikkade sajanditega isesuguste inimrühmade kokkusulamisest kujunenud hispaanlased on romaani
HISPAANIA Muusikakultuur Kairo ja Jüri . Hispaania kultuur . HISPAANIA KULTUUR Mõned faktid Hispaania kohta: Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro Suurimad Linnad Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao Hispaania inimesed . Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse. Hispaania on olnud tavapäraselt väljarännumaa. Kuni 1930. aastateni läksid inimesed paremat elu otsima Ameerikasse. alates 1950
aastate keskpaigas halvas seisus. Maksebilansi defitsiit kahekordistus ja rekordiliselt kõrge inflatsioon vähendas palkade väärtust. Hakkasid streigilained ja reziimis endas tekkisid esimesed opositsioonialged. Enne olnud sajaprotsendiline kiriku toetus nõrgenes ning Falangi ja sõjaväe vahel tekkisid pinged. 1959. Aastal oli Franco vastumeelselt sunnitud heaks kiitma tehnokraatide stabiliseerimisplaani, mis muutis peseeta konventeeritavaks valuutaks. Samuti vähendati eelarvelisi kulutusi ja välisfirmadel lubati Hispaaniasse investeerida. Pärast lühikest tagasilööki kasvas majandus kiiremini kui üheski teises lääneriigis. Kui enne toetus Hispaania majandus ainult põllumajandusele ja oli vaid osaliselt integreeritud Euroopasse, siis 1970ndate alguseks muutus Hispaania osaks industrialiseeritud ja linnastunud lääne tarbimisühiskonnast.
Keskmiselt on sademete hulk: 350- 500 mm aastas 1000 mm loodeosas aastas 2000 mm mäestikes aastas paiguti kuni 3000 mm aastas Majandus. Hispaania on tööstus- ja põllumajandusmaa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal. Hispaania on suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa. Oliivõli toodangult on ta maailmas esikohal. Põllumajanduses on säilinud feodalismi igandid. Majanduses olulisel kohal välisturism. Rahaühik peseeta. Kokkuvõte Hispaania on suhteliselt rikas riik ja kliima on piisavalt hea.Rahva arv on päris suur 47,3 miljonit.
......................................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... lk 9 HISPAANIA KULTUUR Mõned faktid Hispaania kohta: Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro Suurimad linnad: Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao HISPAANIA INIMESED Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikue, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse. Hispaania on olnud tavapäraselt väljarännumaa. Kuni 1930. aastateni läksid inimesed paremat elu otsima Ameerikasse
pühendatud ühtlasi Pühale perekonnale kui ka kõigi kristlike perekondade eeskujule. Bocabellal tuli kiriku ehituskavatsus peale Vatikani külastust 1872.aastal. (4) Plaani järgi oleks kirik olnud lepitusotstarbeline ehk seda finantseeritaks ainult almuste ja annetuste kaudu. (1) Ehituse kohaks valiti toonase Barcelona äärelinn, nn Ensanches, sest esimesed korjandused ei toonud piisavalt raha sisse ostmaks kohta vana linnasüdame juures. Maa osteti 170 000 peseeta eest ning sümboolselt pandi uuele kirikule nurgakivi Püha Joosepi päeval, 19.märtsil 1882. (1) 1.2 Arhitekti vahetus Sagrada Família ehitus algas 1882.aastal. Töid alustati arhitekt Francisco Villar y Lozano juhatusel. Projeks tegi läbi täieliku ümbersünni, kui 1883.aasta lõpus vahetas Villari välja Antoni Gaudi. Gaudi võttis Sagrada Familia ehitamise enda kanda just siis, kui tema karjäär oli sujuma hakanud ning ta jäi ettevõtmisega tihedalt seotuks kuni surmani 1926
piimalihaveiseid ja sigu. Tähtsaim kalapüügipiirkond on Galicia rannik. Metsadest kogutakse korgitammekoort. Veondus. Hispaania teestik on põhiskeemilt kodarjas: tähtsaimad raudteed ja maanteed ületavad suuri sadamalinnu (Bilbaod, Cartagenat, Barcelonta, Cádizit jt) Madridiga. 1983 a oli raudteid 25 000 km ja maanteid 146 000 km. Suurimad rahvusvahelised lennujaamad asuvad Madridis, Barcelonas ja Palmas. 1984 a veeti kaupa sisse 462,9 ja välja 377,8 mlrd peseeta eest. Peamised väljaveokaubad on masinad , sh autod ja laevad, põllumajandussaadused ja toiduained (tsitrusviljad, taimeõli ja konservid, vein). Sisse veetakse pms kütust, metalle, masinaid ja loomseid toiduaineid. Kaubeldakse põhiliselt Euroopa Majandusühenduse ning Lähis- ja Kesk-Ida maadega. Suurt tulu saadakse välisturismist. Tervishoid. Tervishoidu juhib siseministeeriumi tervishoiupeadirektoraat, ametkondade sellalast
ehkki pigem teljeriikide poolt. 1960. aastatel leidis Hispaanias aset ootamatu majanduskasv, mida kutsutakse ka Hispaania imeks. Sellest kasvas omakorda välja tänapäevane industriaalmajandus koos õitsva turismitööstusega. Kui Franco novembris 1975 suri, sai troonile prints Juan Carlos – temast sai riigipea ja kuningas, kelle Franco ise oli eelnevalt määranud. 1. jaanuaril 2002 lõpetas Hispaania oma ajaloolise rahaühiku peseeta kasutamise ning asendas selle euroga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine. 3. Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid – 3,155 miljonit elanikku Barcelona – 1,593 miljonit elanikku Valencia – 797 tuhat elanikku
