Oli kaetud üleni relieefidega) Ara Pacis- rahujumalannale pühendatud altar Kõrged sambad, mille otsas oli kellegi kuju (Londonis admiral Nelsoni sammas) Ratsafiguurid, mida hakkasid tegema roomlased Maalikunst (Rooma) Saab tunda õppida, tänu Pompeii väljakaevamistele Eristatakse nelja stiili: Inkrustatsiooni-stiil valitses Tuffi perioodi ajal, seinad imiteerisid kivikonstruktsioone Arhitektuuri-stiil arhitektuuri osad maaliti seinale perspektiivses lühenduses (nimetu stiil) Sein sai ruumi piirava tähenduse Lopsakas ja fantaasiaküllane ruum Varakristlik kunst (esimese aastatuhande esimene pool) Rooma riigi territooriumil kristlaste poolt tehtud kunst Bütsantsi kunst (476-1453) Ida-Rooma ehk bütsantsi territooriumil tehtud kunst Vara keskaja kunst 1) Meroringide kunst(5-8saj) ehk suure rahvaste rändamise aja kunst ja 2)Karolingide kunst (karl suure järgi) 8-10 sajand
on osa maailmast. Lähtudes eelduset, et maailm oli olemas ka enne igasugust filosoofilist analüüsi jõuab Merleau-Ponty järelduseni, et maailm on transendentaalne alati rohkemat kui meie tunnetus kogeda võimaldab. Maalikunst on justkui abivahend millega me saame osa rohkemast maailmast kui muidu, kunstnikud annavad maailma edasi ihuliselt, kasutades nii oma silmi, käsi kui ka iseloomuomadusi. Maalikunst hõlmab nii jooni kui ka värve, temas on ,,sügavus" perspektiivses ja sisulises tähenduses. Seega, kuigi iga inimene omab maailmast tajukogemust ja on ihuliselt osa maailmast, ei suuda ta tunneteda maailma tervikuna, kuid maalikunstnikud, kes suudavad ihulist maailmakogemust ihulisena edasi anda, on võimelised seeläbi avardama teiste inimeste maailmatunnetust, ehk mitte täiuslikkuseni kuid siiski olulisel määral. Kunsti areng püüdlusest kujutada ideaalset ilu võimalikult vahetu maailmakogemuseni on seega areng väärusest tõe suunas
tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk-kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand. Selle stiili vahetas välja arhitektuuristiil, kus arhitektuuriosad ja konstruktsioonid maaliti siledale seinale perspektiivses lühenduses. Tekkisid ruumilised silmapetted. Arhitektuuristiili taandudes jõuti tagasi stiili juurde, kus seinale anti taas ruumi piirav tähendus. Mallid ja ornamendid rõhutasid tasapinda. Rooma seinamaali viimasel arenguperioodil, mis jäi keisririigi aega kujutati seinapinnal avarduvaid vaateid ja rikkalikke arhitektuurivorme, mis olid sageli üsna fantastilised. Värvid oli väga dekoratiivsed või suisa karjuvad. Kirjanduse kaudu on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst
meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk- kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand. Selle stiili vahetas välja arhitektuuristiil, kus arhitektuuriosad ja konstruktsioonid maaliti siledale seinale perspektiivses lühenduses. Tekkisid ruumilised silmapetted (pilt 10). Neil maalidel esines sageli maastikke ja stseene mütoloogiast, mis polnud kreeklaste kombel tõsine religioon vaid mänglev elu ehtimisvahend. Arhitektuuristiili taandudes jõuti tagasi stiili juurde, kus seinale anti taas ruumi piirav tähendus. Mallid ja ornamendid rõhutasid tasapinda. Rooma seinamaali viimasel arenguperioodil, mis jäi keisririigi aega kujutati seinapinnal avarduvaid vaateid ja rikkalikke arhitektuurivorme, mis olid
illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk-kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand. Selle stiili vahetas välja arhitektuuristiil, kus arhitektuuriosad ja konstruktsioonid maaliti siledale seinale perspektiivses lühenduses. Tekkisid ruumilised silmapetted (pilt 10). Neil maalidel esines sageli maastikke ja stseene mütoloogiast, mis polnud kreeklaste kombel tõsine religioon vaid mänglev elu ehtimisvahend. Arhitektuuristiili taandudes jõuti tagasi stiili juurde, kus seinale anti taas ruumi piirav tähendus. Mallid ja ornamendid rõhutasid tasapinda. Rooma seinamaali viimasel arenguperioodil, mis jäi keisririigi aega kujutati seinapinnal avarduvaid vaateid ja
