ühendas sadu radarijaamu Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, see oli ka üks esimestest suuremõõtmelistest arvutivõrkutest. Operaator juhtis käsklusi valgus „püssiga“ puudutades ekraani. Joonis 2 Operaator käsklusi juhtimas SAGE's 8 4. Arvutite areng 1960.aastast kuni 1970 aastani 1960. Aastal ehitati DEC PDP-1 (Programmed Data Processor-1), see oli eelkäija personaalsetele arvutitele. Keskmiselt ühel 50-st arvutist oli kaasas graafiline ekraan, ei vajanud jahutamist ja vajas vaid ühte operaatorit. See suur saavutus hämmastas varakult häkkereid MIT-is ja nad kirjutasid esimese arvutipõhise videomängu „Spacewar!“. Seda mängu kasutati järgnevalt mängutootjate poolt PDP-1 demonstreerimisel. Samal aastal disainis AT&T spetsiaalselt telefoni – andmefonid, mis võimaldasid arvutis olevaid andmeid muuta analoog-signaalideks, mida sai siis telefoni liini
SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin turundusstrateegia kujundamine kuna äri- ja turundusplaane vajavad nii alustavad kui tegutsevad ettevõtted. Edukas organisatsioon peab tundma oma sise- ja väliskeskkonda, turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Turg koosneb suurest hulgast tarbijatest ja igal on neist erinevad nõudmised nii tootetele kui teenustele Tootjatel on võimatu kohanduda iga tarbija personaalsetele vajadustele, sestap tuleb analüüsida, kas pakutava toote/teenuse turg on hetero- või homogeene ning kui spetsiifiliseks saab pakkuja ostjate suhtes minna. Turundusstrateegia- ja programmi kavandamist võib iseloomustada kui üksteist mõjutavate alternatiivide hulgas põhjus-tagajärg süsteemi loomist Uurimuse eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade turundusstrateegia olulisusest, kujunemisest ja selle põhiprintsiipidest. 1. ETTEVÕTTE ÄRISTRATEEGIA KUI
jaotatud, ettevõte ei soovi kõiki segmente teenindada, vaid keskendub suurimale grupile), lähedase segmendi strateegia (sünergia ja oskusteabe kogumine), mitme segmendi strateegia (turundusprogramm arvestab iga segmendi vajadustega, piisavalt on ressursse kõigi teenindamiseks), nissi strateegia (väljapaistev kompententsus või eelis kindla kliendigrupi vajaduste rahuldamiseks), mass-kohandumise strateegia (teenindatakse tervet turgu, personaalsetele vajadustele kohandatud toote pakkumine masstootmise hinnaga). 27. Tarbija rahulolu ja lojaalsus. Pärast kauba ostmist ja selle proovimist jõuab tarbija ühte kolmest võimalikust seisundist: kõrgendatud rahulolu, tavarahulolu, rahulolematus. Kui ootused on olnud kõrged, kogemus aga oluliselt madalam, on tulemuseks rahulolematus. Tavarahulolu tekib siis, kui kogemus ja ootus enam-vähem ühtivad. Kuid kogemus võib ka ootusi ületada, siis on tulemuseks kõrgendatud rahulolu
- võimaldab riske maandada 5. NISSI STRATEEGIA · väljapaistev kompetentsus või eelis kindla kliendigrupi unikaalsete vajaduste rahuldamiseks Eelised: · väiksem vajalike ressursside maht · väiksem konkurents - suurtele firmadele on väike segment mitte-atraktiivne - suurtel raske saavutada sarnast kliendilähedust · kliendid on nõus maksma kõrgemat hinda 6. MASS-KOHANDUSMISE STRATEEGIA · teenindatakse tervet turgu · personaalsetele vajadustele kohandatud toote pakkumine masstootmise hinnaga 49. Tarbija rahulolu puhul milline erinevus on tava- ja kõrgendatud rahulolul? Pärast kauba ostmist ja selle proovimist jõuab tarbija ühte kolmest võimalikust seisundist: kõrgendatud rahulolu, tavarahulolu, rahulolematus. Milline neist realiseerub, sõltub kauba suhtes esinenud ootuste ja saadud kogemuste erinevusest. Kui ootused on olnud kõrged, kogemus aga oluliselt madalam, kujuneb tulemuseks rahulolematus
