otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond – seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd – kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine – Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele – intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland’i mudel: „uinumisefekt“ 1949, sõnumi „allika usaldusväärsus“ kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951
otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland'i mudel: ,,uinumisefekt" 1949, sõnumi ,,allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951
on sõrmtähestik. [Cassirer, E., 1999, lk. 57] ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 8 Ruum Cassirer toob välja järgmised terminid ruumi kohta: · geomeetriline ruum, · abstraktne ruum, · konkreetne ruum, · teaduslik ruum, · sümboolne ruum, · pertseptuaalne ruum, · visuaalne ruum, · taktiilne ruum, · akustiline ruum, · olfaktoorne ruum, · universaalne ruum, · homogeenne ruum, · müütiline ruum, · maagiline ruum, · matemaatiline ruum, · tegevusruum (orgaaniline ruum). Pertseptuaalne ruum peaks eesti keelde tõlgituna olema tajuruum või tajumisruum
Need [eeltoodu] oleksid justkui pertseptuaalsed faktid. Paraku on sellisest tervele mõistusele apelleerivast miinimumist lootusetult vähe õiguse analüüsi alustamiseks. Esiteks, tegemist ei ole pelgalt empiiriliste faktidega, need on sotsiaalsed faktid; sotsiaalsete faktidega seotud episteemilised mehhanismid ehk sündroomid – need mis tekitavad meis uskumusi ühiskondlike suhete ja seisundite kohta – on aga oluliselt erinevad pertseptuaalsete faktide sündroomidest. (Pertseptuaalne – taju, objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses meelte kaudu.) Teiseks, nimetatud faktid näitavad õiguse legaal-dogmaatilist olekut (kui selline on üldse määratletav ja tuvastatav): haritud inimesele pakuvad palju mõtlemisainet õigusest ka sellised talle õpetatavad distsipliinid, mis otseselt õigust ei puudutagi, kuid mis käsitlevad õigusvajaduse tekitajaid (infotehnoloogia, geenitehnoloogia jmt).” Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses
• Ch. Von Hartungen, „Psychologie der Reklame”, Stuttgart, 1921 ka • Daniel Starch (1883–1979) Edward Kellogg Strong, Jr. (1884 – 1963 -Peale Teist Maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamist teaduspõhist lähenemist: Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele: Scott, Hovland, Festinger, Petty, Cacioppo, Berelson, Lasswell, Lazarsfeld, Parsons, Heider, MacGuire jt -Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine S. Freud’i, Jung’i töödele (instinktid, tungid, vajadused, sümbolid ...) ning Heath, Feldwick, Damasio (emotsioonid) -Alates 20.saj. 2. poolest-intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad, teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale, reklaami efektiivsuse mõõtmise tematika. -Kas klient maksab selle eest, et tarbija näeb ja teadlikult töötleb reklaami sisu ja mäletab seda v. selle eest, et tarbija tunneb ära kunagi nähtud reklaami...?
(Соколов 2002: 168). Shevandrini N.I. sõnutsi "kommunikatiivne barjäär on psühholoogiline takistus teabe adekvaatse edastamise teel kommunikatsiooni partnerite vahel". (Шевандрин 1995: 100). Zimichev A.M. keskendub tähelepanu sellele, et kommonikatsiooni barjäärid on tegurid, mis võivad konflikti põhjustada või toetada. (Зимичев 1993: 98). Andreeva G.M. oma teooria vastavalt suhtlemise kolmest küljest (kommunikatiivne - teabevahetus, pertseptuaalne - vastastikused tajumine, hindamine ja refleksioon, ja 7 interaktiivne - reguleerib suhtlemise osalejate vahel koostöö) jagab kommunikatsiooni barjääride rühmadeks: tehnilised kommunikatsiooni barjäärid – nad seotud teabevahetuse kanalides vigadega; ja on sotsiaalsete põhjuste tekitatud barjäärid, sest suhtlumise partnerid on erinevatest sotsiaalsetest gruppidest. (Андреева 1980: 247).
Esteetilise ja pertseptuaalse vahel. 1. Kunst ja esteetiline: Kunstimõiste sidumine esteetilise mõistega (Beardsley 1962, Strawson 1966 jt). Kunst on loomult esteetiline. Kunsti hindamine kunstina on kunsti esteetiline hindamine. "Kunstiteose mõiste ja esteetilise hindamise mõiste on loogiline paar ja käivad koos, tähenduses, et oleks vastuoluline kõnelda millegi hindamisest kunstiteosena, kuid mitte esteetilisest vaatepunktist". P. F. Strawson (1966: 9). 2. Esteetiline ja pertseptuaalne: Esteetiline hindamine on loomult pertseptuaalne (tajumisse puutuv): Esteetilised omadused nõuavad vahetut tajumist. Erinevalt moraaliotsustustest, peavad esteetilised väärtusotsustused tuginema objektide eneste otsesele kogemisele (the acquaintance principle) (Wollheim 1992). 4. Milliseid funktsioone on kunstiteose vahetule kogemisele omistatud? Näiteks kahe eelmise küsimuse vastust annab siia alla paigutada kui vaja. Vahetule kogemisele omistatud mitmeid funktsioone: 1
ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuvõtvalt- tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon Kuni tänaseni on 2 peamist teaduspõhist lähenemist: Sotsio-kognitiive- toetus sotsiaalpsühholoogiale ja kommunikatsiooniteooriatele Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine S.Freudi, Jungi töödele Alates 20.saj teisest poolest Institutsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale, reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. (oluline kuna kliendid muutusid targemaks, nõudlikumaks, tahtsid teada, mille eest nad raha välja käivad) Suunad reklaami efektiivsuse mõõtmisel: Starch’s model (1923) Noticed --> read --> understood --> desired --> action
Need [eeltoodu] oleksid justkui pertseptuaalsed faktid. Paraku on sellisest tervele mõistusele apelleerivast miinimumist lootusetult vähe õiguse analüüsi alustamiseks. Esiteks, tegemist ei ole pelgalt empiiriliste faktidega, need on sotsiaalsed faktid; sotsiaalsete faktidega seotud episteemilised mehhanismid ehk sündroomid need mis tekitavad meis uskumusi ühiskondlike suhete ja seisundite kohta on aga oluliselt erinevad pertseptuaalsete faktide sündroomidest. (Pertseptuaalne taju, objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses meelte kaudu.) Teiseks, nimetatud faktid näitavad õiguse legaal-dogmaatilist olekut (kui selline on üldse määratletav ja tuvastatav): haritud inimesele pakuvad palju mõtlemisainet õigusest ka sellised talle õpetatavad distsipliinid, mis otseselt õigust ei puudutagi, kuid mis käsitlevad õigusvajaduse tekitajaid (infotehnoloogia, geenitehnoloogia jmt)." 175
annaabi.ee 