nii on võimalik ühendada inimese intuitiivne-loogiline mõtlemine kvantitatiivsete hinnangute meetoditega ja saadud tulemuste töötlemisega. Ekspertide hinnangute meetodite sisu seisneb selles, et prognoosi keskmesse paigutatakse ühe spetsialisti või spetsialistide grupi arvamus, mis on põhjendatud professionaalse, teadusliku ja praktilise kogemusega. Ekspertide hinnangute meetodid on leidnud laia kasutust prognoosimises ja perspektiivses planeerimises, seal, kus ei ole piisavalt tõepäraseid statistilisi andmeid uuritava küsimuse kohta, kus on mitu otsuse varianti ning vajalik on leida kõige sobivam neist. Neid meetodeid kasutatakse samuti uute programmide väljatöötamisel tootmisharudes, mis on suurel määra mõjutatud fundamentaalteaduste uutest avastustest. Näiteks majanduliku olukorra analüüsimisel ja prognoosimisel tekivad mitmed raskused:
keraamikaala oli väikeste pühamute, haudade, altarite ja eramajade kaunistamiseks mõeldud saviplaatide valmistamine (Campana reljeefid). Rooma maalikunstist saab aimu Pompeji seinamaalide kaudu. Rooma seinamaalis 4 stiili: · Inkrustatsioonistiil valitses tufiperioodil, stiil immiteerib kivikonstruktsiooni, figuraalseid kujutisi ei esine, värvilist kantkivikumüüri täiendasid värvilised mosaiikpõrandad. · Arhitektuurstiil arhitektuuri osad maalitakse seinale perspektiivses lühenduses, tihti maalitakse seinale avaus, millest avaneb vaade mingisugusesse teise ruumi või maastikule, mõnikord muudetakse kogu sein mingisuguseks maastikuliseks prospektiks. · Kolmas stiil loobub ruumi laiendamise põhimõttest, perspektiivist ja väljavaatest teise ruumi, sein saab nüüd jälle ruumi piirava tähenduse. Tõsine ja külm värvikäsitlus.
ettevalmistamise eest vastutavad samuti juhid. Prognoosi usaldusväärsuse tõstmiseks võidakse soovida audiitori seisukohta arvamust. Erinevalt tagsivaate info auditeerimisest on perspektiivsele hinnangu andmine oluliselt keerulisem. Kõige rohkem mida audiitor saab kinnitada on see, et tulevikunäitajad on tõesti loogiliselt tuletatud minevikulistest ja jooksvatest näitajatest. Hinnangu kujundamisel ei tohiks audiitor anda kindlat kinnitust, et perspektiivses infos antud tulemused saavutatakse või mitte. Perspektiivse info hindamisel on oluline see, kuivõrd audiitor tunneb ettevõtet. Perspektiivse info hindamisel tuleks silmas pidada järgnevaid asjaolusid: 1) Perspektiivset infot ette valmistanud töötajate kogemused/oskused. 2) Kas ettevõtte tagasivaateline info lubab loogiliselt jõuda selliste arenguteni, mida juhtkond pakub. 3) Kas informatsioon, mida kasutatakse, ka. perspektiivne on kooskõlas seaduste ja
kaunistamiseks mõeldud saviplaatide valmistamine (Campana reljeefid). Rooma maalikunstist saab aimu Pompeji seinamaalide kaudu. Rooma seinamaalis 4 stiili: Inkrustatsioonistiil – valitses tufiperioodil, stiil immiteerib kivikonstruktsiooni, figuraalseid kujutisi ei esine, värvilist kantkivikumüüri täiendasid värvilised mosaiikpõrandad. Arhitektuurstiil – arhitektuuri osad maalitakse seinale perspektiivses lühenduses, tihti maalitakse seinale avaus, millest avaneb vaade mingisugusesse teise ruumi või maastikule, mõnikord muudetakse kogu sein mingisuguseks maastikuliseks prospektiks. Kolmas stiil loobub ruumi laiendamise põhimõttest, perspektiivist ja väljavaatest teise ruumi, sein saab nüüd jälle ruumi piirava tähenduse. Tõsine ja külm värvikäsitlus.