domineerivad, et saavutada vahetut naudingut Vaba aja tähtsus noorukieas – primaarne eneseväljenduseks ja sotsiaalseks interaktsiooniks (uued suhted, kohtamaskäimine, intiimsed suhted) Noorukiea jooksul toimub drastiline vanematega koos planeeritud tegevuste vähenemine- toimub üleminek koos veedetud ajale samast soost eakaaslastega →üleminek koos veedetud ajale vastassoost eakaaslas(t)ega→vaba aja tegevused on alus personaalsetele suhetele täiskasvanueas Vaba aja tegevused annavad noorukieas võimaluse testida võimeid ja oskusi seoses autonoomia ja interpersonaalse kompetentsusega Varajane ja keskmine täiskasvanuiga(intiimsus, loovus ja sotsialiseerumine teistega: lapsed, sõbrad, kolleegid): Vaba aja tegevused domineerivad abielus/kooselus ja pereelus, enamik aega pere liikmetega koos, tähtsustavad vaba aega
Tema kohustuste hulka kuuluvad järgmised: 1. Töötab välja koolituse põhimõtted, viib need ellu ja teostab järelevalvet nendest kinnipidamise üle. 2. Töötab välja koolituse strateegilised ja lühiajalised eesmärgid lähtuvalt asutuse eesmärkidest ja arvestades töötajate ja vahetute ülemuste poolt kindlaksmääratud koolitusvajadust. 3. Koostab vajadusel koolitusplaanid ja informeerib neist perosnali. 4. Põhjendab otsused personaliosakonda või tippjuhtkonnale esitatud personaalsetele koolitus- ning õppekirjanduse ostmise taotluste kohta, vajadusel hindab koolitustaotluste põhjendatust, hankides selleks vajadusel täiendavat infot väljaspoolt. 1. Koordineerib koolituskursuste sisseostmist. 2. Koordineerib asutusesisese koolituse korraldamist, võttes vastu ja edastades tellimusi, vastates tellimuse esitajale ning aidates vajadusel koolitust korraldada. 3. Kindlustab organisatsiooni tööajaid informatsiooniga koolitusplaanide, toimuvate ja toimunud
kehalisest aktiivsusest ja põhjustab sagedast väljalangevust spordist. Vanemad atleedid langesid välja sellepärast, et võõrandumine oli põhjustatud kurnatusest. Uuringud selgitasid, kuidas atleedid tippspordis olid kurnatuse ohvrid ja kuidas kõrgelt spetsialiseerunud tippatleedid, pikajaliselt spordis osalejatena, ise sotsiaalselt kogesid spordist võõrandumist. Samuti pöörati tähelepanu tugevatele personaalsetele probleemidele, kui atleet on spordist välja langenud. Tehes nendest uuringutes kokkuvõtteid võib järeldada, et: · kui atleedid langevad spordist välja, siis ei lange nad sealt igaveseks, samuti ei katkestata lõplikult kõiki seoseid spordiga. Paljud osalevad vähem võistluslikel spordialadel või teostavad ennast mõnes muus rollis näiteks treenerina, programmi organisaatorina, administraatorina või
kohtades, vastaja kodus või töökohal. Kuna antud meetodi puhul on kaasatud väljaõppinud küsitlejad, siis mõningaid probleeme, mis tekivad posti teel saadetavaid küsimustikke kasutades, on võimalik siin vältida. Näiteks ebamäärastele küsimustele selgituste andmine, on võimalik rohkem küsida huvitavate vastuste korral ja intervjueerija võib julgustada inimest uuringust osa võtma ning ka vastamise määr on tavaliselt suurem. Tänu personaalsetele kontaktidele on see meetod väga kulukas (palk, treening, transport jmt), eriti juhul, kui uuringuga tahetakse hõlmata suurt geograafilist maa-ala. o Telefoniintervjuu. Seda võib vaadelda peaaegu nagu kompromissi postitatud küsimustike ja personaalse intervjuu vahel. Selle meetodi puhul on aga valimist otsekohe väljalangenud need inimesed, kellel ei ole telefoni, samuti ei ole kunagi teada, kes on vastaja telefoni teises otsas