mõõdukas baski natsionalism koos radikaalset natsionalismi toetava terrorirühmituse ETA-ga. 1982. aastal tuli võimule Hispaania Töölispartei PSOE see oli esimene vasakpoolne partei 43 aasta jooksul. 1986. aasta 1. jaanuaril ühines Hispaania Euroopa Ühendusega, millest sai EL. Töölispartei asemel sai 1996 üldvalimistel võimule PP - rahvapartei, selleks ajaks olid PSOE olnud valitsenud 14 aastat. 21. sajand 1. jaanuaril 2002 lõpetas Hispaania oma ajaloolise rahaühiku peseeta kasutamise ning asendas selle euroga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine. 2004. aasta 11. märtsil plahvatas Madriidi metroos terve pommiseeria. Selles terroriaktis sai surma 191 ja haavata 1460 inimest. Peale selle mõjutas see õudus ilmselt ka plahvatustele järgnenud rahvuslikke valimisi 14. märtsil. Madriidi rongiplahvatustel oli väga ebasoodus mõju toona valitsenud konservatiivsele Partido Popularile, kellele küsitlusfirmad olid ennustanud tõenäolist valimisvõitu
1982. aastal tuli võimule Hispaania Töölispartei PSOE see oli esimene vasakpoolne partei 43 aasta jooksul. 1985. aastal, tänu Hispaania liitumisega Euroopa Ühendusega, avati Gibraltari piir. 1986. aasta 1. jaanuaril ühines Hispaania Euroopa Ühendusega, millest sai EL. Töölispartei asemel sai 1996 üldvalimistel võimule PP - rahvapartei, selleks ajaks olid PSOE olnud valitsenud 14 aastat. [redigeeri] 21. sajand 1. jaanuaril 2002 lõpetas Hispaania oma ajaloolise rahaühiku peseeta kasutamise ning asendas selle euroga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine. 2004. aasta 11. märtsil plahvatas Madriidi metroos terve pommiseeria. Selles terroriaktis sai surma 191 ja haavata 1460 inimest. Peale selle mõjutas see õudus ilmselt ka plahvatustele järgnenud rahvuslikke valimisi 14. märtsil. Madriidi rongiplahvatustel oli väga ebasoodus mõju toona valitsenud konservatiivsele Partido Popularile, kellele küsitlusfirmad olid ennustanud tõenäolist valimisvõitu
a.; ECU ECU (ing. Europen Currency Unit) Euroopa valuutaühik, mille kehtestas Euroopa Valuutasüsteem 3. juulil 1979.a, mille väärtus põhines Euroopa Majandusühenduse liikmesmaade valuutade väärtuse kaalutud keskmisel (nn. ,,valuutakorvis" oli Saksa mark, Prantsuse frank, Holandi kulden, Belgia frank, Luksenburgi frank, Itaalia liir, Taani kroon, Iiri nael, Inglise naelsterling, 20% ulatuses kuld, 3.sept.1984.a. lisandus Kreeka drahm ja 21.sept. 1989.a. lisandusid Hispaania peseeta ja Portugali eskuudo) ja mis toimis kui: 1) arvestusühik vahetuskursside mehhanismis; 2) kõrvalekalde indikaatoritemääratlemise alus; 3) arvestusühik krediidimehhanismis; 4) riikidevaheline arveldusvahend; 1995 aastal asendati euroga (Olev Raudsepp, ,,Väike pangandusleksikon", Külim 1997). Kroonilt eurole üleminek Millal alustatakse müntide vermimist? Eesti euromünte hakatakse vermima pärast euroalaga liitumise otsuse teatavakstegemist. Kes kannab euroraha trükikulud?
Palmid ja kuldsed rannad teevad Hispaaniast mõnusa turismimaa. Tuul - "liiga nõrk küünla kustutajaks, küllalt tugev inimese elu kustutama." Majandus. Hispaania on tööstus- ja põllumajandusmaa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal. Hispaania on suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa. Oliivõli toodangult on ta maailmas esikohal. Põllumajanduses on säilinud feodalismi igandid. Majanduses olulisel kohal välisturism. Rahaühik peseeta. Ajalugu. Hispaaniast on leide alates vanemast paleoliitikumist. Gibraltarist on leitud neandertallaste luustikujäänuseid ja Püreneedest noorema paleoliitikumi koopamaalinguid (Altamira). 9.-8. saj. e.Kr. rajati Lõuna-Hispaania rannikule foiniiklaste kolooniaid. (Cadiz,Malaga jt.), hiljem idarannikule Kreeka kolooniaid (Emporion jt.) Rauaajal tuli Hispaaniasse kelte, kelle segunemisel varasema rahvastikuga tekkisid keltibeerid. Loode-Hispaanias elasid baskid. 3. saj
arenenud lääne poolse USA SKP-st. Ehk siis kasum võtab suurema osa SKP-st. Autorid väidavad, et Eli äärealade sisemine dünaamika esindab liiumist idast, Bostonist ja tagasi läände. Tänapäeval esindab Saksamaa ida arengut, samas kui Kreeka, Hispaania, Portugal ja Balti riigid esindavad kahte erinevat ääremaad. Töötasude püsivus oli Saksamaa palgatõusu strateegia edukuse võti. Hispaania puhul oli esialgne peseeta(hisp. rahaühik) ülehindamine- ja töötuse suur tase- oluline seletuse osa. Kõige suurem mure on säilitada kogunõudlust: EL-is hetkel on nõudluse kukkumine nö nõiaringi keskmeks. Läti ja Leedu erinevad Eestist selle poolest, et kahe esimese esialgne kasumiosa SKP protesndist oli tudnuvalt suurem kui Eestil pea 10 aastat, mis viis 2008 aasta kriisini. Henry Carey algse visiooni kohaselt on see selle
annaabi.ee